Metsanduse programm

Viimati uuendatud 01.04.2022 Keskkonnaprogramm

Mida toetame?

TAOTLUSVOOR EI OLE AVATUD. 

Sellest aastast toimub keskkonnaprogrammis toetuse taotlemine E-toetuse keskkonnas (mitte enam KIKAS-es). 

Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade elluviimine, metsade uuendamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse edendamine, säästva metsanduse teemaliste koolituste, teavituste ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusteadlikkuse parandamine.

2022. aastal on metsanduse programmi eelarve 900 000 eurot. Toetuse summa ühele projektile on kuni 180 000 eurot. 

Toetust saab taotleda keskkonnaministri määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ § 27 lõigetes 4 kuni 8 loetletud tegevuste rahastamiseks.

Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks toetame järgmisi tegevusi:

  • Makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse kui riigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustaja olulisuse hindamiseks.
  • Metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine. 
  • Metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja tutvustamine.

Metsaökosüsteemide kaitseks toetame järgmisi tegevusi: 

  • Metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine.
  • Metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs.
  • Erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seiremetoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine.
  • Majanduslik analüüs, et leida kuluefektiivseim tee metsaökosüsteemide kaitse edendamiseks.

Metsade majandamiseks ja uuendamiseks toetame järgmisi tegevusi: 

  • Metsaseemnevaru loomine ning geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine.
  • Metsapuutaimede tootmine.

Metsateaduses, -hariduses ja teavitamises toetame järgmisi tegevusi: 

  • Metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine.
  • Metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri ajakohastamise vajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine, lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest.
  • Metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (näiteks trükiste, filmide ja näituste) koostamine.
  • Puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine.
  • Puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu, eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine.
  • Metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine.
  • Kommunikatsiooniprojektide koostamine avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks metsandusest.
  • Erametsaomanike koolitamine.

Jahinduse valdkonnas toetame järgmisi tegevusi: 

  • Jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine.
  • Kommunikatsiooniprojektide koostamine avalikkuse ja jahimeeste teadlikkuse suurendamiseks jahindusest.
  • Jahiseaduse § 45 alusel reservfondist makstud uluki tekitatud kahju osaline kompenseerimine.

NB!

  • Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel võib toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest.
  • Jahiseaduse § 45 lõike 2 alusel osalise toetuse taotlemisel on abikõlblikud ainult need kulud, mille väljamaksed on tehtud taotlusvoorule eelnenud jahiaasta jooksul. Sellised kulud on abikõlblikud 10–30% ulatuses tehtud väljamaksetest.

Kuidas toetust taotleda?

Taotluste vastuvõtt lõpeb 31. märtsil 2022 kell 17.00 (NB! Hiljem esitatud taotlusi menetlusse ei võeta). 

Taotlemine toimub E-toetuse keskkonna kaudu (mitte enam KIKAS-es), kuhu saab sisse logida ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Taotluse sisestamisel tuleb valida õige taotlusvoor:

  • keskkonnaprogrammi metsanduse programm jahindus;
  • keskkonnaprogrammi metsanduse programm metsandus.

Taotluse sisestamine algab projekti loomisega. Projekti nimetus peab andma ülevaate projekti sisust, olema lihtne ja selge. Seejärel tuleb valida taotleja asukohapõhine projekti rakenduspiirkond. Taotluse sisestamise juhendi leiab paremalt veerust Dokumentide alt fail nimega "Taotluse E-toetuse keskkonda sisestamise juhend".

Oluline on kohe alguses esitada taotlus õigesse programmi, kuna hiljem programmi muutmisel kaob osa tausta sakil sisestatud infost ning samuti on taotluse lisad seotud otseselt konkreetse programmiga. Täitke ära vajalikud lahtrid ning seejärel salvestage andmed ja avanevast projektivaatest avage nupuga „Esita uus taotlus“ taotluse sisestusvorm, mida saate järjest täitma hakata.

TAOTLUSTE MENETLEMISE AJAKAVA: 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

1. Kas tegemist on riigiabiga?

Tegemist on riigiabiga kui toetuse saaja on ettevõtja ning toetusel on mõju konkurentsile.

Metsanduse programmis annab KIK vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele. Abi andmise tingimused on KIK kodulehel. Abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme järjestikuse eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 25 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. See tähendab, et kui ühele toetuse saajaga seotud ettevõtjale on juba vähese tähtsusega abi antud, on toetuse saajale võimalik abi anda sellevõrra vähem. Ettevõtjal saab toetuse maksimaalne määr olla 50% abikõlbulikest kulutustest.

Näiteks taimla või puukool, kes saab toetust metsanduse programmist tegevuse ”metsapuutaimede tootmine” jaoks (keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 § 27 lg 6 p 2), on reeglina ettevõtja ja sellisel juhul on toetuse näol tegemist põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abiga.

2. Kuidas pean korraldama hanke?

Taotluse juurde tuleb esitada üks indikatiivne hinnapakkumus võimalikult tarnijalt või teenuse pakkujalt, mis selgitab eelarve kujunemist. Peale positiivse rahastamisotsuse saamist on aega 6 kuud, et sõlmida KIK-iga sihtfinantseerimise leping (SFL). SFL-i sõlmimise ajaks peavad olema hanked tehtud, sest üldjuhul ei arvesta taotluse juurde esitatud hinnapakkumusi SFL-i sõlmimise juures. Hangete korraldamise reeglid on kirjas keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 §-s 41.

Kõik toetuse saajad peavad kulude tegemisel järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning olema suutelised nende põhimõtete järgimist veenvalt dokumentaalselt tõendama. Juhise, millega palume tutvuda, leiab SIIT.

Juhul, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses (näiteks kohalik omavalitsus või ülikool), tuleb hange korraldada vastavalt tema hankekorrale ja riigihangete seadusele.

Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on üle 20 000 euro, peab  toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse kohaselt hankija  tegema hanke elektrooniliselt (e-menetlus) riigihangete registris. Riigihangete registris tuleb sellisel juhul valida menetluse liigiks ”Toetuse saaja ost”. Kui hanke eeldatav maksumus on 5 000-20 000 eurot ilma käibemaksuta tuleb esitada KIKile vähemalt kolm digitaalselt allkirjastatud hinnapakkumust eri pakkujatelt, mille riigihangete seaduse § 3 (juhise link veelkord SIIN) kohane järgiv küsimine ja laekumine on tõendatud. Näiteks kuuluvad siia alla metsanduse programmist tegevuse ”metsapuutaimede tootmine” jaoks toetust saavad puukoolid ja taimlad või mittetulundusühingud, kes taotlevad toetust teistest programmi tegevustest.

3. Kas taotlusele on vaja lisada kolmanda osapoole kinnituskiri selle vajalikkuse kohta?

Taotluse juurde ei ole enam vaja lisada kinnituskirja eeldatava kasutaja poolt. Samuti ei ole vaja lõpparuande juurde enam esitada vähemalt ühe võimaliku kasutaja hinnangut sellele, kas töö on tehtud kvaliteetselt. Keskkonnaministeerium vaatab üle kõikide uuringuprojektide aruanded ja vajadusel annab kommentaare.