Keskkonnateadlikkuse programm

2025. a taotlusvoor on avatud, taotluste esitamise tähtaeg on 14. aprill kell 17.00.

2025. a taotlusvooru tingimused

Kes saavad toetust taotleda?

• mittetulundusühingud ja  sihtasutused
• keskkonnakaitsega tegelevad asutused
• kohalikud omavalitsused
• avalik-õiguslikud juriidilised isikud
• äriühingud
• füüsilisest isikust ettevõtjad

NB! Keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimisel saab taotlejaks olla keskkonnahariduse keskus, kes vastab keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskavas toodud definitsioonile: Keskkonnahariduse keskus on organisatsioon või selle struktuuriüksus, mis kujundab keskkonnateadlikkuse arengut soodustava õppekeskkonna. Loodus-, keskkonna- või jätkusuutliku arengu haridusega tegelemine on sätestatud organisatsiooni või selle struktuuriüksuse põhimääruses, põhikirjas või asutamislepingus. Keskusel on alaline või hooajaline keskkonnaharidusega tegelev personal.

Milliseid tegevusi ja kulusid toetame?

2025. a taotlusvoorus on võimalik küsida toetust järgmistele tegevustele:

1. aktiivõppeprogrammide läbiviimine põhikooli ja gümnaasiumi klassidele ning lasteaia koolieelsele rühmale keskkonnahariduse keskustes (määruse § 22 lg 3 p 1).

   Tegevuse täpsemad tingimused:

   1) toetatakse ainult kvaliteedimärgisega ehk muraka märgisega õppeprogrammide läbiviimist;

   2) toetust jagatakse ühikuhinna alusel: Tallinn/Tartu/Pärnu 250 eurot/õppeprogramm, muud piirkonnad 300 eurot/õppeprogramm. Piirkond määratakse keskkonnahariduse keskuse asukoha põhiselt.

   3) maksimaalne toetus ühe keskuse (juriidiline isik) kohta on kuni 80 000 eurot;

   4) omafinantseeringut ei pea taotlusesse lisama;

   5) toetatakse 2025/2026 õppeaastal läbiviidavaid õppeprogramme;

   6) toetatavaid programm pakub keskus koolile/lasteaiale tasuta;

   Kui taotletav toetus kokku ületab taotlusvooru eelarvet, siis lähtutakse toetuse summade määramisel eesmärgist tagada piirkondlik kaetus ja arvestatakse viimase kahe õppeaasta KIKile esitatud haridusasutuste projektide raames läbi viidud programmide arvu (2023/24 õppeaasta puhul arvestatakse aruannete alusel tegelikult läbi viidud programmide arvu ning 2024/25 õppeaasta puhul arvestatakse taotluses olnud andmeid), uute taotlejate korral arvestatakse keskuse tõendatud võimekust ja piirkondlikku vajadust.

   Taotluse koostamisel ei pea olema juba konkreetseid kokkuleppeid haridusasutustega, kuid soovitav on suhelda arvestuliku programmide arvu määramiseks. Taotluses tuleb tuua välja kogu projektiga planeeritav programmide arv kokku, st ei pea iga programmi arvu eraldi välja tooma. Samuti tuleb lisada hinnanguline osalejate arv.

   E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammid 2025.

   Taotlusvormi näidist saab vaadata siit.

2. Kestlikku arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste programmide koordineerimine ja nendega seotud tegevused (määruse § 22 lg 3 p 3).

   E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse alane koostöö 2025.

3. Keskkonnahariduse võrgustiku arendamiseks mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvate keskkonnahariduse keskuste üleriigilise võrgustiku, sh kvaliteedisüsteemi arendamine (määruse § 22 lg 4).

   E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse alane koostöö 2025.

4. Kindlale teemale keskendunud üleriigilise teavituskampaania korraldamine (määruse § 22 lg 5 p 1).

   Toetuse maksmimaalne summa on 40 000 eurot.

   E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teavituskampaaniate korraldamine 2025.

5. Teabekandjate loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine (määruse § 22 lg 5 p 3) tegevuse alt toetatakse tele- ja raadiosaateid ning ajakirja Eesti Loodus väljaandmist.

   1) Tele- ja raadiosaadete puhul on toetuse maksimaalne summa kuni 40 000 eurot.

   Projektide rahastamisel rakendatakse kindlasummalise makse põhimõtteid. Projekti kogumaksumus saab olla kuni 100 000 eurot. Taotluse eelarve juurde tuleb esitada töötasu arvestamise selgitus ning tööjõukulu peab vastama valdkondlikule turutasemele. Kui ostetava asja või tellitava teenuse maksumus ilma käibemaksuta ületab 5 000 eurot, tuleb kindlasummalise makse kindlaksmääramiseks taotlusele lisada vähemalt kaks võrdlevat hinnapakkumist. Eelarvesse võib kulu märkida hinnapakkumiste keskmise maksumusena, kuid see ei tohi ületada kallimat pakkumist. Kui võrdlevaid hinnapakkumisi ei ole võimalik saada, siis peab taotleja esitama sellekohased põhjendused. 

