KIK toetab reoveepuhastite energiatõhususe parandamist üle 6 miljoni euroga
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab 29 reoveepuhastite energiatõhususe projekti kokku 6,2 miljoni euroga. Toetuse abil saavad vee-ettevõtted koostada energiaauditi, et tuvastada reoveepuhasti seadmete energiakulu ning töötada välja energiasäästu meetmed seadmete asendamiseks. Lisaks toetatakse investeeringuid, mis vähendavad reovee puhastamisele kuluvat energiat ning seeläbi hoiavad kontrolli all ka ühiskanalisatsiooni teenuse hinda.
„Reoveepuhastid vajavad oma tööks märkimisväärselt energiat, mistõttu on vee-ettevõtete jaoks oluline nii kulude kui ka keskkonnamõju vähendamine. Toetuse abil saavad ettevõtted hinnata reoveepuhastite energiakasutust ning teha vajalikke investeeringuid, et puhastusprotsessid oleksid tõhusamad,“ sõnas KIKi toetuste arendamise üksuse juht Kristjan Kalda.
„Vee-ettevõtete energiatõhususe suurendamine on oluline kogu sektori pikaajalise toimetuleku kindlustamisel. Riigipoolne toetus võimaldab tõhustada puhastite energiakasutust, aidates kaasa kvaliteetse veeteenuse säilimisele ja kulude stabiilsena hoidmisele,“ lisas Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon.
Kõige suurema toetuse, 1,79 miljonit eurot, sai Tartu Veevärk Tartu reoveepuhasti energiatõhususe edendamiseks. Projekti käigus uuendatakse puhastusprotsessi ja automaatjuhtimist, asendatakse osa elektriseadmeid energiatõhusamatega ning suurendatakse taastuvelektri kasutamist.
Keila reoveepuhasti energiatõhususe parandamiseks eraldati Keila Veele 1,07 miljonit eurot. Selle abil viiakse ellu seitse energiaauditi käigus välja pakutud energiasäästuprojekti, mis hõlmavad seadmete väljavahetamist ja puhasti osalist ümberehitamist.
Muuga reoveepuhastusjaama energiatõhususe tõstmiseks sai Viimsi Vesi 808 000 eurot. Projekti käigus rekonstrueeritakse õhutus- ja eelpuhastus ning settekäitlus, millega on võimalik saavutada kuni 45-protsendiline energiakokkuhoid.
Kuressaare reoveepuhasti energiatõhususe parandamist toetatakse 795 015 euroga. Projekti käigus asendatakse suure energiakuluga seadmed säästlikumatega ning võetakse kasutusele kaasaegne juhtimissüsteem.
Lisaks suurematele investeeringutele toetatakse mitmes vee-ettevõttes energiaauditite koostamist või ajakohastamist. Energiaaudit annab ülevaate reoveepuhasti energiakasutusest ning aitab välja selgitada võimalused, kuidas energiatarbimist vähendada ja puhastusprotsesse tõhustada.
Toetust said projektid üle Eesti. Lisaks suurematele investeeringutele Tartu, Keila, Muuga ja Kuressaare reoveepuhastites tehakse energiatõhususe parandamiseks investeeringuid ka Viljandi, Haapsalu, Haljala, Võru, Põlva, Tapa ja Antsla reoveepuhastites. Energiaauditeid koostatakse või ajakohastatakse Aruküla, Jõgeva, Torma, Siimusti, Laiuse, Kärdla, Keila, Kilingi-Nõmme, Paide, Paljassaare, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Põlva, Vastse-Kuuste, Rakvere, Tapa, Tartu, Kohila, Hageri, Sutlema, Valga, Viljandi ning Võru ja Antsla reoveepuhastites.
Toetust rahastatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi vahenditest.
Lisaks suurematele investeeringutele toetatakse mitmes vee-ettevõttes energiaauditite koostamist või ajakohastamist. Energiaaudit annab ülevaate reoveepuhasti energiakasutusest ning aitab välja selgitada võimalused, kuidas energiatarbimist vähendada ja puhastusprotsesse tõhustada.
Toetust said projektid üle Eesti. Lisaks suurematele investeeringutele Tartu, Keila, Muuga ja Kuressaare reoveepuhastites tehakse energiatõhususe parandamiseks investeeringuid ka Viljandi, Haapsalu, Haljala, Võru, Põlva, Tapa ja Antsla reoveepuhastites. Energiaauditeid koostatakse või ajakohastatakse Aruküla, Jõgeva, Torma, Siimusti, Laiuse, Kärdla, Keila, Kilingi-Nõmme, Paide, Paljassaare, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Põlva, Vastse-Kuuste, Rakvere, Tapa, Tartu, Kohila, Hageri, Sutlema, Valga, Viljandi ning Võru ja Antsla reoveepuhastites.
Toetust rahastatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi vahenditest.
Kontakt
