KIK aitab ettevõtetel vähendada kasvuhoonegaaside heidet
Foto: KIK
KIK otsustas rahastada kuute kasvuhoonegaaside heidet vähendavat projekti 7,3 miljoni euroga. Toetust said Enefit Power ja Lotus Timber ning Halinga, Oisu, Tartu ja Vinni biogaasijaamad.
Toetuse abiga rajatakse põlevkivikatelde asemele elektroodkatel, ehitatakse tolmuvaba hobulaastu tootmisliin ja päikeseelektrijaam koos salvestiga ning luuakse võimalused biometaani tootmisest ülejääva süsihappegaasi kasutamiseks.
„Euroopa ettevõtted liiguvad jõudsalt edasi uuenduslike tehnoloogiate arendamisel. Innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtt annab Eesti ettevõtetele võimaluse säilitada konkurentsivõime ja tuua tööstussektorisse energiasäästlikke lahendusi, mille elluviimine oleks riigi toetuseta liiga kulukas,” sõnas KIKi energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht Kristjan Kalda.
Enefit Power sai toetust 1 726 656 eurot, et rajada Auvere elektrijaama elektroodkatel koguvõimsusega 50 MW, mis hakkab osaliselt asendama seni kasutuses olnud põlevkivikatlaid. Katel hakkab tootma energiakompleksile vajalikku auru.
Lotus Timber rajab tolmuvaba hobulaastu tootmisliini ja päikeseelektrijaama koos salvestiga. Uus puiduliin võimaldab toota höövlilaastu ja saepuru hobustele allapanuks, pakkudes alternatiivi turbale. Pärast kasutamist saab materjali uuesti kasutada pelleti tootmisel, kompostiks või biogaasi tootmises. Projekt sai toetust 875 274 eurot.
Halinga, Oisu, Tartu ja Vinni biogaasijaamades alustatakse biometaani tootmisel tekkinud jääkgaasides sisalduva süsihappegaasi ja metaani kogumist ning väärindamist. Projektid võimaldavad asendada tööstuslikul kasutamisel fossiilsetest allikatest pärineva süsihappegaasi biogeensega. Iga biogaasijaam sai toetust 1 176 750 eurot.
„Biogaasijaamades biogeense süsihappegaasi kogumine laiendab Eesti biometaani ressursi kasutamist uutesse valdkondadesse transpordi ja põllumajanduse kõrval. Nii saavad edaspidi kasu ka toidu- ja joogitööstus, kus seni on domineerinud fossiilne süsihappegaas,“ lausus Kliimaministeeriumi taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer.
Toetust sai taotleda investeeringuteks, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heidet tooteühiku kohta ning aitavad ettevõttele tuua lisandväärtust, milleks on näiteks uute tootmisliinide rajamine ja tootmise tarbeks taastuvenergeetika lahenduste kasutuselevõtt või näiteks tootmise keskkonnamõju vähendavad või energiatõhususust parandavad lahendused. Lisapunkte andis investeeringu innovaatilisus. Toetust saanud projektid valmivad hiljemalt 2029. aasta lõpuks.
Toetust anti heitkogustega kauplemise süsteemi vahenditest ja toetuse töötas välja Kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega.
Kontakt
