Jäätmetekke vältimine ja korduskasutus ning eterniidi kogumine (ringmajanduse programm)

Viimati uuendatud 08.09.2021 Keskkonnaprogramm

Toetuse info

TAOTLUSVOOR ON AVATUD 30. septembrini 2021 kella 23.59. 
NB! Taotlusi saab esitada andmesüsteemis KIKAS!

Antud voorust toetame jäätmetekke vältimist ja projekte, mille eesmärk on toodete või tootekomponentide korduskasutus, ning eterniidijäätmete kogumise korraldamist.

Toetuse taotlemise aluseks on keskkonnaministri määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused". Toetust anname keskkonnaprogrammi 2021. aasta III taotlusvooru ringmajanduse programmi jäätmete alamprogrammi raames.  

Ringmajanduse programmi eesmärk on toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist, maastike korrastamist, maapõueteabe korrastamist ja levitamist ning maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamist, ringmajanduse mudelite teket, ringmajanduse valdkonnas teadlikkuse parandamist ning jätkusuutliku tarbimise ja tootmise lahenduste väljatöötamist ja laiemat kasutust. Ringmajanduse programmi alamprogrammid on keskkonnakorraldus, jäätmed, maapõu ning ringmajanduse teadus- ja arendustegevus.

Taotlusvoorus toetame vaid jäätmete alamprogrammi kahte tegevust, teistele ringmajanduse programmi tegevustele (keskkonnakorraldus, maapõu, ringmajanduse teadus- ja arendustegevused) toetust taotleda ei saa. 

Jäätmete alamprogrammist toetame selles voorus:

  1. jäätmetekke vältimine ning toodete või tootekomponentide korduskasutus (määruse § 29 lõige 4 punkt 1)
  2. elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamine jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas (määruse § 29 lõige 4 punkt 11).

1) Jäätmetekke vältimine ning toodete või tootekomponentide korduskasutus

Toetame tegevusi, mis panustavad jäätmetekke vältimisse ning aitavad pikendada toodete või tootekomponentide eluiga ja nende uuesti kasutamist esialgsel otstarbel. Näiteks aitavad jäätmeteket vähendada parandustöökojad (nt kingaparandus, õmblusteenused või kodumasinate parandus) ja ühekordsete nõude asendamine korduvkasutatavatega. Taotluse juurde on kohustuslik esitada tegevuskava jäätmetekke vältimisel ning korduskasutuse tegevuste kohta.

Taotleda saavad kõik juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja asutused (vt omafinantseeringu nõudeid altpoolt).

2) Elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamine jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas

Toetame eterniidijäätmete kogumise korraldamist jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas (nt vallakeskused).  

Toetust saab taotleda kohaliku omavalitsuse üksus ja 100% kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olev juriidiline isik. Omavalitsuse üksusel peab olema kehtiv ja ajakohane jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri või algatatud nende koostamine. Enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses peab toimima korraldatud jäätmevedu. Toetame jäätmete kogumist ja vedu vaid varem kokkulepitud kogumiskohtadest, välja arvatud ukselt uksele vedu.

Muudatused alates 2021 voorust: 

  • toetust saab taotleda ka linnalistes asulates eterniidi kogumise korraldamiseks,
  • ei toetata eterniidi kogumisringide korraldamist. 

Eterniidijäätmete kogumise projektide hindamiskriteeriumid on võrreldes tavapärasega erinevad kahe kriteeriumi osas:

  • Projekti vajalikkuse (punkt 1c) hindamisel arvestatakse, kas kohalik omavalitsus on andnud mahulise ülevaate eterniidi kogumisvajaduse kohta ning kas viimase 3 aasta jooksul on saadud eterniidi kogumise jaoks toetust;
  • Projekti keskkonnakaitse mõju (4b) eest saavad maksimaalsed punktid Ida-Virumaal või Kagu-Eestis (Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa) eterniidijäätmete kogumise projektid.

Hindamiskriteeriumid ringmajanduse programmis faili leiab lehe paremal veerus olevate dokumentide alt.

NB! Eterniidijäätmete kogumise korraldamisel jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas ei ole abikõlblikud:

  • töötasud,
  • projektijuhtimise kulu ja koolitustasud,
  • probleemtoodete hulka kuuluvate jäätmete jäätmehoolduskulud,
  • jäätmejaamade ja jäätmemajade halduskulu.

