KIK võttis Arvamusfestivalil fookusesse jäätmereformi, veekeskkonna hoidmise, keskkonnaprojektide mõju ning koostöö Eesti metsanduses

Foto: KIK

7.–8. augustil toimus Paides Arvamusfestival, kus tõime publiku ette neli arutelu. Arutelude fookuses olid jäätmereform, veekeskkonna hoidmine, keskkonnaprojektide mõju ning koostöö Eesti metsanduses.

7. augustil kell 12.00–13.30 toimus Homse elukeskkonna alal arutelu „Kas uus jäätmekorraldus on inimese jaoks päriselt loogiline, aus ja mugav?”, kus mõtteid vahetasid Marit Vihlver (Viru-Nigula valla keskkonnaspetsialist), Sirli Vaksmann (KIKi toetuste rakendamise üksuse juht), Timo Taniel (Green Gravels OÜ esindaja) ja Katarina Papp (Euroopa Kliimapakti saadik, ringmajanduse ekspert ning „Lähme Nulli“ näituse eestvedaja). Vestlust juhtis Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim.

Neli mõtet arutelust:

• Inimesed sorteerivad jäätmeid liigiti siis, kui see on mugav! Teadlikkus jäätmete liigiti kogumise vajalikkusest on üldiselt olemas, kuid ainult teadmistest ei piisa. Edu võti on toimiv süsteem: kogumiskohad peavad olema lähedal, jäätmete äraandmine lihtne ja teenus inimesele mugav. Siis toimub ka käitumuslik muutus. 
• Jäätmed ei ole prügi, vaid väärtuslik tooraine. Iga sorteerimata pakend või biojäätmete hulka sattunud vale ese vähendab võimalust materjale uuesti kasutada. Ringmajandus tähendab, et hoitakse materjale võimalikult kaua ringluses ning vähendatakse vajadust uue tooraine järele. Aga peame rääkima veelgi enam positiivsetest näidetest, mis saab liigiti kogutud jäätmetest edasi ja mida neist Eestis tehakse. 
• Ringlussevõtu määra suurendamiseks on vaja nii paremat taristut, tõhusamat süsteemi kui ka inimeste aktiivset panust. Samuti on vajadus läbipaistvate ja reaalajas andmete järele, et oleks selgem ülevaade, mis meie jäätmetega päriselt toimub.
• Jäätmereformi edu sõltub kõigist osapooltest. Oma roll on riigil, kohalikel omavalitsustel, ettevõtetel ja inimestel. Arutelus kõlas selge sõnum: jäätmereformis ei kaota keegi. Võidavad inimesed, ettevõtted ja keskkond, kui väärtuslikud materjalid jõuavad tagasi ringlusse, mitte põletusahju.

7. augustil kell 13.30–14.50 toimus Vee alal arutelu „Kus vett näed laita, seal tule ja aita”, kus jagasid oma mõtteid Elina Leiner (Keskkonnaameti veemajanduskava büroo juht), Jaanus Terasmaa (Tallinna Ülikool), Meelis Tambets (Eesti Loodushoiu Keskus) ja Kärt Linder (Tori vallavalitsus, keskkonnanõunik). Vestlust juhtis KIKi LIFE WetEST projekti lisarahastuse projektijuht Joosep Nahkor.

Neli mõtet arutelust: 

• Vesi on rohkem kui veekogu – see on osa meie elukeskkonnast ja kogukonnast. Puhtad ja elurikkad jõed ning järved pakuvad inimestele rõõmu, parandavad elukeskkonda ja toetavad looduse toimimist. Veekogude tulevik sõltub sellest, kuidas suudame tasakaalustada inimeste ja looduse vajadusi.
• Iga tähelepanek loeb. Riiklik seire annab veekogude seisundist hea ülevaate, kuid kõiki Eesti veekogusid ei jõuta pidevalt jälgida. Kohalikud elanikud ja veekogude ääres liikujad võivad olla esimesed, kes muutusi märkavad ning aitavad probleemidele tähelepanu juhtida.
• Veekogude tervist saab parandada ainult koostöös.Tulemuslikud lahendused sünnivad siis, kui eksperdid, ametiasutused, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad tegutsevad ühiselt. Kohalike teadmised ja kogemused aitavad mõista nii probleeme kui ka võimalikke lahendusi.
• Inimestest võivad saada mitte ainult märkajad, vaid ka kaasuurijad. Lisaks tähelepanekute jagamisele võiksid inimesed aidata tõstatada küsimusi ja koguda teadmisi oma kodukoha veekogude kohta. Nii sünnivad paremad otsused ning kasvab teadlikkus vee väärtusest.

7. augustil kell 16.00–17.30 toimus Vindri (TUULEenergia TUHINal) alal arutelu „Keskkonnahoid vastutuules – kas keskkonnaprojektid on vaid kulu või väärtus inimestele ja ettevõtetele?”, kus osalesid panelistide poolel Kertu Vuks (Tartu abilinnapea), Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia), Martti Talgre (Infortar AS tegevjuht) ja Robert Kitt (AS Utilitas Eesti juhatuse liige). Arutelu modereeris KIKi tegevjuht ja juhatuse liige Andrus Treier.

Kuus mõtet arutelust:

• Looduse väärtus on palju suurem kui see, mida oskame mõõta ainult majandusnäitajate või Exceli tabelitega.
• Loodus ei ole pelgalt rikkuse allikas, vaid meie ühine põhikapital.
• Hea keskkonnaprojekt on lihtsalt hea projekt – selline, mis loob väärtust nii inimestele, ettevõtetele kui ka ühiskonnale.
• Inimesi tuleb kaasata varakult ning selgitada, miks keskkonnalahendusi ellu viiakse.
• Loodusega koostööd tehes sünnivad sageli targemad lahendused – näiteks saab sademevett ohjata ka looduslähedaste lahendustega, mitte ainult uusi torusid rajades.
• Looduse mõistmine võib olla keerukas, väga paljude detailide ja seostega, kuid seda olulisem on keerulistest teemadest rääkida nii, et need inimesi kokku tooksid, mitte ei võõrandaks!

8. augustil kell 14.30–16.00 toimus Homse elukeskkonna alal arutelu „Eesti metsa suured tülid: kas eramets ja kogukond saavad koos toimida?”, kus mõtteid vahetavad Laura Uibopuu (Eestimaa Looduse Fond), Erki Sok (Võrumaa Metsaühistu tegevjuht), Gunnar Reinapu (KIKi metsaosakonna juht) ja Timo Kark (Kliimaministeerium). Arutelu moderaator oli ajakirjanik ja metsakasvataja Alo Lõhmus.

Kaks peamist mõtet arutelust:

• Kõlama jäi vajadus rohkem suhelda, kuulata ja mõista erinevaid vaateid ning vähem otsida üksteise tegemistes vigu. Mets on metsaomaniku jaoks omand, vastutus ja sageli ka sissetulekuallikas, samal ajal on mets oluline elurikkuse ja loodusväärtuste hoidja ning meie kõigi elukeskkonna osa. Need vaated ei pea üksteist välistama.
• Usaldus ja koostöö sünnivad siis, kui eri osapooled jõuavad ühe laua taha ja otsivad ühisosa. Siin on oma roll ka riigil – lisaks selgetele kokkulepetele on vaja toetavaid lahendusi. KIKi toetused aitavad hoida loodusväärtusi, jagada teadmisi ja toetada kestlikku metsamajandamist. Kõiges ei pea olema ühel meelel. Oluline on leida see, milles oleme – ja sealt koos edasi minna.