KIKi eksperdid: roheinnovatsioonis napib jätkuvalt koostööd

KIKi roheinnovatsiooni eksperdid Laura Gredzens ja Anni Raie arutlevad 12.09 Äripäevas, milline on täna Eesti roheidude ärikeskkond, et maailmapäästvad uued tehnoloogiad ja lahendused saaksid sündida. Samuti, kuidas toetame seda riigi poolt?

Uute tehnoloogiate väljatöötamine saab toimida ainult kõigi poolte ühisel panusel, eriti arvestades ressursside piiratust väikses riigis. Kõik iduettevõtlust toetavad kiirendid ja programmid peaksid olema omavahel kooskõlas ning alustaval ettevõttel olema selge ja loogiline teekond oma idee elluviimiseks. Programmiline koostöö, teadmiste jagamine, üksteiselt õppimine ning omavaheline suhtlus on kiirenditele võtmeks, et veelgi suurendada iduettevõtluse õnnestumist.
 

Ikka veel õpime koostööd

Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest. See tähendab, et ka rohetehnoloogia valdkonnas on piiratud arv tegijaid, mentoreid ja eksperte, kes võiks ja peaks omavahel suhtlema ja koostööd tegema. See kehtib nii avaliku- ja erasektori, ülikoolide kui ka idude kohta. Paraku tundub, et me eestlastena ikka veel õpime ja harjutame koosloomet. Ühine, läbimõeldult sihistatud ja üksteise kompetentsidele ehitatud koostöö kiirendaks ja kergendaks kõigi osapoolte tegevust ning tulemusteni jõudmist. Seetõttu oleks ju loogiline kaardistada üheskoos turu “puudujäägid”, leida üles oma tugevused, maailma megatrendidest tulenevad vajadused ning pakkuda koos iduettevõtetele teenuseid, mida nad just enim vajavad. Aga miks see nii pole?

Paraku tundub, et me eestlastena ikka veel õpime ja harjutame koosloomet. See kehtib nii avaliku- ja erasektori, ülikoolide kui ka idude kohta.

Anni Raie ja Laura Gredzens

Oleme harjunud tegutsema omas „kastikeses“ või võistlevas olekus, kuid kui näeksime ökosüsteemi kui ühtset ja koostoimelist organismi oleks ehk head eeldused, et selle areng toimuks ühisel arenguvektoril. On teada, et iduettevõtete üheks raskeimaks etapiks on “surmaorg” ehk etapp, mil tehnoloogia idee nö laborist väljub, kuid pole veel päriselus klientide poolt testitud ja tekkinud. Seega on väga oluline, et iduettevõtted saaksid tuge just selles etapis.

USA suursaatkonna toel ja KIKi eestvedamisel külastas suve hakul Eestit USA edukas rohetehnoloogia investor ning innovaator Nate Morris, kes oli heas mõttes jahmunud, et eestlased on uskumatult julged ja hakkajad inimesed ning meil on väga arvukalt toetusvõimalusi rohetehnoloogilistele lahenduste arendamiseks ja turule toomiseks. Ka tema julgustas tegema rohkem koostööd, seda nii ülikoolidega kui ka avalikul- ja erasektoril omavahel. Nate üllatus, et kuidas nii väikeses riigis tahetakse liialt ellujäämise nimel konkureerida, aga et kõik saaksid „pirukast“ suurema osa, tuleks hoopis aidata teineteist.
 

Korrastatud idude ökosüsteem on uute ideede alustala

Õnneks teevad Eestis tänuväärset tööd mitmesugused programmid, kiirendid ja konkursid, kes pakuvad koolitust, mentorlust, ideede arendamisvõimalusi ning investeeringutoetusi. Taolised struktureeritud programmid aitavad osalejatel fookuses ja ajaraamis püsida, et ületada kriitiline piir, mil idee elluviimise motivatsioon ja ettetulevad takistused käsikäes käivad. Paraku kulub alustaval ettevõtjal Eesti kiirendite ja programmide kirjus maailmas rohetehnoloogia ettevõtjal esmalt jupp aega, et selles ökosüsteemis orienteeruda.

