Keskkonnateadlikkuse programm

Viimati uuendatud 25.03.2021 Keskkonnaprogramm

Mida toetame?

TAOTLUSVOOR EI OLE AVATUD.  Aprillis 2021 avaneb keskkonnateadlikkuse lihtsustatud programm ehk lasteaia ja põhikooli õppekäikude taotlusvoor, mille kohta leiab info SIIT.

Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Programmi raames toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine.
 

Toetatavad tegevused 2021 voorust 

Toetust saab taotleda keskkonnaministri määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ § 22 lõike 3 punktide 1-3, lõike 4 punkti 2, lõike 5 ja lõike 6 punktide 1 ja 2 alusel.

Keskkonnateadlikkuse programmi eelarve on 1 850 000 eurot, mis sisaldab ka teise vooru õppeprogrammide vahendeid (teine voor õppeprogrammidele on plaanis aprillis 2021). 
 

Täiskasvanute ja perede keskkonnateadlikkuse suurendamiseks toetame: 

  • kindlale teemale (kliimateadlikkus ja selle edendamine, jäätmete vähendamine ja liigiti kogumine ning elurikkus) keskendunud üleriigilise erinevate tegevustega teavituskampaania korraldamist (§ 22 lg 3 p 1);
  • festivali, messi korraldamist (§ 22 lg 3 p 2), toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest;
  • loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamist (§ 22 lg 3 p 3), toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest.

Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks toetame:

  • õppepäeva ja/või laagri korraldamist gümnaasiumiõpilastele ning laagri korraldamist looduse valdkonna huvikooli õpilastele (§ 22 lg 4 p 2). Taotleja saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.

NB! Selles voorus ei saa esitada taotlusi põhikooli laagrite korraldamiseks. Põhikoolile on suunatud õppeprogrammides osalemise toetus, mille voor toimub eraldi kevadel.

Teabekandjate loomise osas toetame: 

  • meediatoote loomist ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemist (§ 22 lg 5). Toetuse raames valmivad telesaated peavad olema järelvaadatavad ja raadiosaated järelkuulatavad. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.

Koostöö edendamise osas üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil toetame: 

  • loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustiku koostöö arendamist, sealhulgas säästvat arengut toetava hariduse alal täienduskoolituste korraldamist keskkonnahariduse spetsialistidele ning arendusprojektide elluviimist;
  • säästvat arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste projektide või programmide koordineerimist ja nendega seotud tegevusi (§ 22 lg 6 p 2). Taotlusi oodatakse nende tegevuste osas, mis on suunatud üldharidussüsteemi õpilastele.

NB! 

  • Toetuse taotlemine põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemiseks aktiivõppeprogrammides toimub eraldi vooruna 2021. aasta kevadel (eeldatavasti aprillis). Toimub ka eraldi infopäev!
  • Üldnõuded taotlejale ja toetuse saajale on sätestatud määruse paragrahvides 6 ja 7 ning üldised toetuse osakaalud § 8. Projekti kulude abikõlblikkuse üldtingimused on sätestatud määruse paragrahvides 11-17.
  • Iga projekti taotlus saab vastata ainult ühele konkreetsele määruse punktile.
     
Lisainfo toetatavate tegevuste kohta

Täiskasvanute ja perede keskkonnateadlikkuse suurendamiseks toetame:

  • kindlale teemale keskendunud üleriigilise erinevate tegevustega teavituskampaania korraldamine;
  • festivali, messi korraldamine, toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest;
  • loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest.

Teavituskampaania korraldamine

Rahastatakse mingi kindlaks määratud keskkonnaeesmärgi saavutamiseks vajalikku üleriigilist kampaaniat, mille käigus viiakse mitmekesiste meetoditega erinevate sihtrühmadeni kvaliteetset keskkonnainfot ning kujundatakse inimeste hoiakuid ja keskkonnahoidlikke käitumisviise. Kampaania käigus planeeritavad tegevused peavad äratama huvi käsitletava teema vastu ning andma teavet, kuidas toimida keskkonda säästvalt. Oluline on kujundada väga erineva keskkonnateadlikkusega inimestel positiivset suhtumist loodusesse ning soovi ja oskusi muuta oma elustiili keskkonnahoidlikumaks. Kampaania tulemusena peavad sihtrühmad paremini tundma inimühiskonna ja looduse seoseid, nende hoiakud ja väärtushinnangud peavad toetama tasakaalustatud keskkonna kaitset ja - kasutust. Projekt peab olema seostatud prioriteetse teemaga: kliimateadlikkus ja selle edendamine, jäätmete vähendamine ja liigiti kogumine või elurikkus. MTÜ ja SA puhul võib selle tegevuse toetuse osakaal olla 100%.