   E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teabekandjate loomine 2025.

   2) Ajakirja Eesti Loodus puhul on väljaantava ajakirja eesmärgiks suurendada Eesti elanike loodus- ja keskkonnateadlikkust vahendades teaduspõhiselt ja köitvalt Eesti elus- ja eluta looduse mitmekesisust, selle terviklikkust ning rolli meie igapäevaelus; kajastades süsteemselt ja tähenduslikult uuenevat keskkonnainfot; tutvustades võimalusi, mida saab iga inimene teha selleks, et panustada loodushoidu ja vähendada negatiivset mõju keskkonnale.

   Tingimused, millele välja antav ajakiri peab vastama:

• vähemalt 4 korda aastas ilmuv paberajakiri ja paberajakirja sisu kajastav digiajakiri. Artiklid rikastatud interaktiivsete elementidega: videod, heliklipid, fotogaleriid. Võimalus tellida digiajakirja erinevate kanalite kaudu;

• keskkonnateadlikkust toetav sotsiaalmeedia: ajakirja artiklite ja temaatiliste tõstatuste jagamine sotsiaalmeedias, sh noortele suunatud kanalites. Keskkonnateemalised kampaaniad ja kaasav sisu, näiteks viktoriinid või küsitlused jälgijatele;

• aktuaalsete teemade regulaarne kajastus üleriigilise levikuga ajalehtedes, sh praktilised juhendid ja näpunäited keskkonnahoidlikuks käitumiseks;

• lugejaskonna kaasamine: virtuaalsed või hübriidvormis arutelud (webinarid, vestlusringid), kus käsitletakse aktuaalseid teemasid ajakirjas ilmunu põhjal; konkursid, kus lugejad saaksid oma töid saata ja avaldamiseks pakkuda. Lugejate tagasiside ja küsimuste rubriik.

  E-toetuse keskkonnas valige taotlusvooruks: Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teabekandjate loomine ajakiri Eesti Loodus 2025.

Iga projekti taotlus saab vastata ainult ühele konkreetsele määruse punktile.

Üldnõuded taotlejale ja toetuse saajale on sätestatud määruse paragrahvides 6 ja 7.

Projekti kulude abikõlblikkuse üldtingimused on sätestatud määruse paragrahvides 11-17.

Projekti kuludena toetame asjade ostmist, kui see on ostseselt seotud projekti tegevustega ning kooskõlas säästva tarbimise põhimõtetega. Keskkonnateadlikkuse programmist ei toetata meenete soetust.

Lisaks toetatakse projekti tegevusteks vajalikke siseostetud teenuseid ning personalikulu, sh projekti tegevustega seotud lähetuskulu. Projektijuhtimine saab olla kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest ning üldkulu kuni 5% projekti abikõlblikest kuldest.

NB! Oleme täiendanud üldkulude sisu, vt siit!

Toetuse saaja oma töötajate täiendkoolitusega soetud kulu ei toetata, va § 22 lg 4 tegevuse puhul.

Täiendava loetelu kuludest, mida KIK ei toeta, leiad siit.

Lisaks ei toetata keskkonnateadlikkuse programmist hoonete, paviljonide ja varjualuste ehituse ja remondi kulu ega sõiduvahendite soetuskulu.

Kui suur on toetus?

2025. a taotlusvooru eelarve on kokku 1 314 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

1. keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammide läbiviimine 800 000 eurot;
2. ajakirja Eesti Loodus väljaandmine 100 000 eurot,
3. teised tegevused 414 000 eurot.

Toetuse osakaal sõltuvalt taotlejast on järgmine:

• äriühingutel kuni 50% (vt vähese tähtsusega abi tingimused) 
• kohalikel omavalitsustel ja avalik-õiguslikul juriidilisel isikul (sh kõrgharidusasutused) kuni 80%
• mittetulundusühingutel ja sihtasutustel kuni 90%
• valitsus- ja riigiasutustel kuni 100%

Sõltuvalt tegevusest võib toetuse osakaalus olla erisusi võrreldes toodud üldtingimustest:

• teavituskampaaniate ja teabekandjate (tele- ja raadiosaated, ajakiri Eesti Loodus) puhul on toetuse osakaal kuni 75%, va ettevõtjad, kellel on toetus kuni 50%;
• mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvate keskkonnahariduskeskuste üleriigilise võrgustiku arendamise projektidel võib MTÜ ja SA toetuse osakaal olla kuni 100%.

