Content section

Elluviimine

Siit leiad vajalikku infot ja dokumendid keskkonnaprogrammi ja struktuurivahendite rahastatud projektide (sh TORT) elluviimiseks, samuti teavet riigiabi reeglite kohta ning juhise, kuidas KIKi esitada dokumente. 

Otselink

 

Andmesüsteemi KIKAs juhendid:

KIKASe videod: 

NB! Kuna KIKASt on aja jooksul kasutajale mugavamaks kasutamiseks edasi arendatud, esineb juhendites ja KIKASes mõningaid erinevusi. 
 

2017 I voor

Haridusasutuste infokiri 

2017. aasta keskkonnaprogrammi I taotlusvooru muudatused (20.01.2017)

Keskkonnatasude seadus

Keskkonnaministri määrus

Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused

Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise tingimused

Finantseerimise kord (kinnitatud 17.01.2017)

Näidis 1 Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
Näidis 2 Osalejate registreerimisleht
Näidis 3 Tööajatabel
Näidis 4 Sõiduaruanne
Näidis 5 Projekti eelarve ja kuludeklaratsiooni täitmise näidis
Näidis 6 Koondinfo jäätmete liikide ja koguste kohta
Näidis 7 Katlamajade eelarvevorm

 

2016-1

Finantseerimise kord (kinnitatud 21.12.2015)

Näidis 1 Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
Näidis 2 Osalejate registreerimisleht
Näidis 3 Tööajatabel
Näidis 4 Sõiduaruanne
Näidis 5 Projekti eelarve ja kuludeklaratsiooni täitmise näidis
Näidis 6 Koondinfo jäätmete liikide ja koguste kohta

2014-2 kuni 2015-2

Näidis 1 Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
Näidis 2 Osalejate registreerimisleht
Näidis 3 Tööajatabel
Näidis 4 Sõiduaruanne
Näidis 5 Projekti eelarve ja kuludeklaratsiooni täitmise näidis
Näidis 6 Koondinfo jäätmete liikide ja koguste kohta

2013-1 kuni 2014-1

Näidis 1 Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
Näidis 2 Osalejate registreerimisleht
Näidis 3 Tööajatabel
Näidis 4 Sõiduaruanne
Näidis 5 Projekti eelarve ja kuludeklaratsiooni täitmise näidis
Näidis 6 Koondinfo jäätmete liikide ja koguste kohta

 

Otselink

Projekti elluviimise tingimused on kirjas taotluse rahuldamise otsuses või ministri kinnitatud käskkirjas (TORT) ja toetuse andmise tingimustes (TAT).  Lisaks on vajalik arvestada ka muudes struktuuritoetuse kasutamist reguleerivates sätestatud tingimustes.

Alljärgnevalt on välja toodud projekti elluviimiseks vajalik info: õigusraamid, hanked, maksed ja aruandlus.

ÕIGUSRAAMID

Euroopa Liidu õigusaktid 2014-2020

Eesti õigusaktid 2014-2020:

 

HANKED

Toetuse saaja peab järgima toetuse kasutamisel riigihangete seadust, sealhulgas riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist peab toetuse saaja esitama KIK-ile hankeplaani. Taotluse rahuldamise otsuses on sätestatud minimaalne ajakohastatud hankeplaani esitamise kohustus. Toetuse saajad peavad esitama hankeplaani igal aastal 10. jaanuariks, 10. aprilliks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks. Juhul, kui projektide rahastamine toimub käskkirja alusel, peab toetuse saaja lähtuma ka selles toodud tegevuskavast. Toetuse saaja esitab hankeplaani KIKi kehtestatud vormil digiallkirjastatuna läbi E-toetuse keskkonna postkasti http://etoetus.struktuurifondid.ee/.

Hankeplaan annab ülevaate projektiga seotud hangetest, sisaldab informatsiooni hangete eeldatava maksumuse, menetlusliigi ja väljakuulutamise aja, sõlmitud lepingute ning planeeritavate maksete kohta. Hankeplaan on KIK-ile aluseks järelevalvetoimingute teostamisele, hangete kontrolli planeerimisele ja projekti elluviimise seisu hindamisele (sh maksete prognoosimine). 

