Veemajanduse programm

Viimati uuendatud 13.03.2018 Keskkonnaprogramm

Veemajanduse programm

Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi.

KIK kuulutas 2. veebruaril 2018.a välja 2018.a taotlusvooru, mille kogueelarve on 14 750 000 eurot. Veemajanduse programmi eelarve 7,5 miljonit eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. märts 2018.

Projektide elluviimiseks vajalikud dokumendid ja juhendid leiab KIKi kodulehelt siit.

Eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi.

Selleks toetame:

  • joogiveevarustuse ja reoveekäitluse uuendamist;
  • jääkreostuse likvideerimist ja selle tekke ennetamist;
  • pinnaveekogude tervendamist ja hoidu;
  • arendustöödega seotud uuringuid.

Täpsemalt saab lugeda Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määrusest nr 13 "Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord"

KIK kuulutas 2. veebruaril 2018.a välja 2018.a taotlusvooru, mille kogueelarve on 14 750 000 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 5. märts 2018. Toetust saab taotleda 9 programmis ning vaid osade määruses nr 13 nimetatud tegevuste rahastamiseks. 

Veemajanduse vooru eelarve on 7,5 miljonit eurot.

Veemajanduse programmist saab toetust taotleda määruse 13 §-s 3 lg 2–6 loetletud tegevustele:

  • reoveekäitluse valdkonnas toetatakse olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivatele nõuetele ja reoveekogumisalade piires kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist;
  • nõuetekohase joogiveevarustuse tagamisega seoses toetatakse joogivee süsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist koos joogivee puhastusseadmetega ning põhjavee hea seisundi säilitamist;
  • jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel;
  • arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid;
  • siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali.

