Peatselt avaldame siin 2026. a taotlusvooru tingimused.
2025. a taotlusvooru tingimused
Kes saavad toetust taotleda?
- mittetulundusühingud ja sihtasutused
- keskkonnakaitsega tegelevad asutused
- kohalikud omavalitsused
- avalik-õiguslikud juriidilised isikud
- äriühingud
- füüsilisest isikust ettevõtjad
NB! Keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimisel saab taotlejaks olla keskkonnahariduse keskus, kes vastab keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskavas toodud definitsioonile: Keskkonnahariduse keskus on organisatsioon või selle struktuuriüksus, mis kujundab keskkonnateadlikkuse arengut soodustava õppekeskkonna. Loodus-, keskkonna- või jätkusuutliku arengu haridusega tegelemine on sätestatud organisatsiooni või selle struktuuriüksuse põhimääruses, põhikirjas või asutamislepingus. Keskusel on alaline või hooajaline keskkonnaharidusega tegelev personal.
Milliseid tegevusi ja kulusid toetame?
2025. a taotlusvoorus oli võimalik küsida toetust järgmistele tegevustele:
aktiivõppeprogrammide läbiviimine põhikooli ja gümnaasiumi klassidele ning lasteaia koolieelsele rühmale keskkonnahariduse keskustes (määruse § 22 lg 3 p 1).
Tegevuse täpsemad tingimused:
1) toetatakse ainult kvaliteedimärgisega ehk muraka märgisega õppeprogrammide läbiviimist;
2) toetust jagatakse ühikuhinna alusel: Tallinn/Tartu/Pärnu 250 eurot/õppeprogramm, muud piirkonnad 300 eurot/õppeprogramm. Piirkond määratakse keskkonnahariduse keskuse asukoha põhiselt. Ühikuhinna puhul muid kulusid, nt projektijuhtimine, üldkulu, lisada ei saa, need on juba ühikuhinna sisse arvestatud.
3) maksimaalne toetus ühe keskuse (juriidiline isik) kohta on kuni 80 000 eurot;
4) omafinantseeringut ei pea taotlusesse lisama;
5) toetatakse 2025/2026 õppeaastal läbiviidavaid õppeprogramme;
6) toetatavaid programm pakub keskus koolile/lasteaiale tasuta.
Kui taotletav toetus kokku ületab taotlusvooru eelarvet, siis lähtutakse toetuse summade määramisel eesmärgist tagada piirkondlik kaetus ja arvestatakse viimase kahe õppeaasta KIKile esitatud haridusasutuste projektide raames läbi viidud programmide arvu (2023/24 õppeaasta puhul arvestatakse aruannete alusel tegelikult läbi viidud programmide arvu ning 2024/25 õppeaasta puhul arvestatakse taotluses olnud andmeid), uute taotlejate korral arvestatakse keskuse tõendatud võimekust ja piirkondlikku vajadust.
Taotluse koostamisel ei pea olema juba konkreetseid kokkuleppeid haridusasutustega, kuid soovitav on suhelda arvestuliku programmide arvu määramiseks. Taotluses tuleb tuua välja kogu projektiga planeeritav programmide arv kokku, st ei pea iga programmi arvu eraldi välja tooma. Samuti tuleb lisada hinnanguline osalejate arv.
Programme võib jätkuvalt läbi viia ka koolis või lasteaias või selle vahetus läheduses.
E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammid 2025.
Taotlusvormi näidist saab vaadata siit.
Ühe keskuse kohta palume esitada üks taotlus!
Kestlikku arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste programmide koordineerimine ja nendega seotud tegevused (määruse § 22 lg 3 p 3).
E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse alane koostöö 2025.
Keskkonnahariduse võrgustiku arendamiseks mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvate keskkonnahariduse keskuste üleriigilise võrgustiku, sh kvaliteedisüsteemi arendamine (määruse § 22 lg 4).
E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse alane koostöö 2025.
Kindlale teemale keskendunud üleriigilise teavituskampaania korraldamine (määruse § 22 lg 5 p 1).
Projekti eesmärk püstitada lähtuvalt konkreetsest keskkonnaprobleemist või -eesmärgist ning kavandatavad tegevused siduda konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamise või -eesmärgi saavutamisega.
Kampaania peab sisaldama erinevaid tegevusi ja kampaaniaelemente, mis on omavahel seostatud ühise eesmärgiga ning mis aitavad viia teavet erineva infokasutamise harjumustega sihtrühmadeni ning suunata keskkonnateadliku käitumiseni.