Viimastel aastatel on 48-tunniseid äriarendusi ja sprinte toimunud pea igal nädalavahetusel. Ühest küljest on see tore, et tekiks uusi ideid ja võimalusi. Kuid teisest küljest loob see aluse nn sari-häkkijate tekkele, kes tulevad igale üritusele mõne uue ideega, mis üritusest kaugemale ei jõuagi. Selline sagedus tekitab ka killustatust, sest kui tugevad ideed liituks ja kasvaks erinevate korraldajate ja investorite koostöös, annaks see arenguks jõudsamat hoogu. Nii oligi Morrise üks peamine soovitus ökosüsteemi korrastada ja luua alustavale ettevõtjale loogiline ning selge teekond, et ta saaks keskenduda pigem tootearendusele kui erinevate toetuste otsimisele.

Tuleks idude ökosüsteemi korrastada ja luua alustavale ettevõtjale loogiline ning selge teekond, et ta saaks keskenduda pigem tootearendusele kui erinevate toetuste otsimisele.

Anni Raie ja Laura Gredzens

KIK hangib aastatel 2023-2026 Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu toel viis temaatilist rohetehnoloogia arengukiirendit ja suunab nii roheidudele kokku kuus miljonit eurot. Kiirendite ülesandeks on pakkuda innovaatilisi rohetehnoloogia iduettevõtetele arendusteenuseid alates ideekorjest lõpetades prototüüpide arendamise ja piloteerimisega. Oleks tervitatav, kui erinevad kiirendite operaatorid ja investorid ei näeks üksteist konkurentidena, vaid moodustaksid konsortsiume, mis pakuks mitmekülgset toetust, mentorlust ja abi tehnoloogiate arendamisel. Seda ka teekonnal toodete ja teenuste turule toomisel, veel paremal juhul maailma vallutamisel.
 

Koostööd teadusega ei tohi alahinnata

Ökosüsteemi korrastamiseks ja omavahelise suhtluse edendamiseks on Kliimaministeerium ja KIK kutsunud kokku rohetehnoloogiate töörühma, kuhu kuuluvad esindajad nii era-, mittetulundus- kui ka avalikust sektorist. Töörühm vahetab omavahel infot algatustest, toetustest ja üritustest, disainib koosloomes nii arengukiirendite kui ka rohetehnoloogiaid arendavate iduettevõtete toetusmeetme sisu, aga aitab ka osapoolte kokku toomisega julgustada koostööd ning plaanide ühtlustamist. See on juba hea pinnas ja esimene samm toetusvõimaluste omavaheliseks võimenduseks ning temaatiliseks teadmiste ja kogemuste jagamiseks. Samuti üksteiselt õppimiseks, et omakorda suurendada iduettevõtluse õnnestumist.

Rohetehnoloogiate töörühma kuuluvad ka ülikoolide esindajad. Teadus toimib majaka ja kvaliteedi garantiina, isegi kui vahel näib idude jaoks teaduspõhine arendustöö ajamahukas, eksperimentaalne või jäik. Avaliku-, erasektori ja teadusasutuste koostöö on koht, mida peaksime kindlasti praktikas ja päriselt arendama. Teaduse väärtust edutegurina markeerib ka strateegia Eesti 2035, samuti osutas sellele tähelepanu Nate Morris.

Ülikoolid pakuvad täna kvaliteetseid võimalusi talentide juhendamisel teadus- ja arendustööks, mis omakorda kiirendab oluliselt uute tehnoloogiate laboritasemel arendamist. Sinna juurde ongi vaja luua ökosüsteem, mis toetaks nende lahenduste laboritasemelt välja kasvamist, skaleerimist ja turule toomist. Lisaks on väga oluline aidata ülikoolide juurest välja kasvanud meeskondade ärilisi oskusi lihvida, et ülikoolides võrsunud innovaatilised äriideed ei jääks laboritesse või turunduse taha peitu. Tuleb aidata need äriideed läbi tugeva ökosüsteemi laiemalt lendu.

Lõpetuseks veel üks kompliment külas käinud ärimehelt - linnalegendi järgi on eduka ükssarviku püstipaneku tõenäosus sama, mis kolm korda välgust tabatud saada. Ilmselt see on maailmamajanduse languse prognooside valguses üsna tõelähedane, kuid seejuures ka turgu puhastav ja tervendav. Siiski on Eestil selliseks tabamuseks senise rajarekordi järgi head eelised – siinne DNA mõjub kui hea segu eri ärikultuuridest – Iisraeli tarkus, New Yorgile omane keskendumine läbilöögile ning garaažis nokitseva inseneri-meistrimehe geen, mida täiendab puhas, turvaline ja digitaliseeritud keskkond. Seda on teretulnud kasutama meist igaüks. Eriti, kui seda toetab erinevate osapoolte omavaheline koostöö ja selge iduettevõtluse ökosüsteem.