Üle Eesti said toetust 719 keskkonnaprojekti

16. juuni 2021 | 11:41

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada siseriiklikust keskkonnaprogrammist kaheksa valdkonna 719 projekti kogusummas 11 373 368 eurot. Taotlusvooru esitati ligi neli korda enam projekte, kui vooru eelarve võimaldab.

Keskkonnaministri Tõnis Mölderi sõnul oli valikute tegemine keeruline, aga otsustavaks sai projektide panus Eesti loodusesse. „Need enam kui 700 projekti, mida otsustasime rahastada, aitavad tagada Eesti inimestele head veekvaliteeti, edendavad ringmajandust ning muudavad nii noori kui täiskasvanuid loodus- ja keskkonnateadlikumaks,“ lisab Mölder.

„Peagi viiakse toetuse abil ellu suur hulk väärt tegusid üle Eesti,“ sõnab KIKi juhataja Andrus Treier. „Kui lapsed käivad õppekäikudel või kuskil liidetakse kortermajad kaugkütte süsteemiga, ülikoolid teevad uute energiamaterjalide või rannasette kohta uuringuid, siis need ei ole üksikud ja eraldiseisvad projektid, vaid moodustavad ühtse terviku panustades Eesti ja kogu maailma keskkonna heaks.“

Suurimad toetussummad antakse veemajanduse, ringmajanduse ja keskkonnateadlikkuse valdkonnas. Enim toetatakse keskkonnateadlikkuse projekte, kuhu kuuluvad ka koolide ja lasteaedade õppekäigud.

 

Atmosfääriõhu kaitses toetab KIK näiteks mitmete Tartu, Tallinna, Pärnu, Kärdla ja Melliste küla kortermajade liitumist kaugküttega. Lisaks toetatakse korrusmajade üleviimist maaküttele, küttesüsteemide väljaehitamist nii majasiseselt kui –väliselt ning omanikuta kiirgusallikate ohutuks tegemise projekti.

Kalanduses toetatakse näiteks lastele ja täiskasvanutele mõeldud kalastuslaagrite ja õppepäevade korraldamist, harrastuskalapüüki toetava taristu loomist ja uuendamist Viljandi ja Varstu järvel ning Orissaare sadamas. Lisaks angerja asustamist, jõeforelli asurkondade inventuuri Põltsamaa jõestikus ja Keila jões ning forelli kude- ja kasvualade parendamist Raudna jões.

Keskkonnateadlikkuse valdkonnas näiteks korraldatakse toetuse abil teadlikkust suurendavaid teemahommikuid, laagreid, loengusarju ning kampaaniaid, nagu „Jätkusuutlik tarbimine“, „Hoia merd“ ja suitsukonide vastane kampaania „Vabandust, teil kukkus midagi“. Lisaks toetatakse Rohelise kooli programmi, mis on tuntuim ülemaailmne keskkonnaharidusprogramm õppeasutustele, ning üle 113 000 õpilase ja lasteaialapse saavad võimaluse külastada loodus- ja keskkonnahariduse keskusi.

Loodukaitses toetab KIK näiteks võõrliikide (nt hispaania teetigu, verev lemmmalts) tõrjet, nahkhiirte kaitsekorralduslikke töid neljas olulisemas talvituspaigas, seni hindamata samblike ohustatuse hindamist, Natura 2000 linnualade linnustiku inventuure ja seirekavade uuendamist, rahvusvahelise kesktalvise veelindude loenduse andmete digitaliseerimist ja interaktiivse lindude rändekaardi kaasajastamist.

Merekeskkonnas said näiteks toetust Tartu Ülikooli projekt, mille eesmärk on töötada välja metoodika merepõhjataimestiku ja merepõhja elupaikade seisundi hindamiseks kaugseire abil ning Tallinna Ülikooli projekt, mille raames määratakse Pärnu sadama ja seda ümbritsevate randade näitel  laevateedele kuhjuvate rannasetete mahtu ja kvaliteeti ning leitakse viise, kuidas randade taastamiseks setet kasutada. Lisaks toetatakse Eesti rannikualadel merelise prügi seiret ja teadlikkuse suurendamise programmi „Prügi teekond kodust merre“.

Metsanduses toetab KIK näiteks Eesti Maaülikooli uurimistöid, mille raames nad katsetavad vähemkasutatud puiduliikide efektiivsemat kasutamist ehituskonstruktsioonides, uurivad musta pässiku levikut ja selle mõju metsandusele, üraskikahjustusi kaitsealadel ning metsaökosüsteemide looduslikkuse hindamist kaugseiremeetoditega. Lisaks said rahastust kogupere metsapäev, Eesti esindamine Euroopa ja Baltimaade metsanduslikel kutsevõistlustel 2022. aastal ning taskuhäälingu saatesari „Metsas on tulevik“.

Ringmajanduses toetatakse näiteks mitmetes koolides ja lasteaedades keskkonnaharidusprogrammi Roheline kool tegevuste arendamist, ringmajanduse ja korduskasutuse digitaalse platvormi www.smartswap.com ettevõtja portaali loomist, Tallinna Tehnikaülikooli ringmajanduse tehnoloogiate jaoks uute energiamaterjalide arendamise projekti ning ettevõtet Mysceen, mis kasutab seeneniidistikku ja tööstusjääke biolagunevate materjalide loomiseks. 2022. aastal avatakse Põhja-Tallinnas toetuse abil parandustöökoda, mis saab uute majandusmudelite ja ühiskondliku organiseerumise katselaboriks.

Veemajanduses rahastatakse näiteks Häädemeeste, Turba ja Voka alevikus, Valgjärve ja Pikknurme külas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist, Kääpa küla ja Karjatnurme reoveepuhasti rekonstrueerimist ning likvideeritakse Tallinnas Võtme tn 12 ja 14 jääkreostus, Samunas keskkonnareostus ja Nõva sadamas pinnasereostus.

Projektide jaotuse maakondade kaupa leiab allolevalt jooniselt (number 76 näitab üle-eestiliste projektide arvu).

Projektide jaotus maakonniti. Allikas: KIK

Kõik rahastatud projektid leiab KIKi kodulehelt klikkides siia ning rahastatud koolide ja lasteaedade õppekäikude info leiab klikkides siia. Projekte on võimalik otsida nii valdkondade kui maakondade kaupa.

Keskkonnaprogrammi 2021. aasta taotlusvooru esitati toetuse saamiseks 1021 taotlust kogusummas 39 382 990 eurot. Keskkonnaprojekte olid oodatud esitama nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtjad, ülikoolid, haridusasutused kui ka mitmesugused keskkonnaorganisatsioonid ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Toetuse taotlemine toimub keskkonnaministri määruse „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium.