Keskkonnateadlikkuse programm

Viimati uuendatud 17.07.2017 Keskkonnaprogramm

Keskkonnateadlikkuse programm

Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on toetada Eesti elanike keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamist ning ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist.

Hetkel taotlusvoor avatud pole. 

Projektide elluviimiseks vajalikud dokumendid ja juhendid leiab KIKi kodulehelt siit.

Eesmärk on toetada Eesti elanike keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamist ning ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist.


Keskkonnateadlikkuse programmist toetatakse kolme tegevussuunda:

1. Täiskasvanute ja perede keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamiseks või ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

  • teavituskampaania korraldamine;
  • festivali, messi korraldamine, abikõlblik on kuni 50% projekti kogueelarvest;
  • loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, abikõlblik on kuni 50% projekti kogueelarvest.

Loe rohkem siit (pdf)

2. Üldharidussüsteemi õpilastes keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamiseks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

  • õppekäikude korraldamine aktiivõppeprogrammides osalemiseks loodus- või keskkonnahariduskeskuses või keskkonnakaitse- või keskkonnakasutusega seotud ettevõttes. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni kaheks õppekäiguks. Projekti abikõlblik kulu on kohale- ja tagasisõit kokku kuni 300 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta, kuni kahe aktiivõppeprogrammi maksumus ning projektijuhtimise kulu. Toetus ühe aktiivõppeprogrammi kohta on kuni 150 eurot. Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
  • kuni kolm õppepäeva kestva välipraktikumi laagri korraldamine gümnaasiumi õpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema käsitleb ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist. Abikõlblik kulu on 50% projekti kogueelarvest. Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
  • Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimine üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel. Projekti kohustuslikud elemendid on teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine (projektides ei toetata õppekäike ja -laagreid);
  • üldharidussüsteemi õpilastele suunatud õppeprogrammide läbiviimiseks vajalike õppematerjalide ja -vahendite loomine ja soetamine loodus- ja keskkonnahariduskeskustesse. Abikõlblik kulu on kuni 50% projekti kogumaksumusest. Projekti kohustuslik lisa on täpne kirjeldus loodavate õppematerjalide või soetatavate õppevahendite kasutamise kohta: seotud tegevused, sihtrühm, kasutamise intensiivsus.

Loe rohkem siit (pdf)

3.  Keskkonnasäästlikke tarbimisharjumusi kujundavate ja ökoloogilise tasakaalu olemust selgitavate teabekandjate loomisel toetatakse järgmisi tegevusi:

  • meediatoote, ajutise näituse, trükise, m-lahenduse või keskkonnateadlikkuse alase   uuringu loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine; 
  • meediatoote loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine keskkonnaministeeriumi veebilehel nimetatud tingimustel.

Loe rohkem siit (pdf)

Iga projekti taotlus saab vastata ainult ühele konkreetsele määruse punktile. Kindlasti tasub kahtluste ja küsimuste puhul konsulteerida KIKi keskkonnateadlikkuse programmispetsialistiga.


Keskkonnateadlikkuse programmis ootame projekte eeskätt teemadel:

  • teavitustegevused, mille juures on oluline, et jagatavaid teadmisi saab päriselus kasutada ning on olemas võimalus oma käitumis- või tarbimisharjumusi muuta;
  • elurikkuse kaitses on fookuses ökosüsteemi teenuste ehk looduse hüvede tutvustamine ning looduskaitseliste tegevuste mõtestamine. Samuti Eesti looduse väärtustamine ja seosed, mis näitavad, kui palju me elurikkusest sõltume;
  • keskkonnasäästlik tarbimine, kus fookuses on jäätmete tekke vähendamine ning seeläbi loodusvarade säästlikum kasutamine.

Prioriteetsete projektiteemadega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi lehel.


Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamist toetatakse kahel viisil: lihtsustatud ja tavapärase korra alusel

Lihtsustatud korra alusel saab toetust:

  • aktiivõppeprogrammide osalemiseks loodus- või keskkonnahariduskeskuses või õppekäikude korraldamiseks keskkonnakasutusega seotud ettevõttes;
  • praktikumilaagri korraldamiseks gümnaasiumi astme ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele.

