Saaremaa sinimajanduse kitsaskohad ulatuvad tööjõupuudusest poole miljoni eurose katsetusriskini
Saaremaa mereettevõtete ja teaduskeskuste kogemus näitab, et sinimajanduse arengut ei pidurda üks puuduv tehnoloogia. Takistuseks võivad olla oskustööjõu ja tootmisruumi nappus, kohalike mereolude keerukus või liiga suur rahaline risk teadusliku lahenduse tööstuslikku mõõtu viimisel.
27.–28. augustil tõi MarTe sinimajanduse ökosüsteemi õppereis Eesti ja Läti partnerid Saaremaale, kus tutvuti kohalike mereettevõtete ja teaduskeskuste tööga. Külastati muu hulgas alumiiniumlaevade tootjat Alunaut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi Kõiguste välibaasi ning Veere lähistel tegutsevaid kala- ja rannakarbikasvatusi.
Laevaehitaja vajab tehnoloogia kõrval inimesi ja ruumi
Professionaalseid alumiiniumpaate tootva Alunauti üks peamisi kitsaskohti on oskustööjõu leidmine. Ettevõtte juhatuse liikme Mark Muru hinnangul piiravad kasvu ka tootmisruum ja investeeringute suurus: suurem tootmismahu kasv eeldaks uut tootmishoonet ja ligikaudu miljoni euro suurust investeeringut.
Samas ei ole kiire kasv ettevõtte jaoks eesmärk omaette. Kümne aasta pärast sooviks Muru näha Alunauti stabiilse ja mõõdukalt kasvanud ettevõttena, kus töötab ligikaudu 25–30 inimest.
Ettevõttes finantside ja raamatupidamise eest vastutav Merle Muru tõi ühe ootamatu kitsaskohana esile hoopis bürokraatia, muu hulgas pakenditega seotud arvestuse ja aruandluse.
Kõigustes saab uurida võimalikku tulevikumerd
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi Kõiguste välibaasi uues mesokosmide laboris saab kontrollitud tingimustes jäljendada päris meres toimuvat. Meresüsteemide kaasprofessor Francisco Barboza näitas, kuidas Kõiguste ümbruse sensorandmete põhjal saab laboris taasluua meres valitseva temperatuurimustri ja nihutada seda näiteks mõne kraadi võrra soojemaks, et uurida, kuidas ökosüsteem võiks tulevikutingimustele reageerida.
Kõiguste välibaasi arengut tutvustanud mereökoloogia professor Jonne Kotta rõhutas seejuures pika vaate tähtsust. Eesmärk on kujundada teaduskeskkond, mis ei sõltuks ühest projektist ega ühest inimesest, vaid kus teadmised, taristu ja koostöö kanduksid edasi järgmistele teadlaste põlvkondadele.
Avamerel tuleb tehnoloogial läbida kohalike olude test
Veere sadama lähistel avamerel vikerforelli kasvatava Redstormi kogemus näitas, kui otseselt sõltub merel tegutsev ettevõte ilmast ja kohalikest tingimustest. Mõni päev enne õppereisi oli tugev torm lõhkunud kasvanduses kolm päikesepaneeli.
Redstormi juhatuse liikme Fred Siimpoja sõnul annab iga hooaeg uusi kogemusi selle kohta, kuidas ankrud, võrgud ja sumbad kohalikes mereoludes toimivad. Neid kogemusi võetakse järgmiste lahenduste kavandamisel arvesse, sest mujal toimiv tehnoloogia ei pruugi Eesti meres samamoodi töötada.
Ettevõte kavandab uut kasvuala senisest kaugemale ja avatumale merele. Suurema vahemaa ja keerulisemate mereolude tõttu muutuvad olulisemaks automatiseeritud söötmine, pidev seire ja töökindlad tehnilised lahendused, sest kõike ei saa lahendada lihtsalt rohkemate inimeste ja paatidega.
Rannakarbi puhul võib labori ja äri vahele jääda 500 000 euro suurune risk
Veere lähistel paiknev rannakarbikasvatus tõi esile veel ühe probleemi: keskkonnale kasulik ja teaduslikult toimiv lahendus ei muutu automaatselt tasuvaks äriks.
Rannakarbid filtreerivad vett ning seovad biomassi lämmastikku ja fosforit, kuid Läänemere madala soolsuse tõttu jäävad siinsed rannakarbid väikeseks ning söödavat osa on võrreldes kestaga vähe. Seetõttu ei ole need restoranidele ja teistele toidukäitlejatele kuigi atraktiivsed.
Aqua Verde ühe omaniku Indrek Adleri sõnul on keskne küsimus, kuidas leida karpidele piisavalt väärtuslik kasutus. Ühe võimalusena uuritakse kõrgema väärtusega koostisosi, näiteks glükogeeni, mida kasutatakse muu hulgas kosmeetikatoodetes.
Laboris toimiva lahenduse viimine järgmisse katsetamisetappi võib Adleri näitel nõuda umbes 500 000 euro suurust investeeringut ning õnnestumise tõenäosus võib olla 50 protsenti. Tema hinnangul on just sellesse laborikatse ja tööstusliku tootmise vahele jäävasse etappi vaja sobivaid rahastusvõimalusi.
Iga kitsaskoht vajab oma lahendust
Saaremaa näitas, et sinimajanduse areng võib takerduda väga erinevates kohtades: tööjõu ja ruumi puudusse, halduskoormusse, kohalike mereolude ebakindlusse või sellesse, et järgmise arendusetapi investeering on ühe ettevõtte jaoks liiga riskantne.
MarTe eesmärk on aidata Eesti ja Läti teadlastel, ettevõtetel ja avalikul sektoril selliseid tegelikke kitsaskohti paremini tuvastada ning viia kokku probleemid, teadmised, taristu ja võimalikud lahendused.
Kontakt
