Tuuleiilist elektriks – aga kuidas? Muraste kooli poisid teavad!
Harjumaal asuva Muraste kooli 5.–6. klassi õpilased uurisid, kuidas tuulest saab elekter. Selle mõistmiseks ehitati kooli juurde tuulegeneraatorid.
Projekti vedanud Muraste kooli tehnoloogiaõpetaja Kaupo Padar ütleb, et tuul valiti roheprojekti teemaks lihtsal põhjusel – Muraste asub mere ääres ning tuulest juba puudust ei ole. „Teises kooliastmes õpitakse mehaanilist liikumist ja mulle tundub, et tuulega seotud protsesse võrreldes päikeseenergia tehnoloogiatega on isegi lihtsam mõista,“ sõnab Padar. „Eesmärk oli õpilastele tutvustada rohetehnoloogiat tuuleenergia näitel. Projekti sisu seisnes selles, et õpilased valmistasid tuulegeneraatorid oma kätega suuresti taaskasutusmaterjalidest, mitte ei komplekteerinud neid tootjate juhendite järgi. Olen ise kolmandat põlve tisler ning täiesti veendunud, et oma kätega asjade tegemise oskus on väga tähtis ka tänapäeval.“
Projektis osalesid seekord ainult poisid. Juhendajateks olid Muraste kooli õpetajad Kaupo Padar ja Sten Luik ning Aare Baumer Energia Avastuskeskusest. Tuulikud tehti valmis nullist. Alustati prototüüpidest, mis näitasid õpilastele, millised lahendused töötavad ja millised mitte. Lõpuks otsustati ehitada nelja tüüpi tuulikud ning moodustada õpilastest neli ehitustiimi.
Suur ehitustöö oma kätega
Edasi järgnes juba suur ehitustöö, mis toimus tehnoloogiatundides ja projektiõppepäevadel. Silmaringi arendamiseks käisid tuulikuehitajad ka päris tuulegeneraatoreid uudistamas ning uurimas, kuidas neid hooldatakse.
Kaupo Padar tunnistab, et tööd oli tuulikute nikerdamisega väga palju, kuna tehti (või õigemini lasti õpilastel teha) ka vigu. „Eks me juhendajatega muidugi pidurdasime innukaid ehitajaid oma suurte plaanidega võssa põrutamast, sest olime eelnevalt katsetanud, mis kõige paremini toimib,“ avaldab Padar saladuse. Ta ütleb, et küllalt raske on valmistada midagi sellist, mille lõppresultaadi kohta puudub täpne ettekujutus. „Töö käigus tuli ette palju muudatusi ja ümbertegemist, aga poisid olid väga agaralt asja juures. Me ei pidanud kedagi tagant sundima. Praegu on tunne, nagu oleksime koos kuus puuda soola ära söönud. Ühine töö liidab!“
Õpiti palju enamat kui lihtsalt tuule saladusi
Tuulegeneraatorite projekti käigus õpiti palju enamat kui lihtsalt tuule saladusi. Väga tähtis on, kuidas töötad ja oma töid planeerid. Mitte vähem oluline on asjade optimeerimine – kui selle tegemata jätad, siis raiskad materjale ja ka raha. „Näiteks tuleb materjali õigesti lõigata – kui teed seda valesti, pead materjali juurde ostma ning kulub täiendavalt ressurssi. See on üks tähtis põhimõte, mida peab igasuguse ehitustöö või millegi valmistamise juures silmas pidama,“ toob Padar näite. „Õpilased said ka tiimitööd harjutada. Ühe tuuliku kallal töötas 7–8 poissi korraga. Nad pidid tööd jagama, suutma läbi rääkida ja vastutama oma töölõigu eest.“
Lõpuks saabus päev, mil tuulikud aeti üles kooli õuesõppepaviljoni külge. Piduliku sündmusena sidusid grupijuhid tuulikute labad lahti. Tunnistajaks kutsuti kohale laste vanemad. Tuul andis tuulikutele hoogu ning tuule jõust tekkinud elekter panigi esmakordselt lambid tööle.
Kaupo Padar loeb projekti õnnestunuks, sest õpilased said praktilisel viisil harjutada igasuguseid eluks vajalikke oskusi ning samas hea ülevaate tuule jõust ning selle kasutamisest. „Ma loodan, et edaspidi õnnestub midagi sarnast teha nooremate klassidega ning kaasata ka tüdrukud,“ sõnab ta.
- KIKi abil on õpilaste rohetehnoloogia projekt käimas 50 koolis üle Eesti.
- Toetusmeede on taas avatud taotlemiseks, lisainfo toetuse leheküljel.
- Taotluste esitamise tähtaeg on 21. juunil 2023 kell 17.00
- Toetuse summa ühe projekti kohta on 3000-15 000 eurot.
- Toetusraha tuleb heitmekaubanduse kauplemissüsteemist ning toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium koos KIKiga.