Ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamine

Viimati uuendatud 16.04.2021 Euroopa Majanduspiirkonna toetused

Euroopa Majanduspiirkonna toetused 2014-2021

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra, vastavalt riigi suurusele ja jõukusele, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 15 Euroopa riiki 1,548 mld euroga, millest 95,8% moodustab Norra 3% Islandi ja 1,2% Liechtensteini toetus.

EMP toetuste raames rahastatakse erinevaid programme Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Küprosel, Eestis, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.

Toetuste üldeesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel.

Rahastamisperioodil 2014-2021 on EMP toetuste raames Norra, Islandi ja Liechtensteini toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks.

Ökosüsteemide taotlusvooru info

TAOTLUSVOOR AVATUD. Taotluste vastuvõtt algas 9. aprillil ja lõppeb 9. juunil 2021.  

Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata kohalike liikide ja elupaikade soodsa/hea seisundi tagamisele, kohalike ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamisele kliimamuutuste ja võõrliikide survele ning võõrliikide leviku ohjamine.

Toetust anname Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmist "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine". Toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium. Taotlusvooru eelarve on 800 000 eurot.

Milleks saab toetust?

Toetust saab taotleda toetuse andmise tingimuste (TAT) punktis 6 loetletud looduskaitseliste ja merekeskkonnaga seotud tegevuste elluviimiseks.

Punktis 6.1 toodud looduskaitselised tegevused

  • invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüsi koostamine (punkt 6.1.1) (TAT punktis 6.1.1 viidatud analüüs asub SIIN)
  • liikide ja asukohtade eripära arvestav tõrje võimaluste ja meetodite uurimine ja väljatöötamine, sellel analüüsil põhinevad praktilised tõrjetööd ning saadud teadmiste ja kogemuste levitamine avalikkusele ja sidusrühmadele, sealhulgas invasiivsete veevõõrliikide tõrje kokku vähemalt 20 Eesti leiukohas (punkt 6.1.2);
  • koolitamine veevõõrliikide praktilise tõrje ning laiemalt veevõõrliikide põhjustatud probleemide ning võõrliikide leviku ennetamise ja ärahoidmise teemal (punkt 6.1.3).

Punktis 6.2 toodud merekeskkonnaga seotud tegevused

  • selgitamaks kliimamuutuste ja invasiivsete võõrliikide mõju Eesti mereökosüsteemidele ning asjakohaste hindamismetoodikate ja juhendmaterjalide väljatöötamine (punkt 6.2.1):
  • CO2 sidumiseks väärtuslike mereelupaikade leviku selgitamine, pilootprojekt selliste elupaikade ja koosluste taastamiseks või rajamiseks (punkt 6.2.1.1);
  • invasiivsete merevõõrliikide bioloogilise mõju hindamine kohalikele liikidele, asjakohaste hindamissüsteemide ja –metoodika arendamine (punkt 6.2.1.2);
  • invasiivsete merevõõrliikide sissetulekuteede ja riskialade analüüs, leevendamismeetmete väljapakkumine (punkt 6.2.1.3).

Rahastamisele kuulub nii punktis 6.1 kui ka 6.2 suurima punktisumma saanud taotlus taotlusvooru eelarvevahendite piires. Toetatavad tegevused ja võõrliigid on täpsemalt välja toodud toetuse andmise tingimustes.

Kes saavad toetust?

Teadusasutused ja ülikoolid (Eesti Vabariigis registreeritud ja peavad vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 3 sätestatule).

Kui palju saab toetust?

  • Toetuse minimaalne summa taotluse kohta on 200 000 eurot ja maksimaalne summa on 600 000 eurot.
  • Toetuse maksimaalne määr on 85% abikõlblikest kuludest.
  • Omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.

Kuidas saab taotleda?

Taotlusi saab esitada E-toetuse keskkonnas ja taotluste vastuvõtt algas 9. aprillil ja lõppeb 9. juunil 2021.

Projektipartneriks võib olla Eesti, Islandi, Liechtensteini või Norra kohaliku omavalitsuse asutus, ülikool või teadussasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes. NB! Doonorriigi partneri leidmiseks soovitame pöörduda Keskkonnaministeeriumist Kertu Sepp poole (kertu.sepp@envir.ee).