Eeldame, et:

  • projekti eesmärk on püstitatud lähtuvalt konkreetsest keskkonnaprobleemist või -eesmärgist ning kavandatavad tegevused on otseses seoses konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamise või -eesmärgi saavutamisega;
  • projekti raames jagatavad teadmised ja oskused on võimalik praktikas kasutusse võtta st, et on olemas tingimused positiivse keskkonnamõju saavutamiseks ning projektijärgselt on võimalik teadlike valikute tegemisega aidata kaasa keskkonnaprobleemi lahendamisele või keskkonnahoiu eesmärkide saavutamisele;
  • kampaania sisaldab erinevaid tegevusi, mis on omavahel seostatud ühise eesmärgiga ning mis aitavad viia teavet ning suunata keskkonnateadliku käitumiseni erineva infokasutamise harjumustega sihtrühmadeni;
  • kõik kampaania tegevused on keskkonnahoidlikult planeeritud.

Taotluse hindamisel peame silmas:

  • kuivõrd on kampaania raames jagatud teadmised praktiliselt kasutatavad, näiteks on olemas vajalikud tingimused omandatud teadmiste kasutuselevõtuks või kas teave loodusväärtuse kohta on seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või olukorra parendamine;
  • kui lai on kampaania sihtrühm ning kui sobivad ja põhjendatud on valitud tegevused;
  • milliste tegevuste ja/või kanalite kaudu taotleja kavatseb info sihtrühmani viia;
  • kui keskkonnahoidlikult on kampaania tegevused läbi mõeldud;
  • milline on taotleja või projektimeeskonna pädevus ja kogemus probleemses keskkonnavaldkonnas ja kampaaniate korraldamisel;
  • millised on taotleja poolt konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamiseks senini tehtud projektid/tööd vms (kui on tehtud).
  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust.

Festivali, messi ning loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine

Tegemist on ettevõtmistega, mille iseloomust lähtuvalt on eelarves otseselt keskkonnateadlikkuse suurendamiseks vajalike kulude kõrval suhteliselt suur kaasnevate kuldude osakaal. Seetõttu on toetataval tegevusel suurem eeldatav omafinantseeringu osa (toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest). Rahastatavad ettevõtmised tutvustavad võimalusi keskkonnasäästlikumalt igapäevaelu korraldada või jagavad teavet, mille tulemusel on Eesti loodusväärtused kaitstud.

Eeldame, et:

  • projekti eesmärk või projekti raames korraldatava ürituse eesmärk on püstitatud lähtuvalt konkreetse keskkonnaprobleemi või saavutatava keskkonnaeesmärgi olemusest;
  • projekti raames jagatavad teadmised on otseses seoses konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamise või -eesmärgi saavutamisega;
  • projekti raames jagatavad teadmised on võimalik kasutusse võtta, st on olemas vajalik infrastruktuur, on võimalus keskkonnakahjulik toode asendada, propageeritav tehnoloogia on tavakasutajale taskukohane, teave mõne loodusväärtuse kohta on seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või tema olukorra parendamine jne;
  • loodusõhtu, -hommiku, -retke sihtrühmana on taotluses märgitud tegelik üksikkontaktide arv, kelleni projekti raames keskkonna või looduse valdkonna teave viiakse, st korduvkontaktid lugeda üheks inimeseks.

Taotluse hindamisel peame silmas:

  • kuivõrd on võimalik ettevõtmise käigus jagatavat teavet, oskusi ja vilumusi praktiliselt kasutusse võtta ning kui keskkonnahoidlikult on tegevused ise tervikuna korraldatud;
  • kuivõrd toetavad olemasolevad olud (nt infrastruktuur, tutvustava eluviisi taskukohasus, tutvustatavate materjalide/tehnoloogiate kättesaadavus) ettevõtmise käigus jagatavaid teadmisi kasutada;
  • kuivõrd on teave loodusväärtuse kohta seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või olukorra parendamine;
  • kuivõrd teadvustatakse keskkonnasäästlikku elustiili ja tarbimist seoses keskkonnahoiu või säästva arengu aspektiga;
  • kui suur on tegelik projektis osalevate inimeste hulk, kelle keskkonnateadlikku käitumist kujundatakse ning kuidas projektis osalejateni jõutakse;
  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust.

NB! Festivali, messi ning loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamise projekte toetame kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärgi täitmiseks otseselt vajalikele kuludele lisaks on abikõlblikud ka kaasnevad kulud, mis on vajalikud ettevõtmise korraldamiseks, kuid seda proportsioonis keskkonnateadlikkuse suurendamiseks tehtavatest tegevustest lähtuvalt.

