Content section

STRUKTUURIVAHENDITE PROJEKTIDE ELLUVIIMINE

Projekti elluviimise tingimused on kirjas taotluse rahuldamise otsuses või ministri kinnitatud käskkirjas (TORT) ja toetuse andmise tingimustes (TAT).  Lisaks on vajalik arvestada ka muudes struktuuritoetuse kasutamist reguleerivates sätestatud tingimustes.

Alljärgnevalt on välja toodud projekti elluviimiseks vajalik info: õigusraamid, hanked, maksed ja aruandlus.

Otselink

Toetuse saaja peab järgima toetuse kasutamisel riigihangete seadust, sealhulgas riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist peab toetuse saaja esitama KIK-ile hankeplaani. Taotluse rahuldamise otsuses on sätestatud minimaalne ajakohastatud hankeplaani esitamise kohustus. Toetuse saajad peavad esitama hankeplaani igal aastal 10. jaanuariks, 10. aprilliks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks. Juhul, kui projektide rahastamine toimub käskkirja alusel, peab toetuse saaja lähtuma ka selles toodud tegevuskavast. Toetuse saaja esitab hankeplaani KIKi kehtestatud vormil digiallkirjastatuna läbi E-toetuse keskkonna postkasti http://etoetus.struktuurifondid.ee/.

Hankeplaan annab ülevaate projektiga seotud hangetest, sisaldab informatsiooni hangete eeldatava maksumuse, menetlusliigi ja väljakuulutamise aja, sõlmitud lepingute ning planeeritavate maksete kohta. Hankeplaan on KIK-ile aluseks järelevalvetoimingute teostamisele, hangete kontrolli planeerimisele ja projekti elluviimise seisu hindamisele (sh maksete prognoosimine). 

Hangete plaan ja maksete prognoos (19.12.2017)

Juhis toetuse saajale hanke läbiviimiseks üldpõhimõtete kohaselt (23.05.2016)

Hangete korraldamisest (20.10.2016)

Oluline info taotlejatele ja toetuse saajatele seoses hangete läbiviimisega (24.04.2018)

Otselink

Hankija peab tingimusi vastavalt oma vajadustele muutma ja täiendama. Iga nõude seadmisel tuleb nõude sisu lähtuvalt hankija soovist läbi mõelda. Hankija peab tingimuse seadmisel olema veendunud selle vajalikkuses ning tingimuse täitmist peab olema võimalik pakkumuse vastavuse hindamise või hankelepingu täitmise käigus kontrollida.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et vastavalt kehtivatele õigusaktidele olete toetuse saajana vastutav oma tegevuse eest, sh riigihangete seaduse järgimise eest.

KIKi koostatud hankedokumentide vormid on soovituslikud, neid ei ole kohustuslik kasutada. Nende kasutamine ei tähenda, et KIK kinnitaks teie poolt hankimiseks koostatud dokumentide vastavust õigusaktidele või et KIK oleks aktsepteerinud dokumentide võimalikku vastuolu õigusaktidega. Kas ja kuidas toetuse saaja hankedokumentide vorme  ja nendes toodud näiteid ja soovitusi arvestab, on eelkõige siiski toetuse saaja otsustada, kuna vaid toetuse saajale on teada kõik asjasse puutuvad asjaolud.

KIK lähtus hankedokumentide vormide koostamisel ja sellega seotud soovituste esitamisel kehtivatest õigusaktidest ning enda kogemusest ja praktikast. KIKil puudub õigus anda riigihangete seaduse rakendamisele siduv hinnang.

KIK hindab vastavalt asjakohastele õigusaktidele toetuse kasutamist, projekti kulude abikõlblikkust, sh riigihangete seaduse järgimist, vastavalt vajadusele eelkõige väljamaksetaotluse menetlemisel.

Juhul, kui leiate, et hankedokumentides võiks midagi muuta või täpsustada, siis kõik ettepanekud on väga oodatud. Seda eelkõige seetõttu, et uuendatud Riigihangete seaduse (01.09.2017) järgi hangete koostamise praktika alles algab.  

