Ettevõtete ressursitõhusus

Viimati uuendatud 13.12.2018 Euroopa Regionaalarengu Fond

Meetme info

Struktuuritoetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuste „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine" eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Ettevõtete ressursitõhususe meetme eesmärk on suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Meetme tegevustega toetatakse ressursitõhususe saavutamist ettevõtetes.

Toetatavad tegevused on:

  • ettevõtte ressursiaudit, mis on eelduseks investeeringutoetusel.  
  • investeeringud ressursitõhusatesse lahendustesse, sh parimasse võimalikku tehnikasse, ressursijuhtimissüsteemidesse ja neid toetavatesse IT-rakendustesse.

Toetust saab taotleda läbi avatud taotlusvoorude, kus toetuse taotleja võib olla äriühing (täpsemad tingimused allpool). Samuti antakse struktuuritoetust rakendusasutuse tegevusteks (TORT), täpsem info SIIT.

Taotlemine: investeeringud

Toetuse andmise eesmärk on suurendada ressursitootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu.

Meetme tegevuse raames toetatakse ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe investeeringuid.
 

Millele saab toetust taotleda?

Toetatavad on tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud järgmised tegevused:

  • ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;
  • seadmete soetamine ja/või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;
  • seadmete soetamine oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendavad primaarse ja suurendavad teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis;
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused tootmisprotsessis, mis tagavad ressursisäästu;
  • keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemide rakendamine ja registreerimine, mis tõstavad ressursitõhusust.

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 3 punktides a) – e) nimetatud tegevustele abi ei anta (ETS süsteemiga hõlmatud käitised ei saa toetust tegevustele, mis on suunatud CO2 vähendamisele, et vältida topeltrahastamist).
 

Kes saavad toetust taotleda?

Toetuse taotleja võib olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele:

Toetust saavad taotleda äriühingud, kelle põhitegevusvaldkond vastavalt EMTAK2008 on:

  • mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
  • töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-11, 13-33):
  • toiduainete tootmine (jagu C, alajagu 10);
  • joogitootmine (jagu C, alajagu 11);
  • tekstiilitootmine (jagu C, alajagu 13);
  • rõivatootmine (jagu C, alajagu 14);
  • nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (jagu C, alajagu 15);
  • puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine (jagu C, alajagu 16);
  • paberi ja pabertoodete tootmine (jagu C, alajagu 17);
  • trükindus ja salvestiste paljundus (jagu C, alajagu 18);
  • koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (jagu C, alajagu 19);
  • kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (jagu C, alajagu 20);
  • põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (jagu C, alajagu 21);
  • kummi- ja plasttoodete tootmine (jagu C, alajagu 22);
  • muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (jagu C, alajagu 23);
  • metallitootmine (jagu C, alajagu 24);
  • metalltoodete tootmine (jagu C, alajagu 25);
  • arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (jagu C, alajagu 26);
  • elektriseadmete tootmine (jagu C, alajagu 27);
  • mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (jagu C, alajagu 28);
  • mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (jagu C, alajagu 29);
  • muude transpordivahendite tootmine (jagu C, alajagu 30);
  • mööblitootmine (jagu C, alajagu 31);
  • muu tootmine (mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (jagu C, alajagu 32);
  • masinate ja seadmete remont ja paigaldus (jagu C, alajagu 33).

Suurprojektide voorus on eelarve jaotatud seitsmesse gruppi. Väikeprojektide puhul toimub rahastamine laekumise järjekorras.
 

Millised investeeringute toetuse taotlusvoorud on avatud ja millised on erisused?

Avatud on SUURPROJEKTIDE teine taotlusvoor.

Keskkonnaministri poolt kinnitatud eelarve on 35 mln eurot sh 5 mln eurot igale sektorile ning taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni meetme eelarve täitumiseni või kuni 30.06.2019. Taotluste esitamise algusest ja vastuvõtmise lõppemisest teavitatakse ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi kodulehel.

Suurprojektide puhul on oluline, et taotleja viimase 3 majandusaasta keskmine müügitulu taotletavas põhitegevuses või kõrvaltegevuses peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga ning tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt kolm aastat.

Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta on kuni 50%. Ühe projekti taotluse toetuse minimaalne suurus on 200 001 eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 2 000 000 eurot ettevõtja kohta kogu programmperioodi vältel.