Teavituskampaaniate ning tele- ja raadiosaadete projektidel on toetuse maksimaalne summa kuni 40 000 eurot. Keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammide läbiviimise projektidel on toetus ühe keskuse kohta kuni 80 000 eurot.

Milline võib olla projekti ajaline kestvus?

Projekti maksimaalne kestus on 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest alates. Tõenäoliselt tehakse taotlusvooru otsused juunis. Põhjendatud juhtudel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada.

NB! Keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimisel on toetus mõeldud 2025/2026 õppeaastaks, st projekti tegevused peavad jääma sellesse perioodi.

Kuidas taotleda?

Taotlemine toimub e-toetuse keskkonna kaudu. Taotluse esitamise juhendit näeb siit, e-toetuse keskkonna tutvustavat videot saad vaadata siit.

NB! Kõikidel tegevustel on oma taotlusvoor:

1. Keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammide läbiviimine:Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammid 2025
2. Rahvusvaheliste keskkonnahariduslike programmide koordineerimine ning mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvate keskkonnahariduse keskuste üleriigilise võrgustiku arendamine:Keskkonnaprogrammi keskkonnahariduse alane koostöö 2025.
3. Teavituskampaaniad:Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teavituskampaaniate korraldamine 2025
4. Tele- ja raadiosaated:Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teabekandjate loomine 2025
5. Ajakirja "Eesti Loodus" väljaandmine:Keskkonnaprogrammi keskkonnateadlikkuse teabekandjate loomine ajakiri Eesti Loodus 2025

Valige kindlasti kohe õige taotlusvoor, kuna seda hiljem muuta ei saa ning taotlusvormi lahtrid on tegevustel kohati erinevad.

Taotluse kohustuslike lisade loetelu leiad siit.

Taotlusvormi täitmisel leiad abiinfot lahtrite juures olevate "?" alt.

Taotluse menetlemine koosneb järgmistest etappidest:

• taotluse vastuvõtmine
• taotleja ja taotluse vastavuse kontroll
• taotluse sisuline hindamine
• otsus, kas taotlust rahastatakse või mitte

Taotluse menetlemine on pikemaajaline protsess, mis võib alates taotluste esitamise tähtpäevast aega võtta kuni 4 kuud.

Taotluse vastavust kontrollib KIKi projektikoordinaator, kes puuduste korral saadab taotlejale päringu e-toetuse keskkonnas projekti postkasti kaudu ja annab parandamiseks tähtaja. Seega on oluline, et taotlusel oleks taotleja kontaktisikute andmetes õige meiliaadress ning märge "soovin saada teavitusi".

Vajadusel lisandub taotleja finantsvastavuse kontroll. Pärast taotluste esitamist koostab KIK valimi finantshindamisele minevate projektide kohta ja taotleja peab juurde esitama dokumendid asutuse majandusnäitajate kohta. Anname sellest siis projekti postkasti kaudu teada.

Kui taotlus ei läbi vastavuse kontrolli, tunnistatakse see mittevastavaks. Vastavuse kontrolli läbinud taotlus suunatakse edasi sisulisse hindamisse. Taotluse sisu hindab valdkondlikest ekspertidest moodustatud töörühm.

Töörühm hindab taotluseid hindamiskriteeriumite alusel ning seab need paremusjärjestusse. Hindamiskriteeriumid on leitavad lehe paremalt veerust taotlemise ja elluviimisega seotud dokumentide kaustast. Keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammide elluviimise tegevusel on eraldi hindamiskriteeriumid. Teiste tegevuste puhul kehtivad üldised keskkonnateadlikkuse programmi hindamiskriteeriumid. Rahastamiseks on võimalik esitada projektid, mis saavad vähemalt 60% hindepunktidest. Tulenevalt konkreetse taotlusvooru eelarvest ja taotluste pingereast võib olla rahastamise lävend ka kõrgemal. Keskkonnahariduse keskuste õppeprogrammide elluviimise taotluste puhul, kui taotletav toetus kokku ületab taotlusvooru eelarve, lähtutakse toetuse summade määramisel eesmärgist tagada piirkondlik kaetus ja arvestatakse viimase kahe õppeaasta haridusasutuste projektide raames läbi viidud programmide arvu (2023/24 õppeaasta puhul arvestatakse aruannete alusel tegelikult läbi viidud programmide arvu ning 2024/25 õppeaasta puhul arvestatakse taotluses olnud andmeid), uute taotlejate korral keskuse tõendatud võimekust ja piirkondlikku vajadust.

Sisuhindamise tulemusena moodustatud pingerea alusel ning arvestades taotlusvooru eelarvet teeb KIK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. 