Muudatuste kirjeldus ja juhised taotlejale

  • Määruse nr 13 § 3 lg 8 ja finantseerimise korra punkti 4.18 muutmisega saab toetust taotleda ka tööstus- ja tootmisettevõtete eelpuhastite rajamiseks ja rekonstrueerimiseks nii üle, kui ka alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel. Määruse § 3 lg 71 kohaselt on tööstus- ja tootmisettevõtete eelpuhastite rajamise projektidele maksimaalne toetuse suurus projekti kohta 200 000 eurot ilma käibemaksuta. Erinevalt vee-ettevõtetest ei osuta tööstus- ja tootmisettevõtted üldist majandushuvi pakkuvat teenust, mille tõttu on Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt 200 000 eurot maksimaalne lubatud vähese tähtsusega abi suurus.
  • 01.01.2020 jõustub määruse punkt, mille kohaselt antakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamiseks või rekonstrueerimiseks toetust ainult piirkondlikele vee-ettevõtetele, kes kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele ning on veemajandustaristu omanikud või määratud piirkonnas vee-ettevõtjaks. Piirkondlikuks loetakse sellist vee-ettevõtjat, kes teenindab rohkem kui 5000 elanikku ja 6 reoveekogumisala, millest üks peab olema üle 2000 ie reostuskoormusega.
  • Finantseerimise korra punkti 2.12 muudatusega on muutunud piirkondliku vee-ettevõtja definitsioon. Varasemalt oli piirkondlik vee-ettevõte see, kes osutas veeteenust vähemalt kolmes teeninduspiirkonnas ja kokku enam kui 3500-le elanikule. Muudatusega on piirkondlik vee-ettevõtja see, kes teenindab rohkem kui 5000 elanikku ja 6 reoveekogumisala, millest üks peab olema üle 2000 ie reostuskoormusega. Vee-ettevõtte (VE) poolt teenindatud elanike arvuks on kõigi asulate, mille kohta VE on esitanud veekasutuse aruande, ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni teenust kasutavate elanike arvude summa. Seejuures võetakse iga asula puhul arvesse ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooni klientide arv olenevalt sellest, kumb näitaja on suurem. Muudatuse eesmärk on soodustada vee-ettevõtete ühinemist. Alates 2018.aastast on uuendatud keskkonnaprogrammi veemajanduse programmi majandus- ja finantsanalüüsi põhimõtet, mille kohaselt võib veemajanduse projektide puhul vee-ettevõtja ühinemisel piirkondliku vee-ettevõtjaga kolme aasta jooksul alates ühinemisest lugeda vee-ettevõtja üldhuviteenuseks teeninduspiirkonna, mida vee-ettevõtja teenindas enne ühinemist. Selle aja jooksul võib arvutada riigiabi piirkondliku vee-ettevõtjaga ühinenud väiksema vee-ettevõtja teeninduspiirkonnale eraldi, võttes arvesse ainult selle piirkonna näitajaid selliselt, nagu oleks riigiabi arvutatud siis, kui ühinemist ei oleks toimunud. Täpsemalt on võimalik uuendatud põhimõttega tutvuda KIK keskkonnaprogrammi kodulehel avaldatud majandus- ja finantsanalüüsi koostamise juhendis.
  • Finantseerimise korra punkti 4.16 lisamisega on seatud jääkreostuse likvideerimise projektidele maksimaalseks toetuse suuruseks 400 000 eurot taotluse kohta. Lisaks on täpsustatud, et ettevõtjast taotlejatel tuleb toetuse suuruse leidmiseks lahutada jääkreostuse likvideerimise kuludest maa väärtuse tõus kõigi riigiabi kategooriate puhul.
  • Finantseerimise korra punkti 4.18 täpsustamisega peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest, kui ühiskanalisatsiooni ja/või reoveepuhasti rekonstrueerimise või rajamise korral põhjustab üle 50% ükskõik millise saasteaine koormusest või vooluhulgast tööstus-, tootmis-, kaubandus- ja teenindusettevõtte reovesi ning selle tulemusena on vaja asulareoveepuhastit rekonstrueerida või laiendada või soovitakse rajada või rekonstrueerida tööstus- ja tootmisettevõtte eelpuhastit. Varasemalt oli sellisel juhul omafinantseeringu suuruseks 60%.
  • Finantseerimise korra muudatusega ei kehti enam punkt, mille kohaselt peab projekti omafinantseering olema vähemalt 60%, kui ühisveevarustuse torustiku ja/või puurkaev-pumpla rekonstrueerimise või rajamise korral tarbib üle 50% joogiveest tööstus-, tootmis-, kaubandus- ja teenindusettevõte.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punkti 4.3.1.1 viienda alapunktiga ja punktiga 4.3.1.2 on  kinnistu kanalisatsioonisüsteemide ehitamine abikõlblik, kui rajatakse või rekonstrueeritakse tööstus- ja tootmisettevõtete eelpuhasti.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punktiga 4.3.1.7  ei ole abikõlblik ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine alla 500 ie reoveekogumisaladel, v.a juhul, kui rajatakse veevarustussüsteeme piirkonnas, kus puuduvad alternatiivsed lahendused elanike terviseohutus- ja kvaliteedinõuetele vastava joogiveega varustamiseks (näiteks endistel kaevandusaladel või nitraaditundlikul alal). Jätkuvalt saab alla 500 ie piirkondades toetust taotleda olemasolevate süsteemide rekonstrueerimiseks. Alla 500 ie piirkondades, mis on tiheasutatud, on tänaseks juba süsteemid enamasti välja ehitatud. Seetõttu on piirangu seadmine vajalik, et mitte rajada kulukaid ÜVVK süsteeme väikeasulatesse, kus on välja kujunenud toimivad omalahendused, mis on ka väiksemates piirkondades majanduslikult mõistlikumad. 