Aktiivõppeprogrammides osalemiseks saab toetust taotleda vaid kool (lasteaed) või koolipidaja, kellel on senisest suurem võimalus ja vastutus õppeprogramme valida. Ühte taotlusse saab sisestada õppeprogrammidel osalemise mitmele erinevale klassile. Koolipidajal on võimalus esitada ühisprojekt mitme oma piirkonna kooli klasside tarbeks. Eeldatavalt on õppekäigud vajalikud koolis omandatud teadmiste kinnistamiseks või teabe kogumiseks keskkonnaprojektide raames. Kuni 10% ulatuses projekti maksumusest on abikõlblik ka projekti juhtimine, ehk lisatöö, mis tekib õpetajale seoses projekti logistilise poole jm korraldamisega. KIK toetab kuni kahe aktiivõppeprogrammi läbiviimist klassi või lasteaiarühma kohta õppeaastas. Transpordikulu ülempiir on 300 eurot klassi/rühma kohta kahe õppekäigu peale kokku ning toetus ühe õppeprogrammi kohta kuni 150 eurot. 

Praktikumilaagrite puhul on abikõlblikud kõik laagri korraldamiseks vajalikud kulud, sh toitlustamine, samas kaetakse KIK-st projekti kogumaksumusest ainult kuni 50%. Toitlustamise kulu on abikõlblik ainult omaosalusest. Laagrite puhul hinnatakse laagri õpieesmärgi seadmist, sh teema loodusteaduslikku käsitlust, õpieesmärgi saavutamiseks valitud tegevuste tõhusust ning eelarve optimaalsust. Gümnaasiumiõpilastele saab toetust taotleda kool või koolipidaja, huvikooli pidaja saab toetust taotleda ainult oma loodusvaldkonna huviringi õpilastele. Huvikool peab olema registreeritud hariduse infosüsteemis www.ehis.ee ja tal peab olema looduse suuna õppekava.

Õpilaste õppekäikude ja praktikumilaagrite korraldamiseks saab toetust taotleda ainult I taotlusvoorus ning lihtsustatud korras.
 

Tavapärase korra alusel saab toetust: 

  • loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimiseks haridusasutuses teemal (edaspidi „keskkonnaprojekt“), mis on nimetatud olulisena Keskkonnaministeeriumi kodulehel (Keskkonnateadlikkuse alamlehel, rubriigis „KIK-i keskkonnateadlikkuse programm“);

Keskkonnaprojektide elluviimine haridusasutuses peab tutvustama projektis osalejatele keskkonnasäästliku tarbimise põhimõtteid ja mõtestama elurikkuse kaitset järgmiselt:

  • säästev tarbimine – jäätmete tekke vähendamine, jäätmete liigiti kogumise mõtestamine, tekkivate jäätmete kasutussevõtt pidades silmas jäätmehierarhia kõrgemaid astmeid;
  • elurikkuse kaitse – ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede tutvustamine ja selle kaudu looduskaitseliste tegevuste mõtestamine, Eesti looduse tundmaõppimine ja väärtustamine.

Keskkonnaprojektil peab olema sõnastatud õpieesmärk. Projekti erinevad tegevused peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja otseselt vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Kohustuslik on siduda õppija eale kohaselt kohalikud ja globaalsed olud, samuti projektis osalejate käitumisharjumused projekti teemaga, keskkonnateema lõimitus majandus- ja kultuurivaldkondadega, koostööoskuse arendamine, projekti visualiseeritud väljund, mida esitletakse. Keskkonnaprojekt peab vältama haridusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi. Õppekäike ja õppelaagreid kooliprojektide raames ei toetata.

 

Täpsemalt saab lugeda Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määrusest nr 13 "Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord"

KIK kuulutas välja 2017.a taotlusvooru, mille kogueelarve oli 15 miljonit eurot. Taotluste esitamise tähtaeg oli 27.veebruar 2017. Toetust sai taotleda 9 programmis ning vaid osade määruses nr 13 nimetatud tegevuste rahastamiseks. Tulenevalt keskkonnaministeeriumi ettepanekust ja KIKi nõukogu otsusest sai taotleda toetust järgmiste tegevuste rahastamiseks:

Keskkonnateadlikkus

  • Vooru eelarve on 2,3 miljonit eurot.
  • Toetust saab taotleda määruse paragrahv 8 lõikes 3 punktides 1-3, paragrahvi 8 lõikes 4 punktides 1 - 2 ning paragrahvi 8 lõike 5 punktis 1 loetletud tegevuste rahastamiseks:

1. § 8 lg 3 täiskasvanute ja perede keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamiseks või ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

p 1) teavituskampaania korraldamine;

p 2) festivali, messi korraldamine, abikõlblik on kuni 50% projekti kogueelarvest;

p 3) loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, abikõlblik on kuni 50% projekti kogueelarvest.