2025. a taotlusvooru otsused tulevad eelduslikult juunis.

Siit leiad KIKi kodulehelt elluviimise üldised juhised.

NB! Täpsed toetuse andmise nõuded tulenevad keskkonnaministri määrusest nr 10  ja taotluse rahuldamise otsusest.

Taotluse rahuldamise otsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi teie projekti elluviimisel. 

Toetuse abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avamisest ja lõpeb 24 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Konkreetse projekti abikõlblikkuse periood on määratletud projekti andmetes. Põhjendatud juhtudel võib abikõlblikkuse perioodi pikendada.

Projekti elluviimine koosneb:

• vajadusel maksete prognoosi esitamine
• vajadusel hangete läbiviimine
• kuludokumentide esitamine
• lõpparuande esitamine

Enne projekti tööde tegemist võib KIK ettemaksena maksta kuni 50% toetuse kogusummast, kui see on kooskõlas projekti tegevuste olemusega. Järgnevaid maksed teeb KIK pärast seda, kui toetuse saaja või töö tegija on kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud. Lõppmakse minimaalne suurus on 20% toetuse summast. Lõppmakse teeb KIK pärast kõikide projekti tegevuste ja tulemite nõuetekohast tõendavate dokumentide esitamist ja projekti lõpparuande heakskiitmist.

Toetusega seotud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt.

Kui toetuse puhul on tegemist riigiabiga, sh vähese tähtuse abiga (VTA), siis tutvuge kindlasti lehe paremal veerus oleva rubriigiga: Riigiabi keskkonnaprogrammis!

Hanked

Kaupade ja teenuste hankimisel järgige riigihangete seadust (RHS). Mittehankijana järgige RHS §-is 3 kirjeldatud üldpõhimõtteid: Juhis hanke läbiviimiseks RHS § 3 alusel.

KIKil on õigus kontrollida hankedokumente enne hanke välja kuulutamist, sellest teavitatakse toetuse saajat taotluse rahuldamise otsuses. Kui teete hanke riigihangete registris, esitage enne hanketeate avaldamist KIKile üle vaatamiseks hanke alusdokumentide eelnõud. Selleks lisage KIKi projektikoordinaator riigihangete registris vastava hanke juurde kui „vaatleja“.

Hankeleping sisestage kohe pärast sõlmimist e-toetuse keskkonda. KIK kontrollib hanke õiguspärasust. Juhise toetuse saajale hankelepingu korrektseks täitmiseks leiad siit.

Projekti muudatused

Kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus projekti tegevuste, kestuse või muude muudatuste sisseviimiseks, siis pöörduge E-toetuse keskkonnas projekti postkasti kaudu viivitamata KIKi projektikoordinaatori poole. Enne hankelepingu muutmist esitage KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu.

Kuludokumentide esitamine

Kuludokumendid esitage e-toetuse keskkonna kaudu. Maksetaotluse sisestamisel on abiks väljade juures olev abiinfo. Sõltuvalt toetuse andmise tingimustest on võimalik toetust maksta ettemaksena, väljamaksena täielikult tasutud kuludokumendi alusel või väljamaksena osaliselt tasutud kuludokumendi alusel.

Ühikuhinnaga toetuste puhul (õppeprogrammide läbiviimine, huviringide laagrid) ei pea esitama kõiki kulude arveid ega raamatupidamise väljavõtet projekti kuludest, vaid esitage üks kuludokument, mille dokumendi liigiks valige "Standardiseeritud ühikuhind".

Kindlasummalise maksega toetuste puhul (2025. a taotlusvoorus tele- ja raadiosaated) tehakse makse, kui kõik tegevused on tehtud ja tuemused saavutatud. Täpsemad tingimused on kirjas taotluse rahuldamise otsuses. Kas selle toetusviisi puhul ei pea esitama eraldi kõiki kuludokumente.

Kuludokumentide, ettemaksetaotluse ja ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi e-toetuses esitamisest arvates. Kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator teiega e-toetuse postkasti kaudu ühendust ja teavitab teid puudustest. Kirja näete e-toetuse keskkonda sisse logides. Kuludokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua dokumente parandate.

Riigikassa maksab toetuse välja toetuse saajale või töövõtjale.

Lõpparuande esitamine

Enne viimast makset esitage e-toetuse keskkonna kaudu projekti lõpparuanne. KIK peab lõpparuande heaks kiitma ja kinnitama enne, kui viimase makse aktsepteerib.

Keskkonnateadlikkuse programmi lõpparuande kohustuslikud lisad leiate siit.

NB! KIKil on õigus küsida kõiki täiendavaid dokumente, mis tõendavad töö tegemist, kulu tekkimist ja tasumist.