Hangete plaan ja maksete prognoos (16.12.2016)

Juhis toetuse saajale hanke läbiviimiseks üldpõhimõtete kohaselt (23.05.2016)

Hangete korraldamisest (20.10.2016)

 

MAKSED

NB! Alates 5. oktoobrist tuleb projektide maksetaotlused esitada läbi E-toetuse keskkonna http://etoetus.struktuurifondid.ee/. Maksete sisestamisel on väljade juures abiinfo, mis on abiks andmete sisestamisel. 

Perioodi 2014–2020 maksetaotluseid (MT) menetletakse ja väljamakseid tehakse vastavalt rahandusministri 01.09.2014 määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus), vastava meetme tegevuse toetuse andmise tingimustes (TAT) ettenähtule ning taotluse rahuldamise otsusele. TATi ja taotluse rahuldamise otsuses toodu järgi on võimalik toetust maksta ettemaksena, väljamaksena täielikult tasutud või osaliselt tasutud kuludokumendi alusel.

Iga lepingu esimese väljamakse alus on projekti käigus sõlmitud hankeleping koos hankemenetluse toimumist tõendavate dokumentidega. Need peab KIKile esitama kohe pärast hankelepingu sõlmimist, et makse tegemisel oleks võimalik makse lepinguga siduda.

Riigikassa maksab toetuse välja MT ja selle lahutamatute lisadokumentide alusel toetuse saajale (TS) või MT-s esitatud töövõtjale.

MT-le lisatakse E-toetuse keskkonnas makse sisestamisel järgmised dokumendid:

  • finantseerimise jaotus põhivara ja tegevuskulu vahel KIK-i vormil;
  • kuludokumendid, millele lisatakse osutatud teenuse, tehtud töö või tarnitud kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  • toetuse maksmisel töövõtjale arve koopia ja TS raamatupidamise kirjend arve kajastamise kohta ning arve väljastajalt kinnitus, et ta on sellisest maksest teadlik (juhul kui maksetingimused on kirjeldatud nt hanketingimustes ja/või ostu-müügilepingus, ei ole vaja eraldi kinnitust esitada; juhul kui maksetingimusi pole kirjeldatud, tuleb kinnitus esitada vabas vormis). Kui  toetuse saaja on riigiasutus, ei ole vaja kinnitust esitada. Arved peavad olema koostatud arvestades lepingutingimusi (sh lepingus ettenähtud kulusid, ettemaksu tagasiarvestust, kinnipeetavat summat, maksetingimusi, tagatisi jms) ning tegevused ja kulud peavad olema tehtud taotluse rahuldamise otsuses esitatud abikõlblikkuse perioodil;
  • kulu tasumist tõendav dokument (tasumist tõendav dokument on panga väljavõte, millel on arhiveerimistunnus; maksekorraldus, kassa väljaminekuorder või e-riigikassa infosüsteemi konto väljavõte). Tasumist tõendav dokument tuleb esitada nii toetuse kui ka omafinantseeringu kohta. Ühendmääruse § 11 lg 4 järgi ei pea koos MT-ga tasumist tõendavaid dokumente esitama täidesaatva riigivõimu asutused ning kohaliku omavalitsuse üksuse asutused. Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ei pea koos MT-ga esitama palgakulude tasumist tõendavaid dokumente;
  • raamatupidamise kanded iga MT-s oleva algdokumendi kohta (võivad olla lisatud algdokumendile käsitsi);
  • projektipõhine kulutuste väljavõte raamatupidamisest (esimese ja viimase väljamakse juures). Esimese MT-ga väljavõte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et projekti kõik kulud (nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud) on selgelt eristatavad muudest TS kuludest. Viimase väljamakse juures TS raamatupidaja allkirjastatud projektipõhine raamatupidamise kulukonto väljavõte;
  • muud dokumendid, juhul kui need on nõutud vastavas TATis või ühendmääruses.