Selle punkti alt ei toetata ainult õpilastele suunatud õppekäike ja laagreid. KIK toetab neid tegevusi kooskõlas määruse § 22 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatuga.

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks kas „teavituskampaania korraldamine“ või „messide, festivalide, loodusõhtute korraldamine.“

Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks toetame: 

  • õppepäeva ja/või laagri korraldamist gümnaasiumiõpilastele ning laagri korraldamist looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema on looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Toetus kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.

Toetust saab taotleda kool või koolipidaja gümnaasiumi õpilastele või huvikooli pidaja oma loodusvaldkonna huviringis käivatele õpilastele. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. Lisaks traditsioonilistele laagritele on oodatud selle tegevuse alt ka taotlused gümnaasiumiastme keskkonnateemaliste õppepäevade läbiviimiseks, mille sisuks võib olla ka osalemine keskkonna- ja loodushariduskeskuste poolt pakutavates õppeprogrammides, kui tegemist on tervet koolipäeva hõlmava programmi(de)ga.

Selles voorus ei saa esitada taotlusi põhikooli laagrite korraldamiseks. Põhikoolile on suunatud õppeprogrammides osalemise toetus, mille voor toimub eraldi kevadel.

Oluline:

  • õppepäeva ja/või laagri läbiv teema peab käsitlema looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist seostatuna inimmõjuga (kliimamuutused, säästev tootmine ja tarbimine, ringmajandus);
  • abikõlblikud on kõik õppepäeva või laagri korraldamiseks vajalikud otsesed kulud. KIKi poolne toetus on kuni 75 % projekti abikõlblikest kuludest;
  • taotlejaks saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Huvikool peab olema registreeritud hariduse infosüsteemis www.ehis.ee ja huvikoolil peab olema looduse suuna õppekava;
  • taotluse kohustuslik lisa on õppepäeva või praktikumilaagri õpiväljund ja tegevuste kirjeldus, hinnapakkumised või selgituskiri/kalkulatsioon taotluse eelarve kujunemise kohta. Laagrikavast peab muu hulgas selguma käsitletav temaatika ja rakendatavad metoodikad ning teemade lõimitus.

NB! Õppepäeva või laagri korraldamisel võib kasutada ka keskkonnahariduskeskuste poolt pakutavaid programme, planeeri võimalikult praktilised tegevused, leia läbi viimiseks tegevuste sisu kontekstis loogiline asukoht, lõimi tegevused erinevate õppeainetega.

Eeldame, et õppepäeval või laagril on:

  • konkreetselt sõnastatud õppe-eesmärgid, mis väljendavad teadmisi ja oskusi, mida omandatakse või kinnistatakse;
  • kõik tegevused ja kulutused on vajalikud õppe-eesmärkide saavutamiseks.
  • õppe-eesmärkidest ja -tegevustest lähtuv põhjendatud asukohavalik;
  • kõik tegevused keskkonnahoidlikult planeeritud;
  • optimaalne eelarve (eelarveread vastavad tegevustele, eelarve kujuneb hinnapakkumiste alusel või on lisatud viited hinnakirjale teenuse- või tootepakkuja kodulehel ning hinnad ja tasud on kontekstis üldise turusituatsiooni ja hea tavaga).

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse sisestamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb valida programmiks „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „praktikumilaagri korraldamine“

Teabekandjate loomisel toetame selles voorus ainult meediatoote loomist ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemist. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.

Rahastame projekte, mille tulem juhatab otseselt keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste või eluviisi juurde. Loodust tutvustavate teabekandjate puhul on eelistatud projektid, mille tulem seob loodusväärtuste kohta jagatava info tavainimeste võimalusega säilitada või taastada tutvustavale liigile või muule loodusväärtusele sobiv ökosüsteem.

Projektide hindamisel peame silmas:

  • valmival teabekandjal on kasutajaskond olemas ning hindame selle suurust;
  • kuivõrd praktiliselt kasutatavat teavet projekti tulem edastab;
  • milline on taotleja kogemus sihtrühmale sobivate infokandjate loomisel;
  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust.

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „teabekandja loomine.“

Toetame: 

  • loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustiku koostöö arendamist, sealhulgas säästvat arengut toetava hariduse alal täienduskoolituste korraldamist keskkonnahariduse spetsialistidele ning arendusprojektide elluviimist;
  • säästvat arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste projektide või programmide koordineerimist ja nendega seotud tegevusi. Selles voorus toetame projekte, mis on suunatud üldharidussüsteemi õpilastele.