Vormid: 

Loomad - avatud hankemenetlus

Asjad - lihthanke menetlused

Ehitus - lihthanke menetlused

Taastamine - avatud hankemenetlus

Alla lihthanke piirmäära hanke juhis

12.12.2017 toimunud infopäev

 

Otselink

Projektide maksetaotlused tuleb esitada läbi E-toetuse keskkonna. Maksete sisestamisel on väljade juures abiinfo, mis on abiks andmete sisestamisel. 

Perioodi 2014–2020 maksetaotluseid (MT) menetletakse ja väljamakseid tehakse vastavalt rahandusministri 01.09.2014 määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus), vastava meetme tegevuse toetuse andmise tingimustes (TAT) ettenähtule ning taotluse rahuldamise otsusele. TATi ja taotluse rahuldamise otsuses toodu järgi on võimalik toetust maksta ettemaksena, väljamaksena täielikult tasutud või osaliselt tasutud kuludokumendi alusel.

Iga lepingu esimese väljamakse alus on projekti käigus sõlmitud hankeleping koos hankemenetluse toimumist tõendavate dokumentidega. Need peab KIKile esitama kohe pärast hankelepingu sõlmimist, et makse tegemisel oleks võimalik makse lepinguga siduda.

Riigikassa maksab toetuse välja MT ja selle lahutamatute lisadokumentide alusel toetuse saajale (TS) või MT-s esitatud töövõtjale.

MT-le lisatakse E-toetuse keskkonnas makse sisestamisel järgmised dokumendid:

  • finantseerimise jaotus põhivara ja tegevuskulu vahel KIK-i vormil;
  • kuludokumendid, millele lisatakse osutatud teenuse, tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  • toetuse maksmisel töövõtjale arve koopia ja TS raamatupidamise kirjend arve kajastamise kohta ning arve väljastajalt kinnitus, et ta on sellisest maksest teadlik (juhul kui maksetingimused on kirjeldatud nt hanketingimustes ja/või ostu-müügilepingus, ei ole vaja eraldi kinnitust esitada; juhul kui maksetingimusi pole kirjeldatud, tuleb kinnitus esitada vabas vormis). Kui  toetuse saaja on riigiasutus, ei ole vaja kinnitust esitada. Arved peavad olema koostatud arvestades lepingutingimusi (sh lepingus ettenähtud kulusid, ettemaksu tagasiarvestust, kinnipeetavat summat, maksetingimusi, tagatisi jms) ning tegevused ja kulud peavad olema tehtud taotluse rahuldamise otsuses esitatud abikõlblikkuse perioodil;
  • kulu tasumist tõendav dokument (tasumist tõendav dokument on panga väljavõte, millel on arhiveerimistunnus; maksekorraldus, kassa väljaminekuorder või e-riigikassa infosüsteemi konto väljavõte). Tasumist tõendav dokument tuleb esitada nii toetuse kui ka omafinantseeringu kohta. Ühendmääruse § 11 lg 4 järgi ei pea koos MT-ga tasumist tõendavaid dokumente esitama täidesaatva riigivõimu asutused ning kohaliku omavalitsuse üksuse asutused. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ei pea koos MT-ga esitama palgakulude tasumist tõendavaid dokumente;
  • projektipõhine kulutuste väljavõte raamatupidamisest (esimese ja viimase väljamakse juures). Esimese MT-ga väljavõte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et projekti kõik kulud (nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud) on selgelt eristatavad muudest TS kuludest. Viimase väljamakse juures TS raamatupidaja allkirjastatud projektipõhine raamatupidamise kulukonto väljavõte;
  • muud dokumendid, juhul kui need on nõutud vastavas TATis või ühendmääruses.