Personalikulude tasumise korral lisatakse MT-le järgmised dokumendid:

  • esimese makse puhul tööleping ja ametijuhend, kus on eristatavad töötaja ülesanded projekti elluviimisel (sh tasustamise põhimõtted, millest nähtub, et palk on põhjendatud ja mõistlik ning tööülesanded on sisult abikõlblikud);
  • töölepingu muudatuse korral töölepingu muudatus;
  • tööajatabel isiku puhul, kes täidab samas asutuses ka projektiväliseid ülesandeid;
  • palga arvestuse alusdokument (palgalipik või raamatupidamise väljavõte eristatavate töötasuosade kohta), millele on lisatud TS raamatupidamise kirjend personalikulude kajastamise kohta;
  • maksedokumendid (maksekorraldused), mis näitavad kogu töötasult arvestatud seadusjärgsed tööandja maksud ja töötaja töötasu. Maksedokumente ei pea esitama juhul, kui toetuse saaja on täidesaatva riigivõimu asutus, KOV-i asutus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik (ühendmääruse § 11 lg 4);
  • juhul kui TS peab esitama tööajatabeli, siis selle vorm asub siin (01.09.2014 Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ lisa 1).

Kui palgakulud tasutakse koondsummana terve asutuse lõikes, käsitletakse tasumist tõendava dokumendina väljavõtet raamatupidamise arvestusest, millel on esitatud projektiga seotud isikute töötasude ja maksude ülekannete kuupäevad ning vastavad summad.

Makse menetlemise tähtajad on määratud TATis. Kui KIKile esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator toetuse saajaga ühendust läbi struktuuritoetuse registri postkasti (toetuse saaja näeb kirja E-toetuse keskkonda sisse logides) ja teavitab teda esinenud puudustest. Maksedokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua toetuse saaja dokumente parandab.

Viimase makse tegemise eeldus on projekti lõpparuande esitamine. Juhul kui see on TATis nõutud, peab TS koos lõpparuandega esitama ka ajakohastatud majandus- ja finantsanalüüsi või täitma muud TATis nõutud erisused.
NB! KIKil on õigus küsida kõiki täiendavaid dokumente, mis tõendavad deklareeritud töö tegemist, kulu tekkimist ja tasumist.

Juhend taotlejale ja toetuse saajale Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektidele KIKi keskkonnaprogrammist kaasrahastamise korraldamiseks (07.10.2016).

RMP finantseerimise jaotus (19.10.2016).

RMP finantseerimise jaotus (riikliku kaasfinantseeringuga TORTide puhul) (01.12.2016).

 

ARUANDLUS

Infot projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise kohta kogutakse projekti vahe- ja lõpparuannetega. Aruannete esitamist reguleeritakse vastava meetme tegevuse toetuse andmise tingimustega (TAT) või ministri käskkirjaga kinnitatud TORTiga. Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuande KIKi kehtestatud vormil digiallkirjastatuna läbi E-toetuse keskkonna postkasti http://etoetus.struktuurifondid.ee/.

Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid kord aastas (31. detsembri seisuga 10 tööpäeva jooksul arvestatuna nimetatud kuupäevast) nende projektide kohta, mille abikõlblikkuse periood on pikem kui 15 kuud.

TORTi puhul esitab projekti elluviija vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta, arvestades toetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirjas ettenähtut.

Projekti lõppedes esitab toetuse saaja lõpparuande. Kui projekt kestab vähem kui 15 kuud, esitab toetuse saaja ainult lõpparuande.

Aruannete menetlemiseks KIKis on aega kuni 30 kalendripäeva. Kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab projekti koordinaator toetuse saajaga ühendust ja teavitab teda esinenud puudustest. Aruannete menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua toetuse saaja dokumente parandab.

Projekt loetakse lõppenuks pärast viimase maksetaotluse heakskiitmist ja lõpparuande kinnitamist KIKis. Kui projekti lõpparuanne esitatakse koos maksetaotlusega, siis menetletakse neid dokumente koos.

NB! Aruannete kulude osa on kassapõhine, st selle täitmisel lähtutakse kulude hüvitamisest struktuuritoetusest.
 