2. § 8 lg 4 üldharidussüsteemi õpilastes keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamiseks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:

p 1) õppekäikude korraldamine aktiivõppeprogrammides osalemiseks loodus- või keskkonnahariduskeskuses või keskkonnakaitse- või keskkonnakasutusega seotud ettevõttes.Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. 2017. a taotlusvoorus saab iga klass või lasteaiarühm toetust ühes õppeaastas üheks õppekäiguks. Projekti abikõlblik kulu on kohale- ja tagasisõit kokku kuni 300 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta, aktiivõppeprogrammi maksumus ning projektijuhtimise kulu. Toetus ühe aktiivõppeprogrammi kohta on kuni 150 eurot.

p 2) kuni kolm õppepäeva kestva välipraktikumi laagri korraldamine gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema käsitleb ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist. Abikõlblik kulu on 50% projekti kogueelarvest.

3. § 8 lg 5 keskkonnasäästlikke tarbimisharjumusi kujundavate ja ökoloogilise tasakaalu olemust selgitavate teabekandjate loomisel toetatakse järgmisi tegevusi:

p 1) meediatoote, ajutise näituse, trükise, m-lahenduse või keskkonnateadlikkust käsitleva uuringu loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine.  
 

Muudatuste kirjeldus ja juhised taotlejale:

  • 2017. a taotlusvoorus ei saa esitada taotluseid loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimiseks üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel (§ 8 lg 4 p 3) ning õppematerjalide ja -vahendite loomiseks ja soetamiseks loodus- ja keskkonnahariduskeskustesse (§ 8 lg 4 p 4).
  • Programmi eelarveliste vahendite piiratuse tõttu toetab KIK määruse § 8 lõikes 4 p 1 nimetatud tegevuse osas 2017/18 õppeaastas ühte õppekäiku või ühte aktiivõppeprogrammi. Toetus aktiivõppeprogrammi läbiviimiseks on kuni 150 eurot.
  • Haridusasutustel on võimalik mitteformaalse keskkonnajuhtimissüsteemi (roheline kool) välja töötamiseks ja rakendamiseks toetust taotleda keskkonnakorralduse programmist (määrus § 7 lg 3 p 3).


Ülevaade kõigist 2017.a avatud taotlusvoorust rahastatavatest valdkondadest ja tegevustest SIIN.

Taotlemise protsess

Kes saavad toetust?

Keskkonnaprogrammist saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Õppekäikude või praktikumilaagri korraldamiseks saavad keskkonnateadlikkuse programmis lihtsustatud korras taotleda toetust üldhariduskoolid (lasteaiad) või koolipidajad. 

Millal taotlus esitada?

KIK võtab üldjuhul taotlusi vastu kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi ja keskkonnaministeeriumi kodulehel vähemalt kuu aega enne tähtaega.

Kuhu taotlus esitada?

Alates 2011. aastast toimub taotluste sisestamine ainult läbi elektroonilise andmebaasi KIKAS. 

Kes on abiks ja nõustavad?

Taotluse esitamisel tekkivate küsimuste korral abistavad taotlejaid KIKi maakondlike esinduste projektispetsialistid ja konkreetsete valdkondadega tegelevad programmispetsialistid, kelle kontaktid leiab SIIT.

Kes hindab taotlusi ja millised on tähtajad?

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK.
  • Taotluste nõuetele vastavust hindab KIK 45 kalendripäeva jooksul peale taotluste esitamise tähtaja lõppu. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KKM).
  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga.
  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi KIK-i poolt etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks.
  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus.
  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 13 toodud valdkondlikule programmi eesmärgile või toetatavale tegevusele, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale.
  • Sisuhindamise viib läbi KKM, otsused langetab KIKi nõukogu.
  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KKM-ile, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat.
  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 13 teises peatükis.
  • Hindamise lõppedes edastavad KKM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK-i nõukogule, mis teeb esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.