  • Finantseerimise korra lisa 1 muutmisega ei kehti edaspidi piirang, mille kohaselt oli uuselamupiirkondades, ehk piirkondades mis on alles arendamisel  või kus on  üle 50% kinnistuid registreeritud pärast 1999.a 22. märtsi, ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rajamine mitteabikõlblik. Piirkondi, mis on rajatud pärast 1999.a ei saa enam lugeda uuselamupiirkondadeks, sest need on ligi 20.aastat vanad piirkonnad. Tänases mõistes uuselamupiirkondades on kohalike omavalitsuste poolt enne ehitusloa väljastamist seatud nõudeks ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni väljaehitamine.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punktiga 4.3.1.9 teise alapunktiga on täpsustatud, et juhul, kui ühendatakse erinevate asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid ja selleks esitatakse taotlus, mis hõlmab mitut asulat, siis on  nendes asulates lubatud ühtlasi kavandada ka asulate sisest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike rajamist või rekonstrueerimist. Tingimust on lubatud rakendada vaid juhul, kui taotluse materjalides on asulates tehtavad tööd selgelt eristatavad.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punktiga 4.3.1.11 on täpsustatud, et joogiveetöötlusseadmete paigaldamine või väljavahetamine on abikõlblik , kui veevõrku juhitav vesi vastab nõuetele, kuid on tõendatud, et olemasolevad joogivee töötlusseadmed on amortiseerunud.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punkti 4.3.1.14 muutmisega on täpsustatud, et piirmäär 5000 eurot uutele kinnistutele ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemiga liitumise võimaluse loomiseks on käibemaksuta.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punkti 4.3.1.16 muutmisega on täpsustatud, mida on silmas peetud tuletõrjeveevarustuse, kui eraldiseisva süsteemina. Eraldiseisvateks tuletõrjeveevarustuse süsteemideks loetakse tuletõrjevee tiike, tuletõrjevee mahuteid, tuletõrjevee torustik sh kuivtorud ja hüdrandid, pumplad. Kui tuletõrjevee süsteem on üks osa ühisveevärgist, siis on vastavad kulud abikõlblikud. Näiteks kui tuletõrjevee torustikku ja hüdrante ei ole eraldiseisvalt rajatud, vaid see on üks osa ühisveevärgist st. ühisveevärk on selle võrra suuremana dimensioneeritud.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punkti 4.3.1.17 lisamisega ei ole abikõlblik ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine, kui need teenindavad eraldiseisvaid hoonestamata kinnistuid. Juhul, kui tiheasustusalal asub muidu hoonestatud kinnistute vahel üksik hoonestamata kinnistu, on sellise kinnistu tarbeks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine abikõlblik.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punkti 4.3.2.1 muutmisega on täpsustatud jääkreostuse mõistet. Lisaks on välja toodud selgitus, mida käsitletakse veemajanduse programmis reostusena. Punktile on lisatud võimalus, et ebaselguse korral selgitab objekti ohutustamise vajalikkuse ja kohustuse keskkonnainspektsioon.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punkti 4.3.3.1 lisamisega ei toetata 2018.aastast veekogude tervendamise tegevusi keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” alusel määratud veekogul või veekogu lõigul. Määruse nr 73 alusel määratud veekogudel või veekogu lõikudel tegevuste elluviimiseks on võimalik toetust taotleda Ühtekuuluvusfondi meetmest „Vooluveekogude tervendamine“.
  • Finantseerimise korra lisa 1 punkti 4.3.3.3 on muudetud nii, et kustutatud on nõue, mille kohaselt peab veekogu, millel tegevusi kavandatakse, olema avalik juurdepääs. Juhul, kui veekogumi tervendamiseks kavandatud tegevused on otseselt vajalikud mõne määruses nr 44 nimetatud veekogumi seisundi parandamiseks või säilitamiseks, ei saa veekogumi tervendamine sõltuda sellest, kas see on avalikult kasutatav või mitte.
  • Taotluste kohustuslikud lisade faili punkti 12.1 muudatusega on täpsustatud, et piirmäär projekti maksumusele, millest alates on nõutud eelprojekti või tehnoloogilise projekti esitamist on 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Täpsustatud on ka nõudeid eelprojekti koostajale, selle vanusele ja sisule.
  • Taotluste kohustuslikud lisad faili punkti 12.5 muutmisega on seatud taotluse kohustuslikuks lisaks ka reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Reovee nõuetekohane kohtkäitlus aitab otseselt kaasa veemajanduse programmi eesmärkide saavutamisele ehk  põhjavee hea seisundi saavutamist ja nõuetele vastava joogivee tagamisele. Eeskirja kehtestamise nõude seadmine taotlejatele soodustab eeskirjade vastuvõtmist ning seeläbi nõuetekohast purgimist ja põhjavee reostuse vähenemist.
  • Taotluste kohustuslikud lisad faili punkti 12.10 lisamisega on seatud nõue, et piirkondlikud vee-ettevõtjad, kes taotlevad finantseerimise korra punkti 4.16 kohast madalamat omafinantseeringu määra, peavad esitama andmed (reoveekogumisalade loetelu, mis on nende teeninduspiirkonnas ja klientide arv), mis tõendaksid, et nad on piirkondlikud vee-ettevõtjad. 
  • Taotluste kohustuslikud lisad faili punkti 12.11 lisamisega on seatud nõue, mille kohaselt projektides, kus kavandatakse tööstus- või tootmisettevõtte eelpuhasti rajamist või rekonstrueerimist, tuleb taotlusele lisada projekti piirkonna vee-ettevõtja kinnitus et eelpuhasti rajamine aitab kaasa asulareovee puhasti töö parendamisele või viide kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale, kus on välja toodud, et eelpuhasti rajamine on vajalik. Nõue on seatud selleks, et rajataks või rekonstrueeritaks eelpuhasteid, millega oleks positiivne mõju piirkonna ühiskanalisatsiooni nõuetekohasuse tagamiseks.
  • Sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande kohustuslike lisade faili punkti 10 muutmisega on selgemalt välja toodud lõpparuande kohustuslikud lisad veemajanduse programmis alamprogrammide kaupa. Lisatud täpsustuste kohaselt peavad kõigil veemajanduse programmi teostusjoonistel olema lisatud mõõtkava ja eksplikatsioon. Jääkreostuse alamprogrammi lisandus nõue, et objekti ohutustamise lõpparuanne tuleb edastada ka Keskkonnaagentuurile teadmiseks, et tagada jääkreostusobjektide andmete ajakohasus riiklikes andmebaasides.  
  • Tehnoloogilise projekti juhendis on täpsustunud tehnoloogilises projektis nõutud andmeid, muutunud on peatükkide järjestus ning ümber on tõstetud soovitud andmete asukohta peatükkide vahel. Peatükki 2.1 lisandus nõue, et liitumissoovide juurde tuleb esitada ka koondtabel, kus on kõik projektiga hõlmatud liitumissoovid koondatud.  Liitumissoovide koondtabeli osas on lisandunud näidis finantseerimise korra tehnoloogilise projekti koostamise juhendi lisasasse 5. Lisaks on peatükis 2.1 lisatud elanike arvu leidmise võimalus olukorras, kus asula ja projektpiirkonna piirid ei kattu. Tehnoloogilist projekti on täiendatud 

