Atmosfääriõhu kaitse programm

Viimati uuendatud 18.09.2018 Keskkonnaprogramm

Atmosfääriõhu kaitse programm

Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, transpordisaaste vähendamist, kiirgusohu vähendamist, keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamist, energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamist ja Euroopa Liidu ja Eesti keskkonna- ning kemikaalipoliitikast tulenevate nõuete täitmist.

KIKi nõukogu otsustas keskkonnaprogrammi 2018. aasta II taotlusvooru avada 6. augustil 2018 ning taotlusi saab esitada kuni 17. septembrini 2018. Taotlusvooru kogueelarve on 10 800 000 eurot. Toetust saab taotleda 8 programmist ning vaid osade määruses nr 13 nimetatud tegevuste rahastamiseks.

Atmosfääriõhu kaitse programmi vooru eelarve on 550 000 eurot.

Toetust saab taotleda määruse nr 13 paragrahv 61 lõike 2 punktis 3, lõike 4 punktis 4 ning lõike 5 punktis 2 loetletud tegevuste rahastamiseks.

Toetatavad tegevused on:

  • osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine (§ 61 lg 2 p 3);
  • radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine (§ 61 lg 4 p 4);
  • füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamise tegevuskavade, sealhulgas mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade, füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamist käsitlevate rakendusuuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele (§ 61 lg 5 p 2).

Oluline: teistele atmosfääriõhu kaitse programmi tegevustele 2018. a teises taotlusvoorus toetust taotleda ei saa.

Eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, transpordisaaste vähendamist, kiirgusohu vähendamist, keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamist, energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamist ja Euroopa Liidu ja Eesti keskkonna- ning kemikaalipoliitikast tulenevate nõuete täitmist. 

1. Välisõhu kvaliteedi parandamiseks toetatakse:

  • välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimist ja ehitamist;
  • kütuse kvaliteedi seire ja järelevalvesüsteemide arendamist;
  • osoonikihti kahjustavate ainete kontrolli ja kasutamise piiramist;
  • välisõhu kvaliteedi seire ja järelevalvesüsteemide arendamist;
  • meteoroloogilise vaatlusvõrgu ajakohastamist;
  • suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme hindamis- ja infoedastussüsteemide arendamist;
  • kliimamuutuste, saasteainete kauglevi jms uuringute koostamist ja avalikkusele ülevaate andmist.

2. Transpordisaaste vähendamiseks toetatakse:

  • transpordist põhjustatud välisõhu saaste vähendamise meetmete rakendamist
  • ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamist;
  • rakendusuuringu teostamist keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest;
  • teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste rakendusuuringute koostamist.

3. Kiirgusohu vähendamiseks teotatakse:

  • radioaktiivsete jäätmete nõuetekohast käitlemist;
  • ioniseerivast kiirgusest tuleneva ohu uuringuid ja ülevaate andmist avalikkusele;
  • radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamist;
  • kiirgusmõõtmise meetodite ühtlustamist ja akrediteerimist.

4. Keskkonna füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamiseks toetatakse:

  • häiringu vähendamise tegevuskavade (sh mürakaartide) ja rakendusuuringute koostamist ning avalikkusele ülevaate andmist.

5. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks toetatakse:

  • erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamist;
  • kaugküttevõrgus mitteasuva katlamaja rekonstrueerimist või rajamist soojusenergia tootmiseks puitkütustest;
  • päikeseenergial ja maasoojuspumbal põhineva lokaalküttesüsteemi rajamist (SHS süsteem küttevee tootmiseks), kui puudub võimalus kaugküttevõrguga liitumiseks;
  • korteriühistute kütteõlil või otsesel elekterküttel põhineva kütteseadme asendamist taastuvat kütust kasutava kütteseadmega või kaugküttesüsteemiga liitumist (kui maja on terviklikult rekonstrueeritud või ehitatud pärast 1993. aasta 1. jaanuari).

6. Euroopa Liidu ja Eesti keskkonna- ning kemikaalipoliitikast tulenevate nõuete täitmiseks toetatakse:

  • ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete väljaselgitamist, arvestuse korraldamist, andmekogude arendamist;
  • väikese või keskmise suurusega ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete riskihindamist jm;
  • ohtlikest kemikaalidest ja neid sisaldavatest toodetest tingitud keskkonna saastatuse näitajate või keskkonnatervise indikaatorite määramine ja hindamine.
     

Täpsemalt saab lugeda Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määrusest nr 13 "Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord"

Atmosfääriõhu kaitse programmist ei toetata Abikõlblike kulude (dokumendi leiate paremalt veerust) juhendi punktis 4.8 loetletud kulusid.

Taotlemise protsess

Kes saavad toetust?

