Uuringuga kaardistati kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalused

02. mai 2018 | 09:17

Põhjalik kliimavaldkonna uuring selgitas välja kasvuhoonegaaside vähendamise kulutõhusad viisid viies sektoris. Kõige enam leidub vähendamise potentsiaali transpordi- ja energiatootmise sektorites.

Euroopa Liidus reguleerib energeetikasektori ja suurte tööstuste kasvuhoonegaaside heite vähendamist kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem. Väiksema, kuid samuti olulise heitega sektorites ehk transpordis, põllumajanduses, jäätmekäitluses, tööstuslikes protsessides ja väikesemahulises energiatootmises tuleb riikidel ise leida kõige sobivamad viisid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

„See uuring annab väga hea ülevaate, milline on meie hetkeolukord ning millised on võimalused kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Kõikidel analüüsitud meetmetel on omad plussid ja miinused – mõni on esmapilgul kulukas riigile, mõni jällegi kipub liialt kodanike rahakoti kallale. Uuringus toodud meetmete loetelu ei olegi kohustuslik programm vaid lihtsalt öeldes on tegu menüüga ning sellest valikust tuleb Eesti oludesse sobivaim komplekt kokku panna,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Analüüsitud viie sektori heide moodustab riigi koguheitest kolmandiku. Järgmise kümnendi jooksul tuleb Eestil neis viies sektoris kasvuhoonegaase vähendada 13%. See tähendab, et aastal 2030 peab kasvuhoonegaaside heide olema ligikaudu 600 000 tonni võrra väiksem kui praegu. Selleks, et areng ka toimuks, on kõikidele EL liikmesriikidele seatud iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piirkogused, mida ei tohi ületada. Analüüsid näitavad, et ainult olemasolevate poliitikate ja meetmetega jätkates ei suuda Eesti heite vähendamise iga-aastaseid sihttasemeid ega ka oma eesmärki 2030. aastaks täita.

„Riigile tähendaks see ka täiendavat kulu, sest puuduolevaid kasvuhoonegaaside ühikuid tuleks hakata turult juurde ostma. Kui aga oskame selle väljakutse enda kasuks pöörata ja vähendada heidet  võib-olla rohkemgi kui vaja, siis saab riik ühikutega kauplemisega hoopis tulu teenida. Seda omakorda saab investeerida kliimamuutustega seotud tegevustesse. Senitehtu näiteid ei pea kaugelt otsima – Tallinnas sõidavad ringi uued trammid, kogu Eestis toetatakse energiatõhususe suurendamist korterelamutes, renoveeritakse katlamaju jne,“ rääkis Kiisler.

Uuringu kohaselt on suurima heite vähendamise potentsiaaliga sektorid transport, väiksemahuline energiatootmine (sh hooned) ja põllumajandus, kusjuures transport moodustab kõigi viie sektori heitest ligikaudu 40%.

Kliimapoliitikat tuleb teha läbivalt, seetõttu oli vaja ka kaardistavat alusuuringut eri valdkondade arengukavade uuendamiseks 2019. aastal. Nüüd saab tulemusi kasutada edasisel täpsemal meetmete valikul ja kujundamisel.

Uuring valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös. Uuringu viis läbi OÜ Finantsakadeemia.

Uuringut esitletakse täna, 2. mail kell 12.30 Energia Avastuskeskuses. Ürituse päevakava ning uuringu aruande leiab Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehelt siit.