 

Taotluse esitamisel tuleb järgida keskkonnaprojektide finantseerimise korda, selle lisa 1 (abikõlblikud kulutused) ja lisa 2 (taotluse kohustuslikud lisad).

Ülevaade kõigist 2018.a avatud taotlusvoorust rahastatavatest valdkondadest ja tegevustest SIIN.

Taotlemise protsess

Kes saavad toetust?

Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

 Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist saab toetust taotleda ainult ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele kuuluv eraõiguslik juriidiline isik ning muu tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing, kes tegutseb avalikes huvides. Taotleja peab olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks või olema projektiga hõlmatud veemajandustaristu omanik.

Millal taotlus esitada?

KIK võtab üldjuhul taotlusi vastu kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi ja keskkonnaministeeriumi kodulehel vähemalt kuu aega enne tähtaega.

Kuhu taotlus esitada?

Alates 2011. aastast toimub taotluste sisestamine ainult läbi elektroonilise andmebaasi KIKAS. 

Kes on abiks ja nõustavad?

Taotluse esitamisel tekkivate küsimuste korral abistavad taotlejaid KIKi maakondlike esinduste projektispetsialistid ja konkreetsete valdkondadega tegelevad programmispetsialistid, kelle kontaktid leiab SIIT.

Kes hindab taotlusi ja millised on tähtajad?

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK.
  • Taotluste nõuetele vastavust hindab KIK 45 kalendripäeva jooksul peale taotluste esitamise tähtaja lõppu. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KKM).
  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga.
  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi KIK-i poolt etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks.
  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus.
  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 13 toodud valdkondlikule programmi eesmärgile või toetatavale tegevusele, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale.
  • Sisuhindamise viib läbi KKM, otsused langetab KIKi nõukogu.
  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KKM-ile, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat.
  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 13 teises peatükis.
  • Hindamise lõppedes edastavad KKM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK-i nõukogule, mis teeb esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.

