Projekti elluviimine algab rahastusotsuses määratud tähtajal, mis ei või olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Taotluse rahastusotsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi projekti elluviimisel.
Projekti elluviimine koosneb:
- projekti elluviimiseks vajalike lepingute sõlmimine (näiteks töölepingud)
- projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimine (riigihangete registris) ja/või võrreldavate hinnapakkumiste võtmine (kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta)
- projekti elluviimisega kaasnevate kuludokumentide (arved, maksekorraldused, palgalehed jne) esitamine ja toetuse maksmine
- projekti lõpparuande esitamine
Projekti elluviimisel kehtivad ka avalikustamise ja teavitamise nõuded. Soovitavalt on projektidel oma veebilehekülg, kus avaldatakse olulisem info ja pildimaterjal projekti kohta. Avalikkust võib teavitada ka näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite jms kaudu. Projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja/või objektid tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses: „Toetas Eesti riik“. Kasutada tuleb Kliimaministeeriumi kolme lõviga logo ja lisada ka KIKi logo.
Milline on projekti abikõlblikkuse periood?
Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 10 kuud taotluse rahuldamise otsusest.
Millised on kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted?
Abikõlblik kulu peab vastama järgmistele tingimustele:
- kulu on tekkinud ja makstud abikõlblikkuse perioodil (abikõlblik periood algab rahastuotsusest ning kestab kuni 10 kuud) ning on vajalik taotluses nimetatud tegevuseks ning on projekti eelarves ära toodud;
- kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, mõistlik, proportsionaalne, üksikasjalikult kirjeldatud ning vältimatu projekti elluviimiseks;
- kulu on tõendatud kuludokumendiga (näiteks arve) ja selle on tasunud toetuse saaja;
- kulud kajastuvad toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad ja kontrollitavad ning vastavad raamatupidamise seadusele.
Mis on abikõlblik kulu ja millised kulud on abikõlblikud?
Abikõlblik kulu = toetus (95%) + omafinantseering (5%)
Abikõlblikud kulud peavad olema tasutud toetuse saaja poolt ning need kajastuvad toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad ja kontrollitavad ning vastavad raamatupidamise seadusele.
Abikõlblikud kulud on:
- Projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud asjade hankimise, teenuste ja tööde tegemise ja tellimise kulud. Kui kulu on suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta, tuleb võtta võrdlevad hinnapakkumused. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
- Projektijuhtimise kulu või projektijuhi töötasu kuni 10% abikõlblikest kuludest. Näiteks projektijuhi, projektijuhi assistendi ning raamatupidaja töötasudega seotud kulud, mis põhinevad projekti rakendamise tegelikel kuludel. NB! Abikõlblik ei ole toetuse saaja juhtimisega seotud personalikulu. Samuti ei ole toetuse saaja üldkulud abikõlblikud. Üldkulude all on mõeldud neid kulusid, mida projekti elluviija teeb ka projekti ellu viimata ning mida ei saa otseselt seostada projektiga.
- Projekti heaks töölepingu (edaspidi leping) alusel töötavate töötajatele või avaliku sektori teenistujatele või kaasatud ekspertidele (näiteks mentor, teadlane jne) makstav töötasu, mis sisaldab ka kõiki vajalikke makse ja hüvitisi, mis on lepingute alusel asjakohased. Lepingus tuleb ära tuua töötaja projektiga seotud tööülesannete loetelu, oodatavad tulemused, töömaht ja makstava töötasu suurus. Tehtud töö tõendamiseks esitavad töötaja ja ekspert kokkuvõtte tehtud töödest või üleandmis-vastuvõtmisakti, mis sisaldab tehtud tööde ja saavutatud tulemuste ülevaadet. Kui projekti heaks tööd tegev töötaja või ekspert täidab asutuses ka muid projektiga sidumata ülesanded, peavad projektiga seotud ülesanded olema selgelt eristatavad.
- Projektiga seotud sõidukulu ühissõiduki pileti või taksoarve alusel, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või kooskõlas asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimuste ja hüvitisega tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.
- Projektiga seotud trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmise kulud. Projekti käigus loodud digitaalsed õppematerjalid ja -vahendid jagatakse www.keskkonnaharidus.ee lehel.
- Õppereiside korraldamise kulud. Õppereis peab olema seotud lasteaias tehtavate rohetehnoloogia tegevustega. Õppereisi kulud ei tohi ületada 50% projekti abikõlblikest kuludest. Eesmärk on rahastada rohkem sisulisi ja praktilisi tegevusi. Rohetehnoloogiaid tutvustavates õppeprogrammides saavad lapsed tutvuda tänapäevaste ja uute tehnoloogiatega.
- Muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud.
Kuidas toimub toetuse väljamaksmine?
Toetus makstakse pärast maksetaotluse esitamist E-toetuse keskkonnas ja tasutud kuludokumentide alusel.
Põhjendatud juhul tehakse taotlejale väljamaksed ettemaksetena. Ettemakseid maksab KIK välja etapiti maksetaotluse alusel:
- esimene ettemakse on 10–30% toetusest;
- järgmised ettemaksed, mille suurus on 10–30% toetusest, tehakse toetuse saajale, kui eelmise ettemakse kasutamine on tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.
Lõppmakse suurus on vähemalt 10% toetusest ja see makstakse toetuse saajale tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui KIK on kinnitanud aruande. Kui toetus on makstud ettemaksetena, peab ettemaksete kasutamine olema lõppmakse taotlemise ajaks tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.
Kus tuleb avaldada valminud õppematerjalid?
Projekti raames loodud õppematerjalid ja õppevahendid, nii nende trükised kui ka digitaalsed materjalid tuleb avaldada veebilehel www.keskkonnahariduse.ee. Nii jõuavad riigi toel valminud õppematerjalid paljude huvilisteni.
Millal peab toetuse saaja esitama KIKile projekti lõpparuande?
Toetuse saaja esitab KIKile projekti aruande koos viimase maksetaotlusega 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu E-toetuse keskkonna vahendusel. Projekt loetakse lõppenuks pärast seda, kui KIK on kinnitanud aruande ja teinud lõppmakse.
Kuidas toimub projekti tegevustest teavitamine?
Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega. Projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja/või objektid tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses: „Toetas Eesti riik“ ning lisada Kliimaministeeriumi ja KIKi logod. Avalikkust võib teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite (viidates toetusmeetmele) kui ka soetatud asjade tähistamisega eespool nimetatud viisil.