Ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamine

Viimati uuendatud 11.10.2021 Euroopa Majanduspiirkonna toetused

Euroopa Majanduspiirkonna toetused 2014-2021

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra, vastavalt riigi suurusele ja jõukusele, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 15 Euroopa riiki 1,548 mld euroga, millest 95,8% moodustab Norra 3% Islandi ja 1,2% Liechtensteini toetus.

EMP toetuste raames rahastatakse erinevaid programme Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Küprosel, Eestis, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.

Toetuste üldeesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel.

Rahastamisperioodil 2014-2021 on EMP toetuste raames Norra, Islandi ja Liechtensteini toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks.

Ökosüsteemide taotlusvooru info

TAOTLUSVOOR EI OLE AVATUD

Toetuse andmise eesmärk oli kaasa aidata kohalike liikide ja elupaikade soodsa/hea seisundi tagamisele, kohalike ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamisele kliimamuutuste ja võõrliikide survele ning võõrliikide leviku ohjamine.

Toetust andsime Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmist "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine". Toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium. Taotlusvooru eelarve oli 800 000 eurot.

Milleks sai toetust?

Toetust sai taotleda toetuse andmise tingimuste (TAT) punktis 6 loetletud looduskaitseliste ja merekeskkonnaga seotud tegevuste elluviimiseks.

Punktis 6.1 toodud looduskaitselised tegevused

  • invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüsi koostamine (punkt 6.1.1) (TAT punktis 6.1.1 viidatud analüüs asub SIIN)
  • liikide ja asukohtade eripära arvestav tõrje võimaluste ja meetodite uurimine ja väljatöötamine, sellel analüüsil põhinevad praktilised tõrjetööd ning saadud teadmiste ja kogemuste levitamine avalikkusele ja sidusrühmadele, sealhulgas invasiivsete veevõõrliikide tõrje kokku vähemalt 20 Eesti leiukohas (punkt 6.1.2);
  • koolitamine veevõõrliikide praktilise tõrje ning laiemalt veevõõrliikide põhjustatud probleemide ning võõrliikide leviku ennetamise ja ärahoidmise teemal (punkt 6.1.3).

Punktis 6.2 toodud merekeskkonnaga seotud tegevused

  • selgitamaks kliimamuutuste ja invasiivsete võõrliikide mõju Eesti mereökosüsteemidele ning asjakohaste hindamismetoodikate ja juhendmaterjalide väljatöötamine (punkt 6.2.1):
  • CO2 sidumiseks väärtuslike mereelupaikade leviku selgitamine, pilootprojekt selliste elupaikade ja koosluste taastamiseks või rajamiseks (punkt 6.2.1.1);
  • invasiivsete merevõõrliikide bioloogilise mõju hindamine kohalikele liikidele, asjakohaste hindamissüsteemide ja –metoodika arendamine (punkt 6.2.1.2);
  • invasiivsete merevõõrliikide sissetulekuteede ja riskialade analüüs, leevendamismeetmete väljapakkumine (punkt 6.2.1.3).

Rahastamisele kuulub nii punktis 6.1 kui ka 6.2 suurima punktisumma saanud taotlus taotlusvooru eelarvevahendite piires. Toetatavad tegevused ja võõrliigid on täpsemalt välja toodud toetuse andmise tingimustes.

Kes said toetust?

Teadusasutused ja ülikoolid (Eesti Vabariigis registreeritud ja peavad vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 3 sätestatule).

Kui palju sai toetust?

  • Toetuse minimaalne summa taotluse kohta oli 200 000 eurot ja maksimaalne summa oli 600 000 eurot.
  • Toetuse maksimaalne määr oli 85% abikõlblikest kuludest.
  • Omafinantseering pidi moodustama vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.

Projektipartneriks võis olla Eesti, Islandi, Liechtensteini või Norra kohaliku omavalitsuse asutus, ülikool või teadussasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes. NB! Doonorriigi partneri leidmiseks soovitasime pöörduda Keskkonnaministeeriumist Kertu Sepp poole (kertu.sepp@envir.ee).

Kaasrahastus

Selle taotlusvooru projektidele oli võimalik taotleda kaasrahastust KIKi keskkonnaprogrammi looduskaitse ja merekeskkonna valdkondadest.

Toetust sai taotleda keskkonnaministri määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel.

Kaasfinantseerimise taotluseid sai KIKi esitada peale põhirahastaja positiivset rahastamisotsust.

Kaasrahastuse saamise tõenäosuse suurendamiseks on tungivalt soovitatav juba projektiidee tekkimisel pöörduda Keskkonnaministeeriumi vastava valdkonna (looduskaitse, merekeskkond) kontaktisiku poole. Koostöös on võimalik tagada projekti olulisus nii Eesti riigi kui ka Euroopa jaoks.

Taotleja sai esitada taotluse andmesüsteemis KIKAS, kuhu tuli lisada ka E-toetusesse esitatud taotluse.

Taotluse esitamine ei garanteerinud kaasrahastust. KIK võib projekti toetada kogu summas, osaliselt või jätta rahastamata.