Eesti rohelahendused aitavad Ukrainal liikuda kliimaneutraalsuse suunas 

Jätkuv sõda Ukrainas paneb pead murdma sõjast tingitud keskkonnakahjude ja kliimamuutuste võimendamise üle. Lisaks sõjakuludele peavad Ukraina elanikud kohanema kliimamuutustega ning nendega kaasnevate kuludega. 

KIK annab pea miljon eurot toetust rohelahenduste viimisele Ukrainasse, eelistatult Žõtomõri regiooni, mis on Eesti riigi fookusregioon Ukraina ülesehitamisel, kuid oodatud on projektid ka Ukraina teistes piirkondades.  Žõtomõr on avatud ja koostööle orienteeritud oblast, kus Eestit usaldatakse ja Eestil on tugevad partnerlussuhted. Taotlused sellisteks projektideks on oodatud kõikides valdkondades, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide täitmisele Ukrainas. 

 
Näiteks aitas Tartu Ülikool leida lahendusi, kuidas seirata Ukraina metsamaa ja veekogude seisundit. Selleks kasutati Tartu observatooriumis välja töötatud metoodikat, kodanike ühisloomet ning lennukitelt kogutavaid ning Euroopa kosmoseprogrammi Copernicus satelliitmõõtmiste andmeid. 
 

Eesti Maaülikool veab projekti, mille käigus rajatakse Ukrainasse Lvivi Ülikooli juurde Eesti Maaülikoolis välja töötatud puitmoodulhoone prototüüp. See on toodetud CNC-puusepaühendustega, kiiresti püstitatav ning seda saab kasutada kliimalaborina. 

Tallinna Tehnikaülikooli projekt „SmartAGRO“ on nutikas täpse väetamise planeerimise platvorm, mis aitab rakendada parimaid põllumajandustavasid, mis vastavad iga põllukultuuri väetamisvajadusele ja mullatüübile. 

KIK on seni Ukraina suunalisi roheprojekte toetanud rohkem kui 400 000 euroga. Projektid aitavad kaasa Ukraina üleminekul kliimaneutraalsusele ning kohaneda kliimamuutustega. 
  

8. oktoobril 2024 võttis Ukraina Ülemraada vastu seaduse „Riigi kliimapoliitika põhialustest“, mis määratleb riikliku kliimapoliitika põhisuunad ning madala süsinikuheitega arengu. Selle eesmärk on  saavutada kliimaneutraalus aastaks 2050 ehk 10 aastat varem, kui eelnev plaan ette nägi.  Ka Eesti eesmärk on kliimaneutraalsus saavutada aastaks 2050. Seega on hea võimalus Eesti rohetehnoloogia ettevõtetel aidata oma toodete ja teenustega nii Eesti kui ka Ukraina kliimaneutraalsuse suunas liikumisel. Ukraina toetamine on Eesti välispoliitiline prioriteet, mis on ennekõike oluline julgeoleku aspektist, kuid mõjutab ka  majanduse arengut nii siin Eestis kui ka Ukrainas. 

Taotlusvooru eelarve on 947 300 eurot. Ühe projekti toetus on 30 000 kuni 200 000 eurot. Projekti kestvus on kuni 36 kuud. Taotlejad võivad olla kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja näiteks ka kohalikud omavalitsused. Toetus on ettevõtetele vähese tähtsusega abi.    
 

Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas 19. mai 2025 kella 17-ni.