Projekti vahearuanne avatud vooru, investeeringute kava projektidele (13.12.2016)

Projekti vahearuanne TORTidele (13.12.2016)
 

Perioodi 2014-2020 lõpparuandevormid on kuvatud meetmete kaupa:

  • Meetme "Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne" tegevuse nr 6.2.3 "Soojusmajanduse arengukava koostamine" projektide aruandevormid:

Projekti lõpparuanne (lisatud 22.01.2016). Lõpparuande punkti nr 4 (projekti mõju läbivatele teemadele) täitmisel on abiks taotluses kirjeldatu ja Rahandusministeeriumi kodulehelt leitav juhend "Läbivad teemad valdkonna arengukavas – juhendmaterjal arengukava koostajale".

    • Meetme „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega” tegevuse nr 10.2.1 „Investeeringud ühistranspordipeatustesse ja nende paremasse ühendamisse oluliste sihtpunktidega” projektide aruandevormid:

    Projekti lõpparuanne (lisatud 30.08.2016).

    • Meetme "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine" projektide aruandevormid:

    Projekti lõpparuanne (lisatud 22.01.2016). Lõpparuande punkti nr 4 (projekti mõju läbivatele teemadele)  täitmisel on abiks Rahandusministeeriumi kodulehelt leitav juhend "Läbivad teemad valdkonna arengukavas – juhendmaterjal arengukava koostajale".

    • Meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse nr 4.3.4 „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” projektide aruandevormid:

    Projekti lõpparuanne (lisatud 30.01.2017).

     
    Perioodi 2007-2013 aruandevormid:
    KKH projekti seirearuanne pärast projekti lõppu (10.03.2014).

    Otselink

    Juhend taotlejale ja toetuse saajale Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektidele KIKi keskkonnaprogrammist kaasrahastamise korraldamiseks (07.10.2016)

    Juhis toetuse saajale hanke läbiviimiseks üldpõhimõtete kohaselt (23.05.2016)

    Kas KIK toetab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumiseks vajalike torustike ehitamise kulutusi? (06.03.2014)

    Sihtfinantseerimise kajastamine riigiraamatupidamise üldeeskirja kohaselt (21.02.2012)

    Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõte

    Selleks et kasutada Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi struktuuri- ja investeerimisfondide raha, peab  järgima soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et oma tegevustes tuleb igati arvestada soolise aspektiga ning tagada ühtlasi juurdepääs puudega inimestele. Selline kohustus puudutab nii toetuse jagamist korraldavaid asutusi kui ka toetuse saajaid.

    Lisainfot ja nõu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega arvestamise kohta nii taotlustes kui ka rahastuse saanud projektides saate Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuselt. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse veebilehe leiate SIIT.

    Otselink

    Siin proovime

    Otselink

    Mis on riigiabi?

    Riigiabi on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1).

    Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda tingimustest:

    • abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
    • abimeetmel on valikuline iseloom, st et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks/teenuse pakkumiseks;
    • abimeede annab võrreldes teiste samade kaupade tootjatega/teenusepakkujatega eelise abi saajale;
    • abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu riikide vahel.

    Kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Riigiabi järelevalvega tegeleb Euroopa Komisjon, liikmesriigid peavad kõigist oma riigiabi andmise kavadest komisjonile ette teatama.

    Kas KIKist toetuse taotlemisel võib olla tegemist riigiabiga?

    Kui KIKist saab toetust ettevõtja, siis on suure tõenäosusega tegemist riigiabiga. Seejuures on ettevõtja määratlus funktsionaalne ehk majandustegevuse kohane – kui kohalik omavalitsusüksus (nt kaugküttega tegeledes) või MTÜ pakub raha eest kaupu või teenuseid, siis loetakse ka teda ettevõtjaks.

    Üldjuhul on riigiabi keelatud ning seda võib anda ainult teatavatel rangetel tingimustel

    See, et projekt sobib kokku KIKi rahastatava keskkonnavaldkonna alamprogrammi tegevusega, ei taga iseenesest, et projektile võib anda riigiabi. Seda tuleb eraldi hinnata.

    Mida tuleb riigiabi kahtluse korral taotlejal teha enne KIKile taotluse esitamist?

    • tutvuda enne taotluse esitamist riigiabi temaatikaga;
    • kaaluda, kas ja millise riigiabi liigi/meetme alla tema taotlus peaks kuuluma;
    • põhjendama seda (vajadusel eraldi dokumendis esitatava analüüsiga) vastava riigiabi liigi tunnustega ja nõuetega (nt ergutav mõju, alginvesteering);
    • kinnitama, et ta on teadlik, et tal on õigus saada ainult nõuetega kooskõlas olevat riigiabi.