Toetame keskkonnahariduse võrgustiku arendust ja koostööd. Tegevuste eesmärgiks on toetada loodus- ja keskkonnahariduskeskuste ning koolide võrgustiku arendamist ning rahvusvahelist ja riigisisest koostööd keskkonnahoidliku mõtteviisi levitamisel ja käitumise juurutamisel ning jätkusuutlike tarbimisharjumuste kujundamisel ühiskonnas.

Toetame projekte, mis koondavad enda tegevusega kokku mitmeid osapooli, loovad koostöövõrgustikke, läbi mille toetada keskkonnateadlikkust suurendava info levikut.

MTÜ ja SA puhul võib selle tegevuse toetuse osakaal olla 100%.
 

Eeldame, et:

  • projektid toetavad ja parendavad mitteformaalse ja formaalse keskkonnahariduse võrgustiku arengut ja koostööd;
  • projektid on üleriigilise või rahvusvahelise ulatuse ja mõjuga, tegevustesse on haaratud erinevad piirkonnad;
  • sihtrühmaks on üldharidussüsteemi õpilased ja õpetajad.

Projektide hindamisel peame silmas:

  • projekti eesmärkide konkreetsust ja nende seost keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkidega;
  • kavandatavate tegevuste tõhusust ja ulatust, sealhulgas sihtrühma määratlust ja põhjendatust;
  • taotleja kogemust varasemate sarnaste projektide elluviimisel;
  • projekti jätkusuutlikkust – kuivõrd toetab läbi projekti loodu keskkonnateadlikkuse suurenemist pärast projekti lõppu;
  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust.

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „üleriigiline ja rahvusvaheline koostöö.“

Toetuse info ja ajakava

Kes saavad toetust? 

Keskkonnaprogrammist saavad toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. 

Mille alusel saab toetust  taotleda?  

Toetust saab taotleda keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetatakse tegevusi kalanduse, veemajanduse, merekeskkonna, looduskaitse, metsanduse, atmosfääriõhu kaitse, ringmajanduse ja keskkonnateadlikkuse programmis. Täpsemad toetatavad tegevused on toodud KIK veebilehel valdkondlike programmide tegevuste jaotuses.   

Millal taotlus esitada? 

Taotlusi võtame taotlusi vastu 1-2 kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. 
 
Kuhu taotlus esitada? 

Projekti taotlus koostatakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS.

Taotluse elluviimise ajakava

1. KIK avaldab taotlusvooru kohta informatsiooni oma veebilehel.

2. Taotleja koostab ja esitab taotluse andmesüsteemis KIKAS.

3. KIK kontrollib taotluse nõuetele vastavust kuni 35 päeva  arvates taotlusvooru tähtajast.

4. Vastavaks tunnistatud taotlused edastab KIK hindamiseks Keskkonnaministeeriumisse. 

5. KIK jätab nõuetele mittevastavad taotlused rahuldamata ja tagastab taotluse taotlejale.

6. Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid kuni 8 nädalat.

7. KIK nõukogu otsustab kolme kuu pärast peale taotlusvooru tähtaega taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise.

8. Toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks vajalikud hanked või küsib pakkumused.

9. Toetuse saaja esitab peale rahastamisotsust 6 kuu jooksul KIKAS-es sihtfinantseerimise lepingu.

10. KIK kontrollib 20 tööpäeva jooksul sihtfinantseerimise lepingu vastavust nõuetele.

11. Toetuse saaja esitab peale lepingu sõlmimist väljamaksetaotluse:

a) ettemaksena võib KIK maksta ehitusprojektidel kuni 30% ning teiste projektide korral kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast;

b) vahemaksed teeb KIK pärast seda, kui toetuse saaja või töö tegija on kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud;

c) lõppmakse minimaalne suurus on 20%.

12. Pärast projekti tegevuste elluviimist ja kulude kajastamist raamatupidamises esitab toetuse saaja KIKAS-es lõppmakse väljamaksetaotluse.

13. KIK teeb ülekande peale esitatud makse kinnitamist 20 tööpäeva jooksul, kui makses ei esine puudusi.

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK. 

  • KIK kontrollib taotluste nõuetele vastavust kuni 35 päeva jooksul. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KeM). 

  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga. 

  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks. 

  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus. 

  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 10 toodud valdkondlikule programmi toetatavale tegevusele või seda tegevust ei ole taotlusvoorus avatud, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale. 

  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KeMi, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat. 

  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 10 teises jaos.