Kampaania käigus planeeritavad tegevused peavad äratama huvi käsitletava teema vastu ning andma teavet, kuidas toimida keskkonda säästvalt. Oluline on kujundada väga erineva keskkonnateadlikkusega inimestel positiivset suhtumist loodusesse ning soovi ja oskusi muuta oma elustiili keskkonnahoidlikumaks. Kampaania tulemusena peavad sihtrühmad paremini tundma inimühiskonna ja looduse seoseid.
Toetuse maksmimaalne summa on 40 000 eurot.
E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teavituskampaaniate korraldamine 2025.
Teabekandjate loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine (määruse § 22 lg 5 p 3) tegevuse alt toetatakse tele- ja raadiosaateid ning ajakirja Eesti Loodus väljaandmist ja ajakirja Eesti Mets väljaandmist.
1) Tele- ja raadiosaadete puhul on toetuse maksimaalne summa kuni 40 000 eurot.
Projektide rahastamisel rakendatakse kindlasummalise makse põhimõtteid. Projekti kogumaksumus saab olla kuni 100 000 eurot. Taotluse eelarve juurde tuleb esitada töötasu arvestamise selgitus ning tööjõukulu peab vastama valdkondlikule turutasemele. Kui ostetava asja või tellitava teenuse maksumus ilma käibemaksuta ületab 5 000 eurot, tuleb kindlasummalise makse kindlaksmääramiseks taotlusele lisada vähemalt kaks võrdlevat hinnapakkumist. Eelarvesse võib kulu märkida hinnapakkumiste keskmise maksumusena, kuid see ei tohi ületada kallimat pakkumist. Kui võrdlevaid hinnapakkumisi ei ole võimalik saada, siis peab taotleja esitama sellekohased põhjendused.
E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teabekandjate loomine 2025.
2) Ajakirja Eesti Loodus puhul on väljaantava ajakirja eesmärgiks suurendada Eesti elanike loodus- ja keskkonnateadlikkust vahendades teaduspõhiselt ja köitvalt Eesti elus- ja eluta looduse mitmekesisust, selle terviklikkust ning rolli meie igapäevaelus; kajastades süsteemselt ja tähenduslikult uuenevat keskkonnainfot; tutvustades võimalusi, mida saab iga inimene teha selleks, et panustada loodushoidu ja vähendada negatiivset mõju keskkonnale.
Tingimused, millele välja antav ajakiri peab vastama:
vähemalt 4 korda aastas ilmuv paberajakiri ja paberajakirja sisu kajastav digiajakiri. Artiklid rikastatud interaktiivsete elementidega: videod, heliklipid, fotogaleriid. Võimalus tellida digiajakirja erinevate kanalite kaudu;
keskkonnateadlikkust toetav sotsiaalmeedia: ajakirja artiklite ja temaatiliste tõstatuste jagamine sotsiaalmeedias, sh noortele suunatud kanalites. Keskkonnateemalised kampaaniad ja kaasav sisu, näiteks viktoriinid või küsitlused jälgijatele;
aktuaalsete teemade regulaarne kajastus üleriigilise levikuga ajalehtedes, sh praktilised juhendid ja näpunäited keskkonnahoidlikuks käitumiseks;
lugejaskonna kaasamine: virtuaalsed või hübriidvormis arutelud (webinarid, vestlusringid), kus käsitletakse aktuaalseid teemasid ajakirjas ilmunu põhjal; konkursid, kus lugejad saaksid oma töid saata ja avaldamiseks pakkuda. Lugejate tagasiside ja küsimuste rubriik.
E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teabekandjate loomine ajakiri Eesti Loodus 2025.
3) Ajakirja Eesti Mets väljaandmise puhul on taotlemise tingimused järgmised:
- paberkandjal ajakiri peab ilmuma vähemalt 4 korda aastas;
- ühe numbri lehekülgede arv vähemalt 64;
- ajakirjale luuakse digitaalne lugemise võimalus;
- ajakirjas kajastatud teemade laiemat levikut toetatakse sotsiaalmeedias;
- ajakirjas avaldatavad artiklid ja info peab olema tasakaalukas, arvestama kestliku metsanduse printsiipe ja tuginema teadusele;
- ajakiri Eesti Mets koondab seni Eesti Erametsaliidu poolt välja antud õppeajakirja “Sinu Mets” rubriike ja fookusteemasid ning toimetuse kolleegium arvestab ajakirja välja andmisel RMK ettepanekuid teemadeks.
- Taotluse saab esitada kaubamärgi „Eesti Mets“ kasutusõigust omav isik.
Iga projekti taotlus saab vastata ainult ühele konkreetsele määruse punktile.