Eterniidijäätmete kogumise korraldamisel tuleb koostada registreerimisleht, kus kajastatakse milliselt aadressilt ja kui palju eterniidijäätmeid üle antakse. Registreerimisleht esitatakse koos lõpparuandega.

Kui palju saab toetust ja millised on omafinantseeringu nõuded? 

  • Taotlusvooru eelarve on 380  283 eurot.  
  • Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (v.a riigiasutused) peab omafinantseering olema vähemalt 20%; 
  • Ringmajanduse programmis on sihtasutustel ja mittetulundusühingutel kohustuslik omafinantseering vähemalt 20% (§ 30 lg 17); 
  • Ettevõtjatel peab olema omafinantseering vähemalt 50% (riigiabi). 

Kuidas saab taotleda?

Taotlusi saab esitada keskkonna KIKAS kaudu kuni 30. september 2021 kell 23.59. Taotlemisel tekkivate küsimustega aitab ringmajanduse programmi vastutav projektikoordinaator Enn Selgis (kontaktid leiab lehe ülaservast).

3. septembril toimus virtuaalne infotund (seda saab järelvaadata lehe ülaservast paremalt), mille jooksul esitatud küsimusi ja vastuseid saab lugeda SIIT

Toetuse info ja ajakava

Kes saavad toetust? 

Keskkonnaprogrammist saavad toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. 

Mille alusel saab toetust  taotleda?  

Toetust saab taotleda keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetatakse tegevusi kalanduse, veemajanduse, merekeskkonna, looduskaitse, metsanduse, atmosfääriõhu kaitse, ringmajanduse ja keskkonnateadlikkuse programmis. Täpsemad toetatavad tegevused on toodud KIK veebilehel valdkondlike programmide tegevuste jaotuses.   

Millal taotlus esitada? 

Taotlusi võtame taotlusi vastu 1-2 kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. 
 
Kuhu taotlus esitada? 

Projekti taotlus koostatakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS.

Taotluse elluviimise ajakava

1. KIK avaldab taotlusvooru kohta informatsiooni oma veebilehel.

2. Taotleja koostab ja esitab taotluse andmesüsteemis KIKAS.

3. KIK kontrollib taotluse nõuetele vastavust kuni 35 päeva  arvates taotlusvooru tähtajast.

4. Vastavaks tunnistatud taotlused edastab KIK hindamiseks Keskkonnaministeeriumisse. 

5. KIK jätab nõuetele mittevastavad taotlused rahuldamata ja tagastab taotluse taotlejale.

6. Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid kuni 8 nädalat.

7. KIK nõukogu otsustab kolme kuu pärast peale taotlusvooru tähtaega taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise.

8. Toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks vajalikud hanked või küsib pakkumused.

9. Toetuse saaja esitab peale rahastamisotsust 6 kuu jooksul KIKAS-es sihtfinantseerimise lepingu.

10. KIK kontrollib 20 tööpäeva jooksul sihtfinantseerimise lepingu vastavust nõuetele.

11. Toetuse saaja esitab peale lepingu sõlmimist väljamaksetaotluse:

a) ettemaksena võib KIK maksta ehitusprojektidel kuni 30% ning teiste projektide korral kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast;

b) vahemaksed teeb KIK pärast seda, kui toetuse saaja või töö tegija on kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud;

c) lõppmakse minimaalne suurus on 20%.

12. Pärast projekti tegevuste elluviimist ja kulude kajastamist raamatupidamises esitab toetuse saaja KIKAS-es lõppmakse väljamaksetaotluse.

13. KIK teeb ülekande peale esitatud makse kinnitamist 20 tööpäeva jooksul, kui makses ei esine puudusi.

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK. 
  • KIK kontrollib taotluste nõuetele vastavust kuni 35 päeva jooksul. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KeM). 

  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga. 

  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks. 

  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus. 

  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 10 toodud valdkondlikule programmi toetatavale tegevusele või seda tegevust ei ole taotlusvoorus avatud, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale. 

  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KeMi, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat. 

  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 10 teises jaos.

  • Hindamise lõppedes edastavad KeM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK nõukogule. 

  • KIKi nõukogu teeb  esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.  

Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, põhinevad keskkonnaministri määrusel nr 10.

Ringmajanduse programmi hindamiskriteeriumid leiab siit (PDF-fail).