  • Hindamise lõppedes edastavad KeM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK nõukogule. 

  • KIKi nõukogu teeb  esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.  

Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, põhinevad keskkonnaministri määrusel nr 10.

Keskkonnateadlikkuse programmi hindamiskriteeriumid leiab siit (PDF-fail).

Nende alusel saab taotleja eelhinnata oma taotluse tõenäolist edukust. Eelarvet arvestades rahastatakse hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlusi. Taotlusi, mis on saanud vähem kui 60% (2,4 punkti) võimalikust koondhindest, ei rahastata. 2020. aastal saime eelarve piiratuse tõttu rahastada teabekandja, sh meediatoodete, uuringu, m-lahenduse loomise alamprogrammist projekte, mis said rohkem kui 61 punkti ning messide, festivalide ja loodusõhtute korraldamise programmist ja teavituskampaania korraldamise alamprogrammist projekte, mis said rohkem kui 64,38 punkti. Kui kavandatava taotluse eeldatav punktisumma jääb sellest piirist alla, võib kaaluda taotluse ümber mõtestamist hindamiskriteeriumidest lähtuvalt (võib aidata ka see, kui tõsta omafinantseeringut).

1. Kasutusel on neli sihtfinantseerimise lepingu vormi:

  • “maksmine teostajale” – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d).
  • “maksmine toetuse saajale” – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu.
  • “riigieelarvelised asutused“ – kasutada juhul, kui toetuse saajaks on riigiasutus, kellel on õigus teha riigieelarve alusel kulutusi.
  • “kaasrahastamine“ – kasutada juhul, kui taotletakse toetust projekti kaasrahastamiseks (põhirahastajaks ei ole KIK). Kaasrahastamise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida.

2. Toetuse saamise õigus tekib pärast sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule lisa.

3. Toetuse saajaga sõlmitavas sihtfinantseerimise lepingus määratakse kindlaks projekti abikõlblikkuse perioodi algus ja lõpp.

4. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

5. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale:

5.1       Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

5.2       KIK teeb maksed vastavalt keskkonnaministri 31.01.2020 määrusele nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ ning KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitavale sihtfinantseerimise lepingule, mis on avaldatud KIKi veebilehel  alusel.

5.3       Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud nimetatud tingimustega.

5.4       Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK keeldub KIKi rahastamistingimuste rikkumise tõttu tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu.

5.5       Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega.

6. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Ei ole soovitatav võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta, näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad.  KIKi kogemuse kohaselt esineb projektide dokumentides ja aruannetes erinevaid puudusi ja sellisel juhul pikeneb maksete menetlemine puuduste kõrvaldamise aja võrra.

Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla vähemalt 30 päeva.

7. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis, mida KIK finantseerib. Omaosalus peab olema rahaline ja tasutud enne SA KIK tehtavat lõppmakset

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase e. lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes.

8. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel tuleb arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja heaks kiidetud.

NB! Peale ettemaksu tehakse järgmised maksed juba tehtud tööde eest.

9. Kui soovitakse KIKi tavatingimustest erinevaid rahastamise tingimusi, mis ei ole vastuolus keskkonnaministri 31.01.2020 määrusega nr 10, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

10. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p. 9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on toetuse saaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

11. Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas. Kui rikkumise rahalise mõju suurust ei ole võimalik hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine toob kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise olulisusest kuni 50 protsendi võrra. Nõuete olulise rikkumise korral keeldutakse lepingu sõlmimisest.

12. Sihtfinantseerimise leping tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud.

Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale. Kui maksed tehakse toetuse saajale, siis ei pea väljamaksele lisama arveid. 

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast, kui see on kokkulepitud sihtfinantseerimise lepingu maksegraafikus ja on kooskõlas sõlmitud lepingute ning kavandatud või elluviidava tegevusega.  

Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande. 

Toetuse saaja esitab  koostab ja esitab väljamakse taotluse  infosüsteemi KIKAS kaudu. 

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse lihtsustatud projektid).  

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui KIK  on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud ja toetuse saaja on saanud vastava teate. Enne VMT esitamist palume kontrollida kõik andmed üle. 

VMT-le lisatav raamatupidamiskonto väljavõte peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid.  

Väljamaksetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitmist kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% sihtfinantseerimise lepingu summast.

Lõppmakse tehakse pärast kõikide projekti tegevuste ja tulemite nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist ja projekti lõpparuande heakskiitmist. 

Sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne täidetakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS. 

Toetuse abil ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses taotluses märgitud otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem. 

Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest arvates. 

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, õppeprogrammis osalejate andmete, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.  

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest.

Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
 

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.