Kaugküttesüsteemide uuendamine

III taotlusvoor avanemas. 

• Toetust saab taotleda üksnes soojustorustiku rekonstrueerimiseks ja lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldise ühendamiseks olemasoleva kaugküttevõrguga (TAT § 6 lg 1 p 1 ja p 3). 
• Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026 (sulgub 17.00). 
• Taotluse saad esitada SIIN.
• Soojatootmise seadme renoveerimise toetamist sellest voorust ei toimu. 
• Kui tegevus toimub olemasolevas võrgupiirkonnas, mille soojusenergia aastane tootmismaht oli taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal väiksem kui 50 000 megavatt-tundi, siis peab tegevus, millele toetust taotletakse, olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga. 
• Soojusmajanduse arengukava kinnitamisest kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ei tohi taotluse esitamise hetkel möödas olla rohkem kui kolm aastat.
• Abikõlblikkuse perioodi lõpp ei saa olla hilisem kui 31.12.2027.

II taotlusvoor (taotluste vastuvõtt lõppes 03.10.2025)

Toetatav tegevuse on kaugkütte katelde ja muude soojuse tootmise seadmete renoveerimine ja asendamine. 

Soojustorustiku ehitus käesolevas voorus ei ole abikõlblik. 

Toetuse eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust.

Toetust anname kaugkütte soojuse tootmise seadme renoveerimiseks. Sedme väljundvõimsus võib olla kuni 1 MW ja see asub kaugkütte võrgupiirkonnas, mille 2024. aasta tootmismaht oli kuni 3000 MWh.

Taotleda saab soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses, kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv äriühing või asutus ning riigiasutus.

Toetuse osakaal on kuni 45% projekti abikõlblikest kuludest ning toetuse summa peab jääma 20 tuhande ja 1 miljoni euro vahele.

Taotlusvooru eelarve on ca 4 miljonit eurot (võib suureneda I vooru projektide arvelt).

Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKis projektide hindamine ja rahastamine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.

Alustage projekti elluviimist rahastusotsuses määratud tähtajal, kuid mitte enne taotluse esitamist. Rahastusotsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi teie projekti elluviimisel. 

Projekti elluviimine koosneb:

• hangete plaani ja maksete prognoosi esitamine 
• hangete läbiviimine
• kuludokumentide esitamine ja toetuse maksmine
• aruandlus

Hangete plaani ja maksete prognoosi vormi leiate KIKi veebilehelt. Esimest korda 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kätte saamisest ning edaspidi korrigeeritult igal aastal 10. jaanuariks ja 10. juuliks. 

Hangete läbiviimisel tuleb lähtuda ühendmääruse  §-st 11 ja toetuse andmise tingimuste §-st 21.

Ehitustöö riigihanke menetlust või ostumenetlust tuleb alustada kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.

Kui otsuses on projekt määratud kindlasummalise maksega projektiks (kogumaksumus alla 200 000 euro), siis hankedokumente KIKile ei esitata ja KIK ei kontrolli hankeid.

Teiste projektide puhul, kui hanke eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta), siis tuleb riigihanke või ostumenetluse dokumendid esitada KIKile üle vaatamiseks enne hanke avaldamist. Aitame tuvastad võimalikke kitsaskohti, aga vastutus dokumentide korrektsuse eest jääb toetuse saajale. 

Pärast hankelepingu sõlmimist võib KIK kontrollida hanke õiguspärasust. 

Kui teete hanke riigihangete registris, siis lisage KIKi projektikoordinaator vastava hanke juurde kui „vaatleja“. Sõlmitud leping sisestage kohe pärast sõlmimist e-toetuse keskkonda.

Hanke ja lepingu andmed esitatakse e-toetuses moodulis Hanked ja lepingud.

Projekti muudatused

Kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus projekti tegevuste, kestuse või muude muudatuste sisseviimiseks, siis pöörduge viivitamata KIKi projektikoordinaatori poole. Enne hankelepingu muutmist esitage KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu.

Kuludokumendid esitage E-toetuse keskkonna kaudu. 

Andmete sisestamisel on abiks väljade juures olev abiinfo. Toetust maksame tehtud kulude eest, ettemaksu KIK ei maksa.

Kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro, siis toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel.

Kui taotluse rahuldamise otsuse alusel makstakse toetust kindlasummalise maksena, siis esitab toetuse saaja maksetaotluse projekti elluviimise järel koos järgmiste dokumentide ja tõenditega:

  1) tööde üleandmise-vastuvõtmise akt;

  2) kasutusluba või kasutusteatis;

  3) teostusmõõdistuse dokumendid soojustorustiku ehituse ja renoveerimise korral;

  4) projekti lõpparuanne.

Kuludokumentide menetlemise aeg on kuni 80 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi E-toetuses esitamisest arvates. Kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator teiega E-toetuse postkasti kaudu ühendust ja teavitab teid puudustest. Kirja näete E-toetuse keskkonda sisse logides. Kuludokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua dokumente parandate.

Riigikassa maksab toetuse välja toetuse saajale või töövõtjale.

Kuludokumentide esitamise juhendid

Esimeses juhendis on ülevaade moodulist. Teised juhendid annavad suunised, kuidas erinevate toetuse maksmisviiside korral andmeid sisestada. 

• Mooduli ülevaade– taotlus toetuse väljamaksmiseks saab alguse kulu või tegevuse andmete sisestamisest. Seejärel esitab allkirjaõiguslik või volitatud isik need toetuse andjale.
• Dokumendi liik: kuludokument – tõendatakse tekkinud kulu ja selle täies mahus tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel.

• Dokumendi liik: osaliselt tasutud kuludokument– tõendatakse tekkinud kulu ja selle omafinantseeringu ulatuses tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel, kuid nõuab hilisemat kulu täies mahus tasumise tõendamist.

   

Aruandluse kord on kirjas toetuse andmise tingimuste §-s 23.

Toetuse saaja esitab projekti vahearuande igal aastal 31. detsembri seisuga hiljemalt aruandlusperioodile järgneva jaanuari 15. kuupäevaks. Vahearuandes käsitletakse ühe aasta pikkust perioodi.

Projekti lõpparuanne esitatakse projekti tegevuste lõppemise järel ja hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-toetuse keskkonnas. Lõppmakse teeb KIK pärast lõpparuande heaks kiitmist.

Projekti järelaruanne esitatakse ühe aastase perioodi kohta alates lõppmakse tegemisest. Järelaruanne tuleb esitada 30 tööpäeva jooksul nimetatud perioodi lõpust arvates e-toetuse keskkonnas.