Atmosfääriõhu kaitse programmist saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, MTÜ-d, SA-d ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Toetust saavat taotleda ka korteriühistud.

Millal taotlus esitada?

KIK võtab üldjuhul taotlusi vastu kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi ja keskkonnaministeeriumi kodulehel vähemalt kuu aega enne tähtaega.

Kuhu taotlus esitada?

Alates 2011. aastast toimub taotluste sisestamine ainult läbi elektroonilise andmebaasi KIKAS. 

Kes on abiks ja nõustavad?

Taotluse esitamisel tekkivate küsimuste korral abistavad taotlejaid KIKi spetsialistid, kelle kontaktid leiab SIIT.

Kes hindab taotlusi ja millised on tähtajad?

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK.
  • Taotluste nõuetele vastavust hindab KIK 45 kalendripäeva jooksul peale taotluste esitamise tähtaja lõppu. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KKM).
  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga.
  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi KIK-i poolt etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks.
  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus.
  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 13 toodud valdkondlikule programmi eesmärgile või toetatavale tegevusele, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale.
  • Sisuhindamise viib läbi KKM, otsused langetab KIKi nõukogu.
  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KKM-ile, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat.
  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 13 teises peatükis.
  • Hindamise lõppedes edastavad KKM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK-i nõukogule, mis teeb esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.

 

Taotluse kohustuslikud lisad, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise ning finantsprognoosi vormi leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Sihtfinantseerimise leping

Peale rahastusotsuse saamist tuleb kuue kuu jooksul KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmida sihtfinantseerimise leping.

Alates 2011. a KIKASe kaudu esitatud projekti rahastamise korral tuleb leping esitada KIKile läbi infosüsteemi KIKAS.

Enne 2011. a tehtud rahastamise otsuse korral tuleb lepingu kavand alla laadida siit samalt lehelt paremalt poolt ja esitada KIKile kahes eksemplaris. Lepinguprojekt tuleb toetuse saajal ära täita, allkirjastada ning saata koos nõutud lisadega KIKi, et KIKi juhatus saaks selle allkirjastada.
 

1. Kasutusel on kolm sihtfinantseerimise lepingu vormi:

  • Maksmine teostajale – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d).
  • Maksmine toetuse saajale – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu.
  • Riigieelarvelised asutused  – kasutada juhul, kui tegemist on riigieelarvelise asutusega, KIK teeb siis erandina väljamaksed (finantseerimise kord lisa 11 punkt 2) ettemaksetena. Vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõikele 1 on riigiasutustel õigus teha kulutusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves selleks vahendid ette nähtud.

2. Kaasfinantseerimise lepingu vormi kasutada ainult siis, kui KIK on kaasfinantseerija (finantseerimise kord punkt 21), mitte põhirahastaja. Kaasfinantseerimise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida.

3. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule juurde lisad 1....n.

4. Projekti lõpptähtaeg on ka kulude abikõlblikkuse ja KIKile lõpparuande esitamise tähtajaks.

5. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

6. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale:

6.1 Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

6.2 KIK teeb maksed KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu ning KIKi finantseerimise korra alusel, mis on avalikkusele kättesaadav KIKi koduleheküljel ning KIKi kontoris Narva mnt 7A.

6.3 Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud nimetatud korraga ja tal ei ole selles toodud tingimuste, nõuete ja tähtaegade suhtes pretensioone.

6.4 Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK nimetatud korra ja tellija/ostjaga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel keeldub tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu.

6.5 Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega.

7. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Mitte võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta. Näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad. Kui leping või arve on jõudnud KIKi ja registreeritud, siis vastavalt finantseerimise korrale allkirjastab KIK lepingu või teostab raha väljamakse 15 tööpäeva jooksul kui esitatud dokumentatsioon on korrektne ja ei vaja täpsustamist. Nimetatud tähtaeg pikeneb dokumentatsiooni korrastamiseks kuluva aja võrra.

Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla 30 päeva.

8. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis, mida KIK finantseerib. KIK aktsepteerib omaosalusena finantseeritava projektiga ja selle ettevalmistamisega seonduvaid töid, millised on tehtud alates taotlusvooru välja kuulutamise kuupäevast. Tulenevalt finantseerimise korra punktist 5.5.1 aktsepteerib KIKi finantseerimise korra lisa 1 punktis 3.6.5 nimetatud kulusid omaosalusest abikõlblikena kui need on tehtud 1 aastat jooksul enne taotlusvooru avalikustamist.

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase e. lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes;

9. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja vastavalt finantseerimise korrale heaks kiidetud, v.a riigieelarvelised asutused, kellele KIK teeb väljamaksed vastavalt finantseerimise korra lisale 11 punkt 2.

NB! Peale finantseerimise korra järgset ettemaksu tehakse järgmised maksed tehtud tööde eest.

