Üleujutusohu riskide ehituslikud tegevused

Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus algab ja lõpeb ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood on märgitud taotluse rahuldamise otsuses. Projekti hilisem abikõlblikkuse lõpp võib olla vabariigi valitsuse 08.11.2016 määruses nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013‒2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ sätestatud enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõpptähtaeg ehk 30. november 2024

Projekti elluviimist tuleb alustada kolme kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates. Projekti elluviimise alustamiseks loetakse taotluses kavandatud hanke väljakuulutamist.

Abikõlblikud kulud on §-s 2 loetletud eesmärkide saavutamiseks §-s 3 nimetatud tegevuste elluviimise kulud:
  1) paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud tegevuste ehituslikud kulud;
  2) projekti juhtimisteenuse kulu või projektijuhi personalikulu kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest;
  3) paragrahvi 3 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja ostmise või kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kulu, sealhulgas asjakohased tasud ja lõivud, maksimaalselt 15% projekti abikõlblikest kuludest;
  4) põhiprojekti ja tööprojekti koostamise kulu (sh vajalikud uuringud ja geodeesia ning kõik muu ehitamiseks vajaliku väljaselgitamine);
  5) õigusnõustamise tasu, notaritasu, riigilõiv, tehnilise või finantsekspertiisi kulu ning raamatupidamiskulu, kui need on otseselt seotud § 3 lõikes 3 nimetatud tegevusega või vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või elluviimiseks;
  6) omanikujärelevalve teenuse kulud.

 Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) eelprojekti koostamise, keskkonnamõju hindamise ja muud sobiva ehitusliku või tehnilise lahenduse väljaselgitamise kulud. Eelprojekti all on mõeldud ehitusseadustiku ja majandus- ja taristuministri 17.7.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ nõuetele vastavat eelprojekti.
  2) enne taotluse rahuldamise otsust tekkinud kulud.

Projekti elluviimisega seotud hanketeadet ei või avaldada enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva. Hanked tuleb läbi viia hangete registris ja selle leiab siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/

Lihthanke piirmäära ületava hanke riigihanke alusdokumentide eelnõud tuleb esitada KIKile ülevaatamiseks enne hanke väljakuulutamist.

Hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, tuleb küsida kolm võrreldavat hinnapakkumist piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitada saadud hinnapakkumused ja nende küsimist tõendavad dokumendid koos sõlmitud lepinguga KIKile.

Enne hankedokumentide või hankelepingu muutmist tuleb dokumentide või lepingu muudatuse eelnõu edastada  KIKile ülevaatamiseks.

Toetus makstakse toetuse saajale abikõlbliku kulu hüvitamiseks tegelike kulude alusel.

Maksetaotlus tuleb esitada läbi e-toetuse keskkonna. Makse teostamise eelduseks on vajalik e-toetuse keskkonda lisada järgmised dokumendid:

  1) hanget tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris;
  2) hankeleping;
  3) lepingu muudatused, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolu korral;
  4) arve või muu raamatupidamisdokument;
  5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument.

Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on aruande kinnitanud ja lugenud projekti tegevused elluviiduks. Lõppmakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel.

Vahe- ja lõpparuande toetuse kasutamise kohta tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu. Vahearuanne tuleb esitada iga aasta veebruariks. Projekti lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõpparuande juures tuleb tuua ka pildimaterjali lõpptulemuse kohta. Kui projekti tegevus toimub veekogus või see mõjutab veekogumi seisundit või seab ohtu veemajanduskavas kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise, siis esitatakse seireprogrammi tulemuste kirjeldus.

Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. Lõppmakse võib teha pärast abikõlblikkuse perioodi, kuid selle aluseks olevad kulud peavad olema tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse periood

KIK-l õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega. Projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja/või objektid tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses: „Toetas Eesti riik“ . Kasutada tuleb Keskkonnaministeeriumi kolme lõviga logo ja KIKi logo. Avalikkust võib teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite (viitades toetusmeetmele) kui ka soetatud objektide tähistamisega eespool nimetatud viisil.

Toetusmeedet rahastatakse perioodi 2013-2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud tulu riigi eelarvestrateegia meetmest „Üleujutusohu riskide maandamine“. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.