Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamine
Toetame rohetehnoloogiaga seotud arenguprogrammide korraldamist.
Taotlusvoor ei ole avatud, rahastust saanud projektid on elluviimisel.
Taotlusvooru eesmärk oli arendada Eestis rohetehnoloogiaga seotud ettevõtlikkust ja ettevõtlust, mis aitab kaasa kliimaneutraalse majanduse suunas liikumisele ja Eesti rohetehnoloogia ettevõtete konkurentsi parandamisele.
Kliimaneutraalne majandus on nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitav majandus, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide on tasakaalustatud kasvuhoonegaaside
Toetust andsime Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi õhusõiduki käitajate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tuludest. Toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
Toetasime rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide elluviimist, sh:
- Häkatonide ja ideekonkursside korraldamine
- Arenguprogrammide elluviimine ja mentorlus
- Olemasolevatele häkatonidele, konkurssidele ja arenguprogrammidele rohetehnoloogia suuna lisamine
Taotleda said:
- Eestis registreeritud juriidiline isik
- Valitsusasutus või selle hallatav asutus
- KOV asutus või selle hallatav asutus
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKis projektide hindamine ja rahastamine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.
Toetuse eesmärk aidata kaasa liikumisele kliimaneutraalse majanduse suunas, toetades rohetehnoloogiliste lahendustega tegelevate ettevõtete arendamise programme ja edendades rohetehnoloogiaettevõtlust.
Ettevõtted, kes arenguprogrammis osalevad, peavad olema rohetehnoloogiliste lahendustega tegelevad ettevõtted. Rohetehnoloogia on säästev ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, mis vähendab inimtegevuse mõju keskkonnale. Selline tehnoloogia kasutab maksimaalselt ära taastuvaid energiaallikaid ja materjale, sh energia kasutus on minimaalne. Kõige olulisem on loodavate toodete säästlik iseloom kogu elutsükli ulatuses. Rohetehnoloogia määratluses arvestatakse toote või teenuse kogu elutsükli ulatust, mitte ainult kasutusfaasi. See tähendab, et rohetehnoloogiline ei ole toode, mille üksnes kasutusfaas on keskkonda säästev, vaid arvestama peab kõiki toote elutsükli faase (toorme kavandamine/tootmine; toote tootmine; levitamine, pakendamine; kasutus, taaskasutus; lõplik kasutusest kõrvaldamine; ümbertöötamine).
Rohetehnoloogia ettevõte peab tegutsema järgmistes valdkondades
- taastuv energeetika,
- põllumajandus ja metsandus,
- transport.
Projekti abikõlblikkuse periood (AK) on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik (projekti algus- ja lõppkuupäev), mille kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad ja makstakse. Üldjuhul on abikõlblikkuse perioodi pikkus kuni 18 kuud. Põhjendatud juhul, näiteks kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud ja taotluse esitamisel ettenägematud asjaolud, on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada, esitades selleks KIKile põhjendatud taotluse.
Abikõlblik kulu = toetus (90%) + omafinantseering (10%)
Abikõlblik kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse perioodil ja on vajalik projekti elluviimiseks. See tähendab, et kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, mõistlik, proportsionaalne, üksikasjalikult kirjeldatud, vältimatu projekti elluviimiseks ning vastab projekti eelarvele. Mitteabikõlblikkud kulud on kõik muud toetatavate tegevustega sidumata ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulud.
Abikõlblikud kulud peavad olema tasutud toetuse saaja poolt ning need kajastuvad toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad ja kontrollitavad ning vastavad raamatupidamise seadusele.
- Projektijuhtimise kulu (projektijuhi, projektijuhi assistendi ning raamatupidaja töötasudega seotud kulud) või projektijuhi töötasu kuni 20% abikõlblikest kuludest: projekti heaks töölepingu alusel töötavate töötajate, avaliku sektori teenistujate ja kaasatud ekspertidele (mentorile, teadlasele) makstav töötasu. Töötasu abikõlbliku kulu suuruse määramiseks peab töötaja ja eksperdi ülesannete täitmiseks sõlmitav leping või ametijuhend sisaldama vähemalt töötaja ja eksperdi projektiga seotud tööülesannete loetelu, oodatavaid tulemusi, töömahtu ja makstava töötasu suurust. Tehtud töö tõendamiseks esitavad töötaja ja ekspert kokkuvõtte tehtud töödest või üleandmis-vastuvõtmisakti, mis sisaldab tehtud tööde ja saavutatud tulemuste ülevaadet. Töötasu kulu sisaldab ka kõiki vajalikke makse ja hüvitisi, mis on lepingute alusel asjakohased. Kui projekti heaks tööd tegev töötaja või ekspert täidab asutuses ka muid projektiga sidumata ülesanded, peavad projektiga seotud ülesanded olema selgelt eristatavad. Mitteabikõlblikud kulud on toetuse saaja juhtimisega seotud personalikulu, toetuse saaja üldkulud (nende all on mõeldud kulusid, mida projekti elluviija teeb ka projekti ellu viimata ning mida ei saa otseselt seostada projektiga) ning kulu, mis on seotud töötajale lisaks tema töötasule makstava tasuga.
- Projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud asjade hankimise, teenuste ja tööde tegemise ja tellimise kulud
- Projektiga seotud trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmise kulud
- Projektiga seotud teavitustegevuse kulud
- Riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti või välisriik ei tagasta (sealhulgas käibemaks). Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik tõendada, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole projekti käigus tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kellele käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
- Projektiga seotud ürituste, sealhulgas häkatonide, konkursside, seminaride ja koolituste korraldamise kulud, sealhulgas projektiga seotud auhinnafond ja erisoodustusega kaasnev tulumaks ja sotsiaalmaks. Rahalise auhinnafondi puhul on kulu tegemist tõendavateks dokumentideks raamatupidamiskanne ja maksekorraldus.
- Muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud.
Mitteabikõlblikud kulud on esinduskulu, tehtud kingituse kulu ja sularahamaksed. Trahv, viivis, kahjuhüvitis ja rahaline karistus ning kohtukulu või kulu, mis on juba varem hüvitatud või on teada selle hüvitamine muudest allikatest, sealhulgas riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest.
Projektiga seotud abikõlblikud lähetuskulud sisaldavad päevaraha, majutus- ja sõidukulu ning välislähetuste korral reisikindlustust.
- Abikõlblikud on kulud projekti elluviimise ajal lähetuses viibimise päevaraha tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel järgmised: välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta).
- majutuskulu kuni 128 euro ulatuses ööpäevas. Majutuskulud, nagu ka kõik teised kulud, peavad olema mõistlikud ja vältimatud projekti elluviimiseks.
- projektiga seotud sõidukulu ühissõiduki pileti või taksoarve alusel, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või kooskõlas asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimuste ja hüvitisega tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.
- Põhjendatud juhul võib KIK abikõlblikuks lugeda lähetustega seotud kulude piirmäära ületavad kulud, kuid see tuleb siis KIKiga enne kulu tekkimist kokku leppida.
Kui projektile antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist VTA suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33. Lisainfot saab SIIT.
NB! Toetuse saaja peab pidama arvestust projektis osalevatele ettevõtetele antava vähese tähtsusega abi kohta, teavitama neid projekti raames neile antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest ning esitama sellekohase teabe KIKile koos kuludokumentidega.
Ettevõttele antava toetuse summa ei tohi koos samal majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal antud VTA ületada 200 000 eurot. VTA vaba jääki saab kontrollida Rahandusministeeriumi kodulehel asuvast avalikust päringust, seda saab teha SIIN.
Kui ettevõtluse arendamise programmis osaleval ettevõttel ei ole piisavalt VTA vaba jääki, siis ta ei saa programmis osaleda.
1. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud enne riigihanke väljakuulutamist esitama KIKile ülevaatamiseks riigihanke alusdokumentide eelnõud. KIKi esindaja tuleb riigihangete registris vastava riigihanke juurde lisada kui vaatleja.
2. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud
- kasutama toetust kooskõlas riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetega,
- võtma toetuse saajast sõltumatutelt pakkujatelt kirjalikult vähemalt kolm hinnapakkumist juhul, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb KIKile esitada asjakohane põhjendus.
Toetus makstakse pärast maksetaotluse esitamist E-toetuse keskkonnas ja tasutud kuludokumentide alusel.
Põhjendatud juhul tehakse taotlejale väljamaksed ettemaksetena. Ettemakseid maksab KIK välja etapiti (mitte rohkem kui 90% toetusest) maksetaotluse alusel:
1) esimene ettemakse on 10–30% toetusest,
2) järgmised ettemaksed, mille suurus on 10–30% toetusest, tehakse toetuse saajale, kui eelmise ettemakse kasutamine on tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.
Lõppmakse suurus on vähemalt 10% toetusest ja see makstakse toetuse saajale tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui KIK on kinnitanud aruande. Kui toetus on makstud ettemaksetena, peab ettemaksete kasutamine olema lõppmakse taotlemise ajaks tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.
- Riigihangete registris mitte kättesaadavad ostu tegemist tõendavad dokumendid. Kui hange ei ole tehtud riigihangete registri kaudu, siis tuleb KIKile esitada vähemalt kolm hinnapakkumist koos selle küsimiseks esitatud lähteülesandega. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, esitatakse asjakohane põhjendus.
- Kohustuste tekkimise aluseks olevad kuludokumendid ehk asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad.
- Arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad.
- Raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument.
- Projekti elluviimiseks sõlmitud lepingud või nende koopiad.
- Projektiga seoses koostatud dokumendid, kokkuvõtted ja muud materjalid.
Toetuse saaja esitab KIKile projekti aruande koos viimase maksetaotlusega 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu E-toetuse keskkonna vahendusel. Projekt loetakse lõppenuks pärast seda, kui KIK on teinud lõppmakse.
Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega. Projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja/või objektid tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses: „Toetas Eesti riik“ või „Financed by the Republic of Estonia“. Kasutada tuleb Keskkonnaministeeriumi kolme lõviga logo ja KIKi logo. Avalikkust võib teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite (viitades toetusmeetmele) kui ka soetatud objektide tähistamisega eespool nimetatud viisil.