Üldnõuded taotlejale ja toetuse saajale on sätestatud määruse paragrahvides 6 ja 7.
Projekti kulude abikõlblikkuse üldtingimused on sätestatud määruse paragrahvides 11-17.
Projekti kuludena toetame asjade ostmist, kui see on ostseselt seotud projekti tegevustega ning kooskõlas säästva tarbimise põhimõtetega. Keskkonnateadlikkuse programmist ei toetata meenete soetust.
Lisaks toetatakse projekti tegevusteks vajalikke siseostetud teenuseid ning personalikulu, sh projekti tegevustega seotud lähetuskulu. Projektijuhtimine saab olla kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest ning üldkulu kuni 5% projekti abikõlblikest kuldest.
NB! Oleme täiendanud üldkulude sisu, vt siit!
Toetuse saaja oma töötajate täiendkoolitusega soetud kulu ei toetata, va § 22 lg 4 tegevuse puhul.
Täiendava loetelu kuludest, mida KIK ei toeta, leiad siit.
Lisaks ei toetata keskkonnateadlikkuse programmist hoonete, paviljonide ja varjualuste ehituse ja remondi kulu ega sõiduvahendite soetuskulu.
Ühikuhinna puhul muid kulusid, nt projektijuhtimine, üldkulu, lisada ei saa, need on juba ühikuhinna sisse arvestatud.
Kui suur on toetus?
2025. a taotlusvooru eelarve on kokku 1 384 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:
- keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammide läbiviimine 800 000 eurot;
- ajakirja Eesti Loodus väljaandmine 100 000 eurot,
- ajakirja Eesti Mets väljaandmine 70 000 eurot;
- teised tegevused 414 000 eurot;.
Toetuse osakaal sõltuvalt taotlejast on järgmine:
- äriühingutel kuni 50% (vt vähese tähtsusega abi tingimused)
- kohalikel omavalitsustel ja avalik-õiguslikul juriidilisel isikul (sh kõrgharidusasutused) kuni 80%
- mittetulundusühingutel ja sihtasutustel kuni 90%
- valitsus- ja riigiasutustel kuni 100%
Sõltuvalt tegevusest võib toetuse osakaalus olla erisusi võrreldes toodud üldtingimustest:
- teavituskampaaniate ja teabekandjate (tele- ja raadiosaated, ajakiri Eesti Loodus, ajakiri Eesti Mets) puhul on toetuse osakaal kuni 75%, va ettevõtjad, kellel on toetus kuni 50%;
- mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvate keskkonnahariduskeskuste üleriigilise võrgustiku arendamise projektidel võib MTÜ ja SA toetuse osakaal olla kuni 100%.
Teavituskampaaniate ning tele- ja raadiosaadete projektidel on toetuse maksimaalne summa kuni 40 000 eurot. Keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammide läbiviimise projektidel on toetus ühe keskuse kohta kuni 80 000 eurot.
Milline võib olla projekti ajaline kestvus?
Projekti maksimaalne kestus on 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest alates. Tõenäoliselt tehakse taotlusvooru otsused juunis. Põhjendatud juhtudel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada.
NB! Keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimisel on toetus mõeldud 2025/2026 õppeaastaks, st projekti tegevused peavad jääma sellesse perioodi.
Kuidas taotleda?
Taotlemine toimub e-toetuse keskkonna kaudu. Taotluse esitamise juhendit näeb siit, e-toetuse keskkonna tutvustavat videot saad vaadata siit.
NB! Kõikidel tegevustel on oma taotlusvoor:
- Keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammide läbiviimine:Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammid 2025
- Rahvusvaheliste keskkonnahariduslike programmide koordineerimine ning mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvate keskkonnahariduse keskuste üleriigilise võrgustiku arendamine:Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse alane koostöö 2025.
- Teavituskampaaniad:Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teavituskampaaniate korraldamine 2025
- Tele- ja raadiosaated:Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teabekandjate loomine 2025
- Ajakirja "Eesti Loodus" väljaandmine:Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teabekandjate loomine ajakiri Eesti Loodus 2025
Valige kindlasti kohe õige taotlusvoor, kuna seda hiljem muuta ei saa ning taotlusvormi lahtrid on tegevustel kohati erinevad.
Taotluse kohustuslike lisade loetelu leiad siit.
Taotlusvormi täitmisel leiad abiinfot lahtrite juures olevate "?" alt.
Kui taotluses ei ole võimalik teha märget kinnituste lehel, siis kontrollige, kas kõik kohustuslikud andmed on sisestatud ning vajutage alates taotleja lehest kõikidel lehtedel "Salvesta ja jätka".