Projekti mõju peab avalduma ettevõtte põhitegevusvaldkonnas.

Esitatav taotlus peab sisaldama detailse ressursiauditi aruannet, milles on kirjeldatud taotletav ressursisäästuprojekt (sh ressursisäästuprojekti seireplaan).
 

Avatud on VÄIKEPROJEKTIDE esimene taotlusvoor.

Keskkonnaministri poolt kinnitatud eelarve on 10 mln eurot ning sektoritepõhist alameelarvet ei ole. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni meetme eelarve täitumiseni või kuni 30.06.2019. Taotluste esitamise algusest ja vastuvõtmise lõppemisest teavitatakse ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi kodulehel.

Väikeprojektide puhul on oluline, et taotleja viimase majandusaasta müügitulu taotletavas peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga ning tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt kaks aastat.

Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta on kuni 50%. Ühe projekti taotluse toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot.

Projekt peab vastama ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusele.

Esitatav taotlus peab sisaldama vähemalt ülevaatliku ressursiauditi aruannet ulatuses, mis kinnitab tekkivat ressursisäästu ning kavandatavate investeeringute asjakohasust.

Kasutada saab KIKi kodulehel olevat näidismudelit lihtsustatud finants- ja ressursikasutuse analüüsi, ressursikasutuse arvutuste ning seireplaani koostamiseks.
 

Mida on vaja teada riigiabist?

Toetuse andmine on riigiabi ning vastavalt meetme määrusele on toetuse taotleja võimalik projekti sisust tulenevalt teha valik järgmiste abiliikide vahel:

  • Vähese tähtsusega abi
  • investeeringuteks ette nähtud regionaalabi (art 14);
  • investeerimisabi üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitsest liidu normatiivide puudumisel;
  • energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel.

Rohkem riigiabist Rahandusministeeriumi kodulehelt siit.
 

Kuidas toetust taotleda?

E-toetusele pääseb ligi siit. Sisse tuleb logida ID-kaardiga.

Tuleb valida õige taotlusvoor ning taotlus sisestatakse ning esitatakse läbi E-toetuse (sh tuleb osa materjali lisada ka failidena). Taotluse lahtrite juures olevate küsimärkidele (?) klikkides on võimalik näha täiendavat-täpsustavat infot, mis on taotluse sisestajale abiks.

Taotluse sisestamiseks ja allkirjastamiseks on kindlasti vajalik sisestada kontaktisiku (projektijuhi) kui ka allkirjaõigusliku isiku andmed alalehel „Taotleja“.

Taotlus on KIKile esitatud alles pärast allkirjaõigusliku isiku poolset allkirjastamist.

 

Taotlemine: ressursiauditid

Toetuse andmise eesmärk on tõsta ettevõtete teadlikkust oma  ressursikasutusest ning luua eeldused ettevõtte ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks.

Ressursikasutuse analüüsi tulemuseks on stsenaarium/projekt koos soovitusliku tegevuskava, hinnangulise säästupotentsiaali, tasuvushinnangu ja seireplaaniga.

Millele saab toetust taotleda?

Meetme raames antakse toetust:

  • ülevaatliku auditi tegemiseks;
  • detailse auditi tegemiseks.

Ülevaatlik audit on sobilik ettevõtetele, kellel ei ole varasemat süsteemset ülevaadet oma ressursikasutusest. Kui ettevõte on varasemalt oma ressursikasutust analüüsinud, kasvõi siseselt, tasub taotleda toetust detailse auditi tegemiseks. Detailne ressursikasutuse audit on eelduseks investeeringu toetuse taotlemisel.

Kes saavad toetust taotleda?

Toetuse taotleja võib olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05–09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10–33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12).

Kuidas toetust taotleda?

Esimese taotlusvooru eelarve on 300 000 eurot ning taotlusi võetakse vastu jooksvalt kuni meetme eelarve täitumiseni. Taotluste vastuvõtmise lõppemisest teavitatakse ühes üleriigilises päevalehes ja KIKi kodulehel.

Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta on kuni 50%. Toetuse maksimaalne summa ühele projektile on 7500 eurot. Kui taotletakse toetust üksnes ülevaatliku auditi tegemiseks on maksimaalne toetussumma ühele projektile 2500 eurot.

Ressursitõhususe infoüritused

 

 

 

 

Elluviimine

Rahastatud projekti elluviimiseks juhised ja dokumentatsioon on leitav SIIT.