Nende alusel saab taotleja eelhinnata oma taotluse tõenäolist edukust. Eelarvet arvestades rahastatakse hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlusi. Taotlusi, mis on saanud vähem kui 60% (2,4 punkti) võimalikust koondhindest, ei rahastata. Kui kavandatava taotluse eeldatav punktisumma jääb sellest piirist alla, võib kaaluda taotluse ümber mõtestamist hindamiskriteeriumidest lähtuvalt (võib aidata ka see, kui tõsta omafinantseeringut). Varasem praktika on näidanud, et tihedas konkurentsis võib ringmajanduse programmis kujuneda tegelik rahastamise piir oluliselt kõrgemaks kui 2,4 punkti.

1. Kasutusel on neli sihtfinantseerimise lepingu vormi:

  • “maksmine teostajale” – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d).
  • “maksmine toetuse saajale” – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu.
  • “riigieelarvelised asutused“ – kasutada juhul, kui toetuse saajaks on riigiasutus, kellel on õigus teha riigieelarve alusel kulutusi.
  • “kaasrahastamine“ – kasutada juhul, kui taotletakse toetust projekti kaasrahastamiseks (põhirahastajaks ei ole KIK). Kaasrahastamise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida.

2. Toetuse saamise õigus tekib pärast sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule lisa.

3. Toetuse saajaga sõlmitavas sihtfinantseerimise lepingus määratakse kindlaks projekti abikõlblikkuse perioodi algus ja lõpp.

4. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

5. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale:

5.1       Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

5.2       KIK teeb maksed vastavalt keskkonnaministri 31.01.2020 määrusele nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ ning KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitavale sihtfinantseerimise lepingule, mis on avaldatud KIKi veebilehel  alusel.

5.3       Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud nimetatud tingimustega.

5.4       Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK keeldub KIKi rahastamistingimuste rikkumise tõttu tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu.

5.5       Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega.

6. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Ei ole soovitatav võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta, näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad.  KIKi kogemuse kohaselt esineb projektide dokumentides ja aruannetes erinevaid puudusi ja sellisel juhul pikeneb maksete menetlemine puuduste kõrvaldamise aja võrra.

Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla vähemalt 30 päeva.

7. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis, mida KIK finantseerib. Omaosalus peab olema rahaline ja tasutud enne SA KIK tehtavat lõppmakset

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase e. lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes.

8. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel tuleb arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja heaks kiidetud.

NB! Peale ettemaksu tehakse järgmised maksed juba tehtud tööde eest.

9. Kui soovitakse KIKi tavatingimustest erinevaid rahastamise tingimusi, mis ei ole vastuolus keskkonnaministri 31.01.2020 määrusega nr 10, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

10. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p. 9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on toetuse saaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

11. Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas. Kui rikkumise rahalise mõju suurust ei ole võimalik hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine toob kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise olulisusest kuni 50 protsendi võrra. Nõuete olulise rikkumise korral keeldutakse lepingu sõlmimisest.

12. Sihtfinantseerimise leping tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud.

Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale. Kui maksed tehakse toetuse saajale, siis ei pea väljamaksele lisama arveid. 

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast, kui see on kokkulepitud sihtfinantseerimise lepingu maksegraafikus ja on kooskõlas sõlmitud lepingute ning kavandatud või elluviidava tegevusega.  

Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande. 

Toetuse saaja esitab  koostab ja esitab väljamakse taotluse  infosüsteemi KIKAS kaudu. 

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse lihtsustatud projektid).  

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui KIK  on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud ja toetuse saaja on saanud vastava teate. Enne VMT esitamist palume kontrollida kõik andmed üle. 

VMT-le lisatav raamatupidamiskonto väljavõte peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid.  

Väljamaksetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitmist kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% sihtfinantseerimise lepingu summast.

Lõppmakse tehakse pärast kõikide projekti tegevuste ja tulemite nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist ja projekti lõpparuande heakskiitmist. 

Sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne täidetakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS. 

Toetuse abil ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses taotluses märgitud otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem. 

Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest arvates. 

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, õppeprogrammis osalejate andmete, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.  

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest.

Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
 

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Alusta taotlemist

Taotlemine toimub andmesüsteemi KIKAS kaudu, kuhu saab sisse logida ID-kaardi või Mobiil-ID-ga.