Anni Raie: riik saab kiirendada puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu
Foto: Aron Urb
Miks peab riik riskirohkele idusektorile raha investeerima, selmet lasta turul end ise reguleerida? Sest ilma selleta ei avaldu Eesti roheettevõtete potentsiaal, kirjutab 12. juuni Äripäevas KIKi roheinnovatsiooni projektijuht Anni Raie.
Rohetehnoloogiad ehk laialdasema nimetusega puhtad tehnoloogiad ei ole täna enam nišiteema, vaid majanduse ja konkurentsivõime alustala. Ressursisõltuvuse vähendamine, energiatõhusus ja elurikkuse säilitamine eeldavad tehnoloogilisi ja ärilisi uuendusi, mille turule jõudmine ei sünni iseenesest.
Äsja lõppenud rohetehnoloogia iduettevõtete arendusteenuste programm näitas, et läbimõeldud kiirendiprogrammid on üks tõhusamaid viise roheinnovatsiooni edendamiseks. KIKi ja Kliimaministeeriumi eestvedamisel ning taaste- ja vastupidavusrahastu toel toimunud projekt aitas 72 iduettevõttel arendada rohetehnoloogia lahendusi alates esmasest ideest kuni investorküpse ettevõtteni.
Eestis on märkimisväärselt palju rohetehnoloogiatega tegelevaid ettevõtteid, kuid nende potentsiaal toetamaks keskkonnaprobleemide leevendamist, ei ole täiel määral rakendunud.
Riik investeeris arenguprogrammi küll kolm miljonit eurot, kuid ilma selle rahasüsti ja süsteemse toeta oleks suur osa täna toimivatest vajalikest lahendustest jäänud sündimata. Uudsete lahenduste tõsiseltvõetavust näitab ka enam kui seitsme miljoni euro kaasamine erainvestoritelt. Eestis on märkimisväärselt palju rohetehnoloogiatega tegelevaid ettevõtteid, kuid nende potentsiaal toetamaks keskkonnaprobleemide leevendamist, ei ole täiel määral rakendunud. Siin ongi riigi roll kiirendada teaduspõhiste lahenduste kasutuselevõttu.
Riik aitab välja valida tugevamad
Moodne teadus väidab, et vaid 5% jaanalinnu poegadest näeb täiskasvanuiga – noorena on välismaailmast tulenevaid ohtusid liiga palju. Sama väljakutse on ka iduettevõtluse maailmas, kus ükssarvikud ei arene isolatsioonis. Ainult ideest ja entusiasmist ei piisa – nii iduettevõtluses kui ka rohelahendustes jõuab eduka turulahenduseni vaid väike osa algatustest. Riigi roll ei ole toetada kõiki, vaid aidata strateegilistes valdkondades välja valida ja kasvatada tugevamad ideed, suurendades nende ellujäämist ja turule jõudmist.
Ainult ideest ja entusiasmist ei piisa – nii iduettevõtluses kui ka rohelahendustes jõuab eduka turulahenduseni vaid väike osa algatustest. Riigi roll ei ole toetada kõiki, vaid aidata strateegilistes valdkondades välja valida ja kasvatada tugevamad ideed, suurendades nende ellujäämist ja turule jõudmist.
Üks viis selle valiku tegemiseks on kiirendid. Alguses saavad võimaluse paljud, aga põhiprogrammidesse jõuavad need, kelles nähakse potentsiaali. Kiirendiprojekti põhiprogrammis osales 37 ettevõtet. Näitena võib mainida seeneniidistikust valmistatud jätkusuutlike lihaanalooge tootvat Mati Foodsi, kelle tooted on leitavad jaekaubandusest nii Eestist kui ka Soomest. Samuti ogarbkärbseid toidutööstuse ülejääkide peal kasvatav Klareva, elektroonikasektoris plastkomponente taastuvate materjalidega asendav Wemel Wood või taastava põlumajanduse edendamiseks tehisintellektil põhinevaid tooteid ja teenuseid loov Gens.
Kiirendites osalemine ei anna ettevõtetele ainult stardikapitali, vaid seal lähenetakse iduettevõtete arenguvajadustele võimalikult personaalselt, kus olulist rolli mängivad eksperdid, kes jagavad praktilisi nõuandeid ning toetavad teekonnal. Kiirendiprogrammis loodi igale ettevõttele personaalsed arenduskavad, mis sisaldasid nii ärinõuande teenuseid kui ka arendustegevuste kulusid. Üheks oluliseks kiirendi väärtuseks on võrgustik. Tiimide vaheline usaldus viis tegelike koostööde ja kontaktivahetusteni. Selgus, et hästi juhitud kogukonnatunne võib olla sama oluline kui mentorlus või koolitused.
