Põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine

Projekti tulemusel paraneb Kurtna järvede ökoloogiline seisund, taastub järvede tüübiomane elustik ning piirkonna elukeskkond muutub atraktiivsemaks. Projekti elluviimine aitab tagada joogiveevarustuse jätkusuutlikkuse ja vähendada kaevandustegevuse negatiivset mõju.

Taust

Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust taustast – põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamine ja töötlemine. Põlevkivitööstuse mõju all olevad veekogud on valdavalt kesises või halvas seisundis, nende hulgas ka Kurtna järved.
Kõige otsesem mõju tuleneb kaevandustesse ja karjääridesse koguneva vee väljapumpamisest ning ärajuhtimisest, mis mõjutab nii pinna- kui ka põhjavee kogust ja kvaliteeti.

Suurem negatiivne inimmõju järvedele algas juba eelmisel sajandil Ahtme, Viru ja Estonia kaevanduste avamisega. Kaevandustegevuse tagajärjel rikutud põhjaveerežiimi tõttu on piirkonnas puhta vee ressursside nappus ning järvestiku keskele rajatud Kurtna-Vasavere veehaare, mis varustab Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Kukruse ja Oru linnaosasid ning Jõhvi linna joogiveega, mõjutab veehaarde ümbruses paiknevate järvede veetaset oluliselt.
Kurtna järvede veetasemed on aastakümneid kõikunud ja alanenud, mis on ohustanud järvi ja nende elustikku ning võib viia Euroopa loodusdirektiivi järveelupaikade hävimiseni.

2019. aastal Keskkonnaameti tellimusel valminud uuringuga  „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemike määramisega Kurtna maastikukaitsealal“  selgitati välja, et Kurtna järvede veetasemete kõikumist mõjutab veevõtt Vasavere veehaardest. Uuringus määrati loodusdirektiivi järvede elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik ning anti soovitus uue veehaarde rajamiseks, et tagada järvede optimaalne veetase ja seisundi paranemine.

Peamised projekti tegevused (2024–2029.a)

Uuringud ja ettevalmistus:

• Põhjaveevaru hüdrogeoloogiline uuring (2024–2025)

  Uuring valmis 2025 aastal: Uuringu käigus pakuti välja lahendus Kurtna-Vasavere veehaardes veevõtu oluliseks vähendamiseks ja hajutamiseks. Olemasolevast veehaardest põhja suunas rajatakse viis uut puurkaevu ning suurendatakse Ahtme veehaarde veevõttu, et koos Kurtna-Vasavere lahendusega katta piirkonna praegune joogivee vajadus. 

• Veevarude ümberhindamine (2026)
• Keskkonnamõjude hindamise lõpuleviimine - KMH (2026)
• Veetaseme seirevõrgu uuendamine ja täiendamine (2026)
• Kompleksuuringud järvede seisundi hindamiseks (2025–2029)

Tehnilised tööd:

• Uute tarbepuurkaevude  projekteerimine ja taristu ehitamine (2027-2029), sh:
• Elektri- ja automaatikalahenduste projekteerimine ja rajamine
• Ühendustorustiku ehitustööd II astme mahutini
• Järvede kaldatsooni orgaanika eemaldamine (Martiska, Ahne, Kuradijärv) (2027-2028)

Projekti tegevusi rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.15 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ alusel. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud Kliimaministri 5.01.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/5.