    Millistel alustel võib KIK anda riigiabi?

    Vt vastavaid kavasid KIKi kodulehel. Tutvuda tuleb ka neis viidatavate otsekohalduvate ELi õigusaktidega.

    1. Vähese tähtsusega.

    Rohkem infot siit (pdf).

    2. Grupierandiga hõlmatud riigiabi

    Kui riigiabi on hõlmatud üldise grupierandiga, tuleb lähtuda üldise grupierandi määruse tingimustest. Alates 1. juulist on regionaalabi grupierandi puhul muutunud riigiabi abimäärad. Uued määrad on 45% (väikeettevõtted); 35% (keskmised ettevõtted) ja 25% (suurettevõtted).

    Piirangud: ergutav mõju, alginvesteeringud jne.

    3. Üldhuviteenuste abi

    Teatud teenuseid võib lugeda üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, kui avalik sektor peab neid vajalikeks, ent turg ei suuda neid ilma toetuseta pakkuda.

    Sellisel juhul võib anda nende teenuste hüvitamiseks vastavat abi, mille aluseks on:

    • üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi määrus:
    • Euroopa Komisjoni üldhuviteenuste otsus (perspektiivikas suuremate projektide puhul)

    4. Euroopa Komisjoni eraldi loa alusel antav riigiabi

    Euroopa Liidu toimimise lepingust tingituna võib Euroopa Komisjon tuvastada üksiku projekti kokkusobivuse riigiabi nõuetega. Oma lähenemisviisi selgitamiseks on komisjon välja andnud suuniseid, millest KIKi puhul on olulisimad keskkonnakaitse suunised.

    Kui abi saaja on veendunud, et tema projekt on suuniste järgi abikõlblik, võib ta teha KIKile ettepaneku taotleda suuniste järgi Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba. Seejuures tuleb arvestada, et taotlemine on aeganõudev ning taotleja peab olema valmis esitama Euroopa Komisjonile üksikasjalikke selgitusi projekti ja turu kohta.

    Näide 1

    Kui ettevõtja soovib rajada uut käitist ja selline tegevus (või osa sellest) on abikõlblik keskkonnaprogrammist, siis on mõeldav sellise uue käitise rajamiseks grupierandiga hõlmatud regionaalabi andmine. Seejuures tuleb järgida selles määruses ettenähtud tingimusi, abikõlblikke kulusid ja välistusi.

    Näide 2

    Kui ettevõtja soovib rajada olemasoleva käitise maa-alale kanalisatsiooni, siis sellisele tegevusele ei saa eespool viidatud üldise grupierandi määruse alusel abi anda, sest tegemist ei ole alginvesteeringuga nimetatud määruse artiklite 12 ja 13 tähenduses. Samas võiks selliseks tegevuseks siiski anda vähese tähtsusega abi kuni 200 000 eurot kolme aasta jooksul. Seda muidugi tingimusel, et abi suhtes ei kehti nimetatud määruse artiklis 1 ettenähtud välistused ning ettevõtja ei ole saanud vähese tähtsusega abi juba muudest allikatest.
     

    Mis saab, kui riigiabi andmise tingimuste vastu eksitakse?

    Riigiabi andmise tingimuste kehtestamine ja järelevalvega seotud tegevus allub vahetult Euroopa Komisjonile ning seda reguleeritakse otsekohalduvate ELi õigusaktidega. Nendes aktides on ette nähtud, et valesti antud või väärkasutatud riigiabi tuleb tagasi maksta koos Euroopa Komisjoni määratud intressiga ning ettevõtjal ei teki õiguspärast ootust valesti saadud või kasutatud riigiabi suhtes.

    Kes koordineerib riigiabi teemat Eestis?

    Eestis koordineerib riigiabi küsimusi rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajandus- ja kalandusabiga tegeleb peamiselt põllumajandusministeerium ning transpordiabiga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

    Kust saab riigiabi kohta infot?

    Kuidas meid leida