Personalikulude tasumise korral lisatakse MT-le järgmised dokumendid:

  • esimese makse puhul tööleping ja ametijuhend, kus on eristatavad töötaja ülesanded projekti elluviimisel (sh tasustamise põhimõtted, millest nähtub, et palk on põhjendatud ja mõistlik ning tööülesanded on sisult abikõlblikud);
  • töölepingu muudatuse korral töölepingu muudatus;
  • tööajatabel isiku puhul, kes täidab samas asutuses ka projektiväliseid ülesandeid;
  • palga arvestuse alusdokument (palgalipik või raamatupidamise väljavõte eristatavate töötasuosade kohta), millele on lisatud TS raamatupidamise kirjend personalikulude kajastamise kohta;
  • maksedokumendid (maksekorraldused), mis näitavad kogu töötasult arvestatud seadusjärgsed tööandja maksud ja töötaja töötasu. Maksedokumente ei pea esitama juhul, kui toetuse saaja on täidesaatva riigivõimu asutus, KOV-i asutus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik (ühendmääruse § 11 lg 4);
  • juhul kui TS peab esitama tööajatabeli, siis selle vorm asub siin (01.09.2014 Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ lisa 1).

Kui palgakulud tasutakse koondsummana terve asutuse lõikes, käsitletakse tasumist tõendava dokumendina väljavõtet raamatupidamise arvestusest, millel on esitatud projektiga seotud isikute töötasude ja maksude ülekannete kuupäevad ning vastavad summad.

Makse menetlemise tähtajad on määratud TATis. Kui KIKile esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator toetuse saajaga ühendust läbi struktuuritoetuse registri postkasti (toetuse saaja näeb kirja E-toetuse keskkonda sisse logides) ja teavitab teda esinenud puudustest. Maksedokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua toetuse saaja dokumente parandab.

Viimase makse tegemise eeldus on projekti lõpparuande esitamine. Juhul kui see on TATis nõutud, peab TS koos lõpparuandega esitama ka ajakohastatud majandus- ja finantsanalüüsi või täitma muud TATis nõutud erisused.
NB! KIKil on õigus küsida kõiki täiendavaid dokumente, mis tõendavad deklareeritud töö tegemist, kulu tekkimist ja tasumist.

Juhend taotlejale ja toetuse saajale: Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektide KIKi keskkonnaprogrammist kaasrahastamise korraldamise juhend (14.06.2017)

RMP finantseerimise jaotus (19.10.2016).

RMP finantseerimise jaotus (TORTide puhul) (08.08.2017)

Perioodi 2014-20 struktuurivahendite maksetaotluse kuludokumentide loetelu koostamine SAP BO keskkonnas ja andmete impordi juhend (26.07.2017). Korraldusasutus on ajakohastanud SAP BO importimise juhendit riigiasutusest toetuse saajatele ja teinud seda kasutajasõbralikumaks vastavalt E-toetuse tehnilistele lahendustele.

Otselink

Infot projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise kohta kogutakse projekti vahe- ja lõpparuannetega. Aruannete esitamist reguleeritakse vastava meetme tegevuse toetuse andmise tingimustega (TAT) või ministri käskkirjaga kinnitatud TORTiga. 
Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded E-toetuse keskkonna kaudu.

Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid kord aastas, 31. detsembri seisuga TATis seatud tähtajaks nende projektide kohta, mille abikõlblikkuse periood on pikem kui 15 kuud.

TORTi puhul esitab projekti elluviija vahearuandeid projekti iga rakendamise aasta kohta, arvestades ministri käskkirjas ettenähtut.

Projekti lõppedes esitab toetuse saaja lõpparuande. Kui projekt kestab vähem kui 15 kuud, esitab toetuse saaja ainult lõpparuande.

Aruannete menetlemiseks KIKis on aega kuni 30 kalendripäeva. Kui esitatud aruanded vajavad täiendamist, saadab projektikoordinaator need toetuse saajale parandamiseks tagasi. Aruannete menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua toetuse saaja dokumente parandab.

Projekt loetakse lõppenuks pärast viimase maksetaotluse heakskiitmist ja lõpparuande kinnitamist KIKis. Kui projekti lõpparuanne esitatakse koos maksetaotlusega, siis menetletakse neid dokumente koos.

NB! Aruannete kulude osa on kassapõhine, st selle täitmisel lähtutakse kulude hüvitamisest struktuuritoetusest.
  

Perioodi 2007-2013 aruandevormid:
KKH projekti seirearuanne pärast projekti lõppu (10.03.2014).

Kuidas meid leida