Riik on kannatlik investor
Võiks ju kohe küsida, et miks ei võiks lasta turul end ise reguleerida, miks peab riik riskirohkesse idusektorisse üldse sekkuma? Rohevaldkonna lahendused eeldavad sageli suuri alginvesteeringuid, pikki arendusperioode ning regulatiivset selgust. Erasektor ja riskikapital tegutsevad reeglina lühema tasuvusootusega ning ei ole alati valmis võtma kümne või enama aastase horisondiga riske. Avalik sektor on siin kannatlik investor ja ühiskondlike väljakutsete defineerija.
Riik saab ja peabki investeerima ideedesse ja lahendustesse, mille majanduslik ja ühiskondlik väärtus avaldub ajas ning looma eeldused, et need lahendused jõuaksid turule ja skaleeruksid. Kui riik paneb oma „õla alla“, suunab ressursi kindlasse turutõrkega valdkonda ning maandab seeläbi uudsete keskkonnatehnoloogiate algusfaasi riske, siis aktiveeruvad ka erasektori tegijad ja investorid, kellel on võimekus neid ellu viia. Kiirendi arenguprogrammis lõid korraldajad pitchivõimalusi erinevatel mainekatel üritustel ning korraldasid otsekohtumisi mitmete riskikapitalifondide ja ingelinvestoritega eelkõige Baltikumis ja Skandinaavias.
Nii kaasasidki rohekiirendi põhiprogrammis osalenud ettevõtted kokku enam kui seitse miljonit eurot erainvesteeringuid. Näiteks taastuvenergia sertifikaatide haldusplatvormi pakkuv Soldera 2,5 miljonit eurot, mobiilseid narko- ja mullaanalüütika seadmeid arendav SafePas enam kui 500 000 eurot ning kodumaisest vetikast bioväetisi tootev Vetik enam kui 75 000 eurot.
Rohe ei ole kallis
Levinud arusaam, et rohe on kallis ja miks riik veel sellele peale maksab, ei pea paika. Vastupidi - ressursitõhusamad, energiasäästlikumad ja ringmajanduslikel põhimõtetel põhinevad tooted ja teenused tähendavad elutervemaid majandusmudeleid, mis vähendavad sõltuvust imporditavatest toorainetest ja energiatest ning suurendavad majanduse vastupidavust kriisidele. Riigi eesmärk on leida koos ettevõtetega energia- ja ressursitõhusaid lahendusi ning vajadusel toimida omamoodi sillana, kus investeeringu tegemisega ühelt poolt maandatakse algusfaasi riske erakapitali kaasamiseks, kuid teisalt kiirendatakse toote või teenuse turule liikumist ja klientuuri tekkimist.
Näiteks kiirendiprogrammis osalenud ettevõte Skycorp Technologies, kes tegeleb vesinikkütusel töötavate pika lennuajaga droonide ja nendega seotud taristu arendamise ja tootmisega, on prioriteetne valdkond ka arvestades tänaseid aegu ja julgeolekuriski.
Riigi toetus ei seisne ainult rahas
Kindlasti tuleb märkida, et riiklik innovatsioonitoetus ei tähenda üksnes raha jagamist. On selleks siis kiirendite programmi algkapital või mõni avatud taotlusvoor. Tõhusad on põimiklähenemised, kus riik seab selged eesmärgid ja toob nende ümber kokku teadlased, ettevõtjad, ametnikud ja investorid. Samuti jagab väärtuslikku infot. Nii tekivad väärtusahelad ja koostöövormid, mis võimaldavad lahendada keerulisi süsteemseid probleeme, millega üksik iduettevõte ega ka riik üksi hakkama ei saaks.
Tõhusad on põimiklähenemised, kus riik seab selged eesmärgid ja toob nende ümber kokku teadlased, ettevõtjad, ametnikud ja investorid.
Näiteks kiirendiprogrammis osutus äärmiselt populaarseks metsa, mulla, elurikkuse ja maakasutuse arengukiirendi, kus osalenud ettevõtted said Eesti Maaülikooli toel teaduslikku nõu oma tootearenduseks. Eriti kasulikuks osutus see turbavabasid kasvumuldasid tootvale Alleverdele, kes programmi tulles oli vaid ideefaasis, kuid lahkus reaalse testitud tootega.
Selleks, et roheinnovatsioon saaks toimida ning uusi ettevõtteid tuleks turule ja tulevikutööstusel oleks perspektiivi, ei tohi unustada ühtegi lüli. Oluline, et noored juba maast madalast saaks tundma ja teadma rohetehnoloogia valdkonda, ülikoolides oleks vastavad õppekavad ja programmid, alustavatele ettevõtetele vastavad inkubaatorid ja kiirendid ehk iga etapi jaoks oleks loodud formaat, et ideed ja mõtted oleksid järjepidevalt toetatud.
Puhaste tehnoloogiate toetamine riigi jaoks ei ole pikas vaates kulu, vaid strateegiline investeering majanduse konkurentsivõimesse, julgeolekusse ja elukeskkonna tervisesse. Ilma riigi sihipärase, kannatliku ja süsteemse toeta jääks suur osa vajalikest lahendustest toimumata.
Kontakt