 

Taotluse kohustuslikud lisad, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise ning finantsprognoosi vormi leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Sihtfinantseerimise leping

Peale rahastusotsuse saamist tuleb kuue kuu jooksul KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmida sihtfinantseerimise leping.

Alates 2011. a KIKASe kaudu esitatud projekti rahastamise korral tuleb leping esitada KIKile läbi infosüsteemi KIKAS.

Enne 2011. a tehtud rahastamise otsuse korral tuleb lepingu kavand alla laadida siit samalt lehelt paremalt poolt ja esitada KIKile kahes eksemplaris. Lepinguprojekt tuleb toetuse saajal ära täita, allkirjastada ning saata koos nõutud lisadega KIKi, et KIKi juhatus saaks selle allkirjastada.
 

1. Kasutusel on kolm sihtfinantseerimise lepingu vormi:

  • Maksmine teostajale – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d).
  • Maksmine toetuse saajale – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu.
  • Riigieelarvelised asutused  – kasutada juhul, kui tegemist on riigieelarvelise asutusega, KIK teeb siis erandina väljamaksed (finantseerimise kord lisa 11 punkt 2) ettemaksetena. Vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõikele 1 on riigiasutustel õigus teha kulutusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves selleks vahendid ette nähtud.

2. Kaasfinantseerimise lepingu vormi kasutada ainult siis, kui KIK on kaasfinantseerija (finantseerimise kord punkt 21), mitte põhirahastaja. Kaasfinantseerimise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida.

3. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule juurde lisad 1....n.

4. Projekti lõpptähtaeg on ka kulude abikõlblikkuse ja KIKile lõpparuande esitamise tähtajaks.

5. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

6. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale:

6.1 Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

6.2 KIK teeb maksed KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu ning KIKi finantseerimise korra alusel, mis on avalikkusele kättesaadav KIKi koduleheküljel ning KIKi kontoris Narva mnt 7A.

6.3 Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud nimetatud korraga ja tal ei ole selles toodud tingimuste, nõuete ja tähtaegade suhtes pretensioone.

6.4 Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK nimetatud korra ja tellija/ostjaga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel keeldub tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu.

6.5 Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega.

7. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Mitte võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta. Näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad. Kui leping või arve on jõudnud KIKi ja registreeritud, siis vastavalt finantseerimise korrale allkirjastab KIK lepingu või teostab raha väljamakse 15 tööpäeva jooksul kui esitatud dokumentatsioon on korrektne ja ei vaja täpsustamist. Nimetatud tähtaeg pikeneb dokumentatsiooni korrastamiseks kuluva aja võrra.

Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla 30 päeva.

8. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis, mida KIK finantseerib. KIK aktsepteerib omaosalusena finantseeritava projektiga ja selle ettevalmistamisega seonduvaid töid, millised on tehtud alates taotlusvooru välja kuulutamise kuupäevast. Tulenevalt finantseerimise korra punktist 5.5.1 aktsepteerib KIKi finantseerimise korra lisa 1 punktis 3.6.5 nimetatud kulusid omaosalusest abikõlblikena kui need on tehtud 1 aastat jooksul enne taotlusvooru avalikustamist.

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase e. lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes;

9. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja vastavalt finantseerimise korrale heaks kiidetud, v.a riigieelarvelised asutused, kellele KIK teeb väljamaksed vastavalt finantseerimise korra lisale 11 punkt 2.

NB! Peale finantseerimise korra järgset ettemaksu tehakse järgmised maksed tehtud tööde eest.

10. Kui soovitakse finantseerimise korrast erinevaid rahastamise tingimusi, millised saavad olla erandlikud, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

NB! KIK rahastab projekti vastavalt sihtfinantseerimise lepingus kokkulepitud tingimustele

11. Samuti on võimalik erandjuhtudel taotleda sihtfinantseerimise lepingu vormi muutmist, selleks tuleb enne lepingu KIKi esitamist tehtavad muudatused KIKiga kokku leppida.

12. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p.9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on Kasusaaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

13. Sihtfinantseerimise leping tuleb KIKile esitada infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

 

Juhendi sihtfinantseerimislepingu sõlmimiseks, juhendi sihtfinantseerimise lepingu sõlmimimiseks KIKASes, sihtfinantseerimislepingu (maksmisega toetuse saajale), sihtfinantseerimislepingu (maksmisega teostajale), sihtfinantseerimislepingu (riigieelarvelised asutused), loetelu sihtfinantseerimislepingu kohustuslikest lisadest, kaasrahastamise lepingu, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Keskkonnaprogrammi väljamaksed

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud. Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale.

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast. Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande.

2011. a rahastamise otsuse saanud projektide väljamakse taotlused tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu.

Enne 2011. a rahastamise otsuse saanud projektide korral tuleb väljamakse taotlus esitada paberkandjal. Paremalt dokumentide loetelust leiate väljamaksetaotluse täitmise juhendi, VMT ja kuludeklaratsiooni vormid ning aktide näidised.

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse maakondlikud projektid). Enne VMT täitmist tuleb vasakpoolsest nurgast maha võtta viide finantseerimise korra lisale. KIKi rekvisiidid peavad alles jääma. VMT on toetuse saaja raamatupidamises algdokument ning toetuse saaja peab sellele kirjutama numbri ja kuupäeva (number, millega võetakse VMT toetuse saaja raamatupidamises arvele).

Kui makstakse töö tegijale, siis tuleb punktis 1 märkida:

  • töötaja andmed;
  • töötaja esitatud arve number ja kuupäev;
  • VMTle lisada töö tegija arve koopia, millele on märgitud viide projektile ning raamatupidamiskande number.

Raamatupidamiskanne peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid. Kui makstakse toetuse saajale, siis arvet esitama ei pea ning esimeses punktis võib jätta tühjaks.

Punktis 2 tuleb täita kõik toetuse saajat puudutavad andmed (registreerimise number, käibemaksukohustuslase number (kui on), kontaktandmed, panga andmed, tehingupartneri kood).

NB! Tehingupartneri kood on toetuse saaja kood, mis on kirjas riigi raamatupidamise üldeeskirjas lisas 2 (VMT vormil on sulgudes link otse Riigi Teatajale, kust leiab nimetatud eeskirja; koodide nimekiri asub teksti poole peal, kus vasakusse veergu jäävad koodid ja registreerimisnumber). Koodi kirjutamise nõue kehtib kõigile (nii avalikule kui ka eraõiguslikule sektorile).

Punktides 2 ja 3 tuleb esitada projekti number, nimetus, sihtfinantseerimise lepingu number ja KIKi poolt allkirjastamise kuupäev. Punktis 5 tuleb numbritega esitada summa, mida soovite konkreetse maksega saada (mitte kogu projekti maksumust). Ettemaksu puhul tuleb näidata soovitud summa lisaks punktis 5.1, projektile tehtud kulude puhul näidata soovitud summa lisaks punktis 5.2. Kui tegemist ei ole ettemaksuga, siis tuleb kindlasti juurde esitada kuludeklaratsioon.

Punktis 7 peab lisaks toetuse saaja esindaja kinnitusele (punkt 7.2) olema ka raamatupidaja (isik, kes tegeleb raamatupidamise arvestusega) kinnitus. Lisaks allkirjale tuleb kirjutada nimi (toetuse saaja esindaja puhul ka ametinimetus) ja kuupäev.

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui mõlemad pooled on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud. Enne VMT postitamist palume kontrollida veel kõik andmed üle, sest kuna tegemist on algdokumendiga, ei saa KIK parandusi ega täiendusi teha.

 

Väljamaksetetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Keskkonnaprogrammi aruandlus

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitu kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% kogutoetusest. Paremalt dokumentide juurest saab alla laadida aruandevormi, kuludeklaratsiooni ning näidised juhuks, kui projekt on saanud rahastamise otsuse enne 2011. a.

2011. a rahastamise otsuse saanud projekti aruanne tuleb esitada infosüsteemis KIKAS.

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, programmide osalejate ja transpordi arvutuse, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Toetustele viitamise kord

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest. Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
  

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Elluviimine

Rahastatud projekti elluviimiseks juhised ja dokumentatsioon leiab KIKi kodulehelt siit.