Kes saab toetust taotleda?
Veemajanduse programmis saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Eraisikud taotlust esitada ei saa.
Olulised muudatused, millega taotluse esitamisel arvestada:
- Alates 2025. a taotlusvoorust on muudetud üldkulude arvestamise metoodikat (mitteehituslikud projektid). Määrus 10 § 15 lõike 3 kohaselt üldkulu on abikõlblik maksimaalselt 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest ehk projekti eelarvest. Enam ei saa arvestada üldkuluks kuni 15% tööjõukuludest.
- ÜVK valdkonnas on uuenenud tehnoloogilise projekti koostamise juhend, uute liitumispunktide rajamist puudutavas osas. Varasemalt nõuti uutelt liitujatelt liitumisnõusolekuid, kuid tulenevalt seadusandluse muudatusest ei ole see enam vajalik.
- Ülejäänud muudatused on kehtivad juba 2024. aastast, kui mh täpsustati üldkulude mõistet (§ 15 lõige (31).
- Muutunud on riigiabi piirmäärad, sh üldhuviteenuste ja vähese tähtsusega abi arvestuspõhimõtted. Selle kohta saab täpsemalt lugeda lehe paremas ääres keskkonnaprogrammi Riigiabi peatükist.
- Mitteehituslike tööde alamprogrammis on lubatud projekti abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud (määrus 10 § 11 lõige 1) kui projekti sisuks on uuringute, arendustööde või inventuuride koostamine. Pikemat kui 24-kuulist projekti perioodi tuleb taotluses ja tegevuskavas põhjendada. Toetuse osakaal (määrus 10 § 32 lõige 14) võib olla kuni 100% haridus- ja teadusasutusele uuringuteks, mis on ette nähtud kehtiva veemajanduskava meetmeprogrammis ja tingimusel, et taotleja on uuringuprogrammi eelnevalt kooskõlastanud Kliimaministeeriumiga.
Väikeste reoveekogumisalade alamprogrammis jätkatakse tegevuste toetamist reoveekogumisaladel reostuskoormusega kuni 100 inimekvivalenti (kaasa arvatud). Alates 2023. a. eraldati see tegevussuund joogiveevarustuse ja reoveekäitluse alamprogrammist eesmärgiga parandada väikeste piirkondade konkurentsivõimet taotluste hindamisel.
Rahastamise tingimused kattuvad suures osas joogiveevarustuse ja reoveekäitluse alamprogrammi nõuetega. Ka taotlemine toimub ühisel vormil E-toetuste keskkonnas (taotlusvoor „Keskkonnaprogrammi veemajanduse reoveekäitlus ja joogiveevarustus 2024“ ja taotluse lehel „Sisu“ tuleb teha valik "Väikesed reoveekogumisalad".
Teine valik "Reoveekäitlus ja joogiveevarustus" kehtib väljaspool reoveekogumisala või suurematel kui 100ie reoveekogumisaladel planeeritud tegevuste korral.
Väikestel reoveekogumisaladel saab toetust taotleda ka reoveekogumisalade piires uute ÜVK süsteemide rajamiseks ning taotlejale ei kohaldata piirkondliku vee-ettevõtte nõuet, st taotlejaks saab olla ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele 100%-liselt kuuluv eraõiguslik juriidiline isik.
Kui suur on toetus?
Kui suur on vooru eelarve?
2025. aastal on veemajanduse programmi eelarve 2 400 000 eurot. Toetuse maksimaalne summa ühe taotluse kohta on:
- joogiveevarustuse ja reoveekäitluse ning väikeste reoveekogumisalade alamprogrammis 1 miljonit eurot;
- eelpuhasti ehitamiseks tööstus- ja tootmisettevõtetele on maksimaalne toetuse summa 200 000 eurot;
jääkreostuse likvideerimiseks ei saa ettevõtja taotleda rohkem kui 400 000 eurot.
Täiendavalt on planeerimisel uus taotlusvoor II poolaastal, mille sisuks on vee-ettevõtete ühinemise toetamine ja taotlusvooru eelarveks kavandatud 1 miljon eurot.
Mis on projektide maksimaalne kestus?
Tegevustega on lubatud alustada taotlusvooru väljakuulutamise päevast e 25.02.2025, samas tuleb arvestada taotluse mitterahuldamise võimalusega. Üldreeglina peab projekti ellu viima 24 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Taotluse koostamisel ja tegevuste planeerimisel võib arvestada, et 24 kuud täitub juunis 2027. a.
Erandiks on mitteehituslike tööde alamprogrammis uuringute ja arendustööde teostamine, milleks on aega kuni 36 kuud alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.