10. Kui soovitakse finantseerimise korrast erinevaid rahastamise tingimusi, millised saavad olla erandlikud, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

NB! KIK rahastab projekti vastavalt sihtfinantseerimise lepingus kokkulepitud tingimustele

11. Samuti on võimalik erandjuhtudel taotleda sihtfinantseerimise lepingu vormi muutmist, selleks tuleb enne lepingu KIKi esitamist tehtavad muudatused KIKiga kokku leppida.

12. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p.9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on Kasusaaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

13. Sihtfinantseerimise leping tuleb KIKile esitada infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

 

Juhendi sihtfinantseerimislepingu sõlmimiseks, juhendi sihtfinantseerimise lepingu sõlmimimiseks KIKASes, sihtfinantseerimislepingu (maksmisega toetuse saajale), sihtfinantseerimislepingu (maksmisega teostajale), sihtfinantseerimislepingu (riigieelarvelised asutused), loetelu sihtfinantseerimislepingu kohustuslikest lisadest, kaasrahastamise lepingu, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Keskkonnaprogrammi väljamaksed

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud. Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale.

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast. Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande.

2011. a rahastamise otsuse saanud projektide väljamakse taotlused tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu.

Enne 2011. a rahastamise otsuse saanud projektide korral tuleb väljamakse taotlus esitada paberkandjal. Paremalt dokumentide loetelust leiate väljamaksetaotluse täitmise juhendi, VMT ja kuludeklaratsiooni vormid ning aktide näidised.

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse maakondlikud projektid). Enne VMT täitmist tuleb vasakpoolsest nurgast maha võtta viide finantseerimise korra lisale. KIKi rekvisiidid peavad alles jääma. VMT on toetuse saaja raamatupidamises algdokument ning toetuse saaja peab sellele kirjutama numbri ja kuupäeva (number, millega võetakse VMT toetuse saaja raamatupidamises arvele).

Kui makstakse töö tegijale, siis tuleb punktis 1 märkida:

  • töötaja andmed;
  • töötaja esitatud arve number ja kuupäev;
  • VMTle lisada töö tegija arve koopia, millele on märgitud viide projektile ning raamatupidamiskande number.

Raamatupidamiskanne peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid. Kui makstakse toetuse saajale, siis arvet esitama ei pea ning esimeses punktis võib jätta tühjaks.

Punktis 2 tuleb täita kõik toetuse saajat puudutavad andmed (registreerimise number, käibemaksukohustuslase number (kui on), kontaktandmed, panga andmed, tehingupartneri kood).

NB! Tehingupartneri kood on toetuse saaja kood, mis on kirjas riigi raamatupidamise üldeeskirjas lisas 2 (VMT vormil on sulgudes link otse Riigi Teatajale, kust leiab nimetatud eeskirja; koodide nimekiri asub teksti poole peal, kus vasakusse veergu jäävad koodid ja registreerimisnumber). Koodi kirjutamise nõue kehtib kõigile (nii avalikule kui ka eraõiguslikule sektorile).

Punktides 2 ja 3 tuleb esitada projekti number, nimetus, sihtfinantseerimise lepingu number ja KIKi poolt allkirjastamise kuupäev. Punktis 5 tuleb numbritega esitada summa, mida soovite konkreetse maksega saada (mitte kogu projekti maksumust). Ettemaksu puhul tuleb näidata soovitud summa lisaks punktis 5.1, projektile tehtud kulude puhul näidata soovitud summa lisaks punktis 5.2. Kui tegemist ei ole ettemaksuga, siis tuleb kindlasti juurde esitada kuludeklaratsioon.

Punktis 7 peab lisaks toetuse saaja esindaja kinnitusele (punkt 7.2) olema ka raamatupidaja (isik, kes tegeleb raamatupidamise arvestusega) kinnitus. Lisaks allkirjale tuleb kirjutada nimi (toetuse saaja esindaja puhul ka ametinimetus) ja kuupäev.

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui mõlemad pooled on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud. Enne VMT postitamist palume kontrollida veel kõik andmed üle, sest kuna tegemist on algdokumendiga, ei saa KIK parandusi ega täiendusi teha.

 

Väljamaksetetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Keskkonnaprogrammi aruandlus

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitu kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% kogutoetusest. Paremalt dokumentide juurest saab alla laadida aruandevormi, kuludeklaratsiooni ning näidised juhuks, kui projekt on saanud rahastamise otsuse enne 2011. a.

2011. a rahastamise otsuse saanud projekti aruanne tuleb esitada infosüsteemis KIKAS.

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, programmide osalejate ja transpordi arvutuse, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Toetustele viitamise kord

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest. Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
  

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Elluviimine

Projektide elluviimiseks vajalikud dokumendid ja juhendid leiab KIKi kodulehelt siit.