• 16. juuni 2009 | 00:00

    Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on tegemist Eesti jaoks väga olulise projektiga, kuna narvalaste joogivee probleem on olnud üks suuremaid ja tõsisemaid. „Ida-Virumaa joogivee kvaliteet on olnud mureks aastaid. Selle projektiga tagatakse Narva linna 65 800 elanikule puhas ja nõuetele vastav joogivesi, mis on samm edasi Ida-Virumaa joogivee probleemide lahendamisel.

  • 03. juuni 2009 | 00:00

    "Keskkonnatasude laekumine on olnud esimeses kvartalis plaanipärane. Kuna prognooside järgi laekumised vähenevad, siis ei tulnud otsus teine voor välja kuulutada nõukogus kergelt. Samas on meil kohustus keskkonda hoida ning seetõttu tuleb ka see pisku keskkonnahoidu suunata, et hoida ära halvim,“ nentis KIKi nõukogu esimees Jaanus Tamkivi.

    Nõukogu kinnitas KIKi arengukava aastateks 2009-2013. Arengukava on kõigile huvilistele kätte saadav KIKi kodulehel.

    Lisainformatsioon:
    Kristiina Pennar
    Kommunikatsioonijuht
    627 4127

  • 15. mai 2009 | 00:00

    "KIKi kodulehel on olemas info, millised vee-ettevõtted on saanud Ühtekuuluvusfondist toetust ja milliseid objekte on selle toetusega plaanis rajada. Soovitame ehitajatel ja projekteerijatel lisaks riigihangete registrile hoida silma peal ka toetust saanud vee-ettevõtete ja valdade kodulehtedel, kus leiab kõige täpsema info planeeritavate hangete kohta," sõnas Ühtekuuluvusfondi üksuse juht Hannes Aarma. "Oleks äärmiselt halb, kui hangetele ei laeku piisavalt häid pakkumisi seetõttu, et loodetakse vaid riigihangete registris ilmuva info peale."

  • 11. mai 2009 | 00:00

    "Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus pingutavad koos selle nimel, et meie joogivesi oleks puhas ja reovesi ei saastaks keskkonda, et prügilad vastaksid nõuetele ja rohkem jäätmeid jõuaks taaskasutusse," ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. "Need on suured eesmärgid, mis on seatud meie elukeskkonna parandamiseks ja mille saavutamist toetab ka Euroopa Liit. Selle eest, et nii euroraha kui ka Eesti riigi keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine meie keskkonna heaks oleks võimalikult tõhus, seisab just KIK."

  • 08. mai 2009 | 00:00

    Eesti soojamajanduse üheks suurimaks probleemiks on kaod kaugküttetrassides, mis ühendavad katlamaju soojatarbijaga. Hetkel kaob tootjalt lõpptarbijani jõudmise käigus üle kuuendiku energiast, samas kui Soomes moodustavad kaod vaid kuueteistkümnendiku. Vähem olulisem ei ole ka õhusaaste küsimus. Vanad õlikatlad töötavad enamasti üsna madala kasuteguriga ning kütteõli ei ole väga loodussõbralik energiaallikas. Lisaks lõpptarbimises ehk kütuse põletamisel eralduvale CO2-le emiteeritakse seda märkimisväärses koguses ka õli tootmise käigus.

  • 06. mai 2009 | 00:00

    KIK kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning annab vajadusel taotlejale võimaluse oma taotlust nõuetele vastavaks muuta. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb KIK 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast.

  • 08. aprill 2009 | 00:00

    Vastavalt Euroopa Liidu poolt kehtestatud reeglitele maksab Euroopa Komisjon projekti toimumise ajal kuni 80% tehtud kulutustest ning viimased 20% siis kui on heaks kiitnud projekti lõpparuande. Nii ei maksa Euroopa Komisjon projektide tegemiseks kogu toetusraha mitte ette, vaid alles tagantjärgi, mis tähendab, et esimeses järjekorras tuleb toetusesaajal kasutada enda vahendeid. Paljud projektide elluviijad on omafinantseeringu katteks võtnud laenu või küsinud toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

  • 24. märts 2009 | 00:00

    „Meil on väga hea meel, et nii suur töö sai tehtud,“ tõdes KIKi juhataja Kalev Aun. „Kui vaatame lisaks uutele otsustele ka eelmisel perioodil tehtut, siis on avanev pilt väga hea. Näiteks tegid mitmed selgi korral raha taotlenud piirkonnad vana perioodi toetuste eest valmis osa linna vee- ja kanalisatsioonivõrgust ning nüüd viiakse eelmisel perioodil alustatu lõpuni.“

  • 12. märts 2009 | 00:00

    Olulisemad muudatused tehti finantseerimise korra lisas 1 (abikõlblike kulude juhend):

  • 12. märts 2009 | 00:00

    Kuna keskkonnaprogrammi 2009. aasta I vooru maht vähenes seoses riigieelarve kärpega ligi poole võrra, võttis KIKi nõukogu prioriteediks rahastada projekte, mis on seotud Euroopa Liidu direktiivide või riigisisestest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega. Samuti eelistati taotlusi, mille puhul oleks projekti tegemata jätmisel kahju keskkonnale suur.