 

Taotluse koostamise juhendid, kohustuslikud lisad, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise ning finantsprognoosi vormi leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Sihtfinantseerimise leping

Peale rahastusotsuse saamist tuleb kuue kuu jooksul KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmida sihtfinantseerimise leping.

Alates 2011. a KIKASe kaudu esitatud projekti rahastamise korral tuleb leping esitada KIKile läbi infosüsteemi KIKAS.

Enne 2011. a tehtud rahastamise otsuse korral tuleb lepingu kavand alla laadida siit samalt lehelt paremalt poolt ja esitada KIKile kahes eksemplaris. Lepinguprojekt tuleb toetuse saajal ära täita, allkirjastada ning saata koos nõutud lisadega KIKi, et KIKi juhatus saaks selle allkirjastada.
 

1. Kasutusel on kolm sihtfinantseerimise lepingu vormi:

  • Maksmine teostajale – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d).
  • Maksmine toetuse saajale – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu.
  • Riigieelarvelised asutused  – kasutada juhul, kui tegemist on riigieelarvelise asutusega, KIK teeb siis erandina väljamaksed (finantseerimise kord lisa 11 punkt 2) ettemaksetena. Vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõikele 1 on riigiasutustel õigus teha kulutusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves selleks vahendid ette nähtud.

2. Kaasfinantseerimise lepingu vormi kasutada ainult siis, kui KIK on kaasfinantseerija (finantseerimise kord punkt 21), mitte põhirahastaja. Kaasfinantseerimise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida.

3. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule juurde lisad 1....n.

4. Projekti lõpptähtaeg on ka kulude abikõlblikkuse ja KIKile lõpparuande esitamise tähtajaks.

5. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

6. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale:

6.1 Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

6.2 KIK teeb maksed KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu ning KIKi finantseerimise korra alusel, mis on avalikkusele kättesaadav KIKi koduleheküljel ning KIKi kontoris Narva mnt 7A.

6.3 Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud nimetatud korraga ja tal ei ole selles toodud tingimuste, nõuete ja tähtaegade suhtes pretensioone.

6.4 Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK nimetatud korra ja tellija/ostjaga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel keeldub tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu.

6.5 Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega.

7. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Mitte võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta. Näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad. Kui leping või arve on jõudnud KIKi ja registreeritud, siis vastavalt finantseerimise korrale allkirjastab KIK lepingu või teostab raha väljamakse 15 tööpäeva jooksul kui esitatud dokumentatsioon on korrektne ja ei vaja täpsustamist. Nimetatud tähtaeg pikeneb dokumentatsiooni korrastamiseks kuluva aja võrra.

Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla 30 päeva.

8. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis, mida KIK finantseerib. KIK aktsepteerib omaosalusena finantseeritava projektiga ja selle ettevalmistamisega seonduvaid töid, millised on tehtud alates taotlusvooru välja kuulutamise kuupäevast. Tulenevalt finantseerimise korra punktist 5.5.1 aktsepteerib KIKi finantseerimise korra lisa 1 punktis 3.6.5 nimetatud kulusid omaosalusest abikõlblikena kui need on tehtud 1 aastat jooksul enne taotlusvooru avalikustamist.

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase e. lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes;

9. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja vastavalt finantseerimise korrale heaks kiidetud, v.a riigieelarvelised asutused, kellele KIK teeb väljamaksed vastavalt finantseerimise korra lisale 11 punkt 2.

NB! Peale finantseerimise korra järgset ettemaksu tehakse järgmised maksed tehtud tööde eest.

10. Kui soovitakse finantseerimise korrast erinevaid rahastamise tingimusi, millised saavad olla erandlikud, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

NB! KIK rahastab projekti vastavalt sihtfinantseerimise lepingus kokkulepitud tingimustele

11. Samuti on võimalik erandjuhtudel taotleda sihtfinantseerimise lepingu vormi muutmist, selleks tuleb enne lepingu KIKi esitamist tehtavad muudatused KIKiga kokku leppida.

12. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p.9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on Kasusaaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

13. Sihtfinantseerimise leping tuleb KIKile esitada infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

 

Juhendi sihtfinantseerimislepingu sõlmimiseks, juhendi sihtfinantseerimise lepingu sõlmimimiseks KIKASes, sihtfinantseerimislepingu (maksmisega toetuse saajale), sihtfinantseerimislepingu (maksmisega teostajale), sihtfinantseerimislepingu (riigieelarvelised asutused), loetelu sihtfinantseerimislepingu kohustuslikest lisadest, kaasrahastamise lepingu, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Keskkonnaprogrammi väljamaksed

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud. Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale.

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast. Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande.

2011. a rahastamise otsuse saanud projektide väljamakse taotlused tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu.

Enne 2011. a rahastamise otsuse saanud projektide korral tuleb väljamakse taotlus esitada paberkandjal. Paremalt dokumentide loetelust leiate väljamaksetaotluse täitmise juhendi, VMT ja kuludeklaratsiooni vormid ning aktide näidised.

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse maakondlikud projektid). Enne VMT täitmist tuleb vasakpoolsest nurgast maha võtta viide finantseerimise korra lisale. KIKi rekvisiidid peavad alles jääma. VMT on toetuse saaja raamatupidamises algdokument ning toetuse saaja peab sellele kirjutama numbri ja kuupäeva (number, millega võetakse VMT toetuse saaja raamatupidamises arvele).

Kui makstakse töö tegijale, siis tuleb punktis 1 märkida:

  • töötaja andmed;
  • töötaja esitatud arve number ja kuupäev;
  • VMTle lisada töö tegija arve koopia, millele on märgitud viide projektile ning raamatupidamiskande number.

Raamatupidamiskanne peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid. Kui makstakse toetuse saajale, siis arvet esitama ei pea ning esimeses punktis võib jätta tühjaks.

Punktis 2 tuleb täita kõik toetuse saajat puudutavad andmed (registreerimise number, käibemaksukohustuslase number (kui on), kontaktandmed, panga andmed, tehingupartneri kood).

NB! Tehingupartneri kood on toetuse saaja kood, mis on kirjas riigi raamatupidamise üldeeskirjas lisas 2 (VMT vormil on sulgudes link otse Riigi Teatajale, kust leiab nimetatud eeskirja; koodide nimekiri asub teksti poole peal, kus vasakusse veergu jäävad koodid ja registreerimisnumber). Koodi kirjutamise nõue kehtib kõigile (nii avalikule kui ka eraõiguslikule sektorile).

Punktides 2 ja 3 tuleb esitada projekti number, nimetus, sihtfinantseerimise lepingu number ja KIKi poolt allkirjastamise kuupäev. Punktis 5 tuleb numbritega esitada summa, mida soovite konkreetse maksega saada (mitte kogu projekti maksumust). Ettemaksu puhul tuleb näidata soovitud summa lisaks punktis 5.1, projektile tehtud kulude puhul näidata soovitud summa lisaks punktis 5.2. Kui tegemist ei ole ettemaksuga, siis tuleb kindlasti juurde esitada kuludeklaratsioon.

Punktis 7 peab lisaks toetuse saaja esindaja kinnitusele (punkt 7.2) olema ka raamatupidaja (isik, kes tegeleb raamatupidamise arvestusega) kinnitus. Lisaks allkirjale tuleb kirjutada nimi (toetuse saaja esindaja puhul ka ametinimetus) ja kuupäev.

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui mõlemad pooled on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud. Enne VMT postitamist palume kontrollida veel kõik andmed üle, sest kuna tegemist on algdokumendiga, ei saa KIK parandusi ega täiendusi teha.

 

Väljamaksetetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi, osalejate nimekirja ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Keskkonnaprogrammi aruandlus

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitu kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% kogutoetusest. Paremalt dokumentide juurest saab alla laadida aruandevormi, kuludeklaratsiooni ning näidised juhuks, kui projekt on saanud rahastamise otsuse enne 2011. a.

2011. a rahastamise otsuse saanud projekti aruanne tuleb esitada infosüsteemis KIKAS.

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, programmide osalejate ja transpordi arvutuse, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Toetustele viitamise kord

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest. Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
  

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Elluviimine

Projektide elulviimiseks vajalikud dokumendid ja juhendid leiab KIKi kodulehelt siit.