Kes saavad toetust taotleda?
Merekeskkonna programmis saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Projektide taotlemine ja menetlemine käib läbi E-toetuse süsteemi.
Mida toetame?
Toetust anname keskkonnaministri määruse 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määruse) alusel. Merekeskkonna programmi toetatavad tegevused on loetletud §-is 26.
2026. a taotlusvoorus toetatavad tegevused rakendatavate meetmete alamprogrammis:
- merestrateegia meetmekava meetmed ja tegevused või muud tegevused mere ökosüsteemi teenuste tõhusaks ja kestlikuks kasutamiseks. Eesti merestrateegia meetmekava tegevused (meetmekava leiab siit).
2026. a taotlusvooru toetatavad tegevused uuringute ja arendustööde alamprogrammis:
- mere seisundi hindamine (andmete kogumine, metoodika arendamine ning merestrateegia osades toodud arendusvajaduste tagamine);
- mere kasutamise hindamine (andmete kogumine, metoodika arendamine);
- mere kaitset ja kestlikku kasutamist võimaldava tehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtt.
NB! Uuringute osas, kui toetuse saaja on ise uuringu läbiviija, rakendatakse kindlasummalist makset. Uuringu projekti abikõlblik kogumaksumus võib olla maksimaalselt kuni 100 000 eurot, sh omaosalus.
2026. a taotlusvoorus toetatavad tegevused reostustõrje alamprogrammis:
- sadama reostustõrjeplaani täitmise tagamine;
- reostuse tagajärjel kahjustatud rannikualade, loodus- ja elukeskkonna taastamine;
- ennetav koolitus, väljaõpe või teavitustöö;
- reostustõrjeks valmisoleku suurendamine (tegevused ja vahendid vabatahtlikele ühingutele, keda kaasatakse reostusõnnetuste korral reostuse likvideerimisega seotud tegevustesse).
Kui suur on vooru eelarve?
Vooru eelarve on 360 020 eurot.
Kui suur on toetus?
Toetuse osakaal sõltuvalt taotlejast on järgmine:
- äriühingutel kuni 50% (sõltuvalt riigiabi liigist);
- kohalikel omavalitsustel kuni 80%;
- mittetulundusühingutel ja sihtasutustel kuni 90%;
- avalik-õiguslikul juriidilisel isikul (sh kõrgharidusasutused) kuni 80%.
Kuidas taotleda?
Taotlemine toimub e-toetuse keskkonna kaudu. Taotluse esitamise juhendit näeb siit, e-toetuse keskkonna tutvustavat videot siit. E-toetuste keskkonnas on olemas vastav taotluse vorm. Täidetud taotlus koos nõutud dokumentidega esitatakse KIKile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks esindusõigusliku isiku poolt.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 10.04.2026 kell 17.00. Tähtajast hiljem esitatud taotluseid menetlusse ei võeta.
Kui kaua võib projekt kesta?
Projekti maksimaalne kestus on 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest alates. Uuringute puhul on abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud.
Enne taotlemist mõtle läbi:
- täpne projekti eesmärk ning aja- ja tegevuskava;
- varasemad projekti toetatavad tegevused ja olemasolev olukord;
- projekti tulemused ja nende kasutamine peale projekti lõppu;
- tegevuste mõju keskkonna arengukavade ja õigusaktide täitmisele;
- tutvu hindamiskriteeriumitega;
- tutvu taotluse kohustuslike lisadega;
koosta läbimõeldud eelarve (tutvu toetuse andmise määruses toodud abikõlblike ja mitteabikõlblike kuludega).
Taotluse juurde tuleb esitada eelarve seletuskiri, mis sisaldab kõiki projekti kulutusi. Kallimate asjade või teenuste ostmisel küsi hinnapakkumusi (ei ole kohustuslik, kuid aitab koostada asjakohast eelarvet, mida projekti puhul hinnatakse).
Erisus on uuringute puhul, kui toetuse saaja viib ise tegevusi läbi. Sellisel juhul, kui ühe konkreetse asja või teenuse maksumus ilma käibemaksuta ületab 5000 eurot, tuleb kindlasummalise makse kindlaksmääramiseks taotlusele lisada vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist. Eelarvesse tuleb kulu märkida hinnapakkumiste odavama maksumusena. Kui võrreldavaid hinnapakkumisi ei ole võimalik saada, siis peab toetuse saaja esitama sellekohased põhjendused.
Tööjõukulu peab vastama taotleja struktuuriüksuses (instituudis, teaduskonnas, osakonnas vms) sama või sarnase ametikoha viimase lõppenud kalendriaasta keskmisele töötasule. Kui varasemalt vastavat ametikohta ei ole täidetud, tuleb tööjõukulu määramisel lähtuda asjakohasest valdkondlikust turutasemest ning esitada põhjendus.
