Tallinna 3. ja 4. trammiliini rekonstrueerimise projekt sai valmis

15. oktoober 2015 | 15:52

Esmaspäeval, 19. oktoobril kell 12 toimub Peterburi tee 2 asuval uuel trammide tagasipöörderingil Tallinna 3. ja 4. trammiliini rekonstrueerimise projekti pidulik lõpetamine.

Tegemist on trammiliikluse ja linna infrastruktuuri kaasajastamise suurprojektiga, mille eesmärgiks on muuta liikumine Tondilt ja Lasnamäelt kesklinna kiiremaks ja keskkonnasõbralikumaks. Projekti kogumaksumus on 97,2 miljonit eurot. Sellest finantseeris riik 77,9 miljonit (sh saastekvoodivahenditest 53,3 mln ja Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel 24,6 mln) ning TLT ja Tallinna linn 19,3 miljonit.

Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud lepinguga saastekvootide eest ostetavad trammid moodustavad projekti maksumusest 53,4 miljonit eurot.

„Tallinnas on nüüd juures veel üks hea põhjus, miks valida autosõidu asemel ühistransport. KIKi jaoks on see üks kolmest suuremast meetmest, millega riik toetab meie kaudu keskkonnasõbralikku transporti. Üle kogu Eesti on üsna pea selgumas projektid, mis saavad KIKi kaudu toetust raudteepeatuste sidumiseks teiste transpordiliikidega. Lisaks hakkame toetama ka biometaani kasutuselevõttu transpordis,“ ütles KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann.

Tallinna 3. ja 4. trammiliini taristu uuendamise eesmärgiks oli viia infrastruktuur seisukorda, mis võimaldab 3. ja 4. trammiliinil kasutusele võtta uued kuni 70 tonnise registrimassiga trammid. Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel sõlmitud lepinguga osteti saastekvootide eest 20 moodsat CAF Urbos AXL tüüpi trammi, millest esimene saabus Tallinnasse 2014. aasta detsembris. 2015. aasta lõpuks teenindavad tallinlasi 17 uut trammi ja viimased kolm jõuavad liinidele 2016. aasta I kvartalis.

Ehitustöid teostas konsortsium, kuhu kuulusid AS Merko Ehitus Eesti, KMG Inseneriehituse AS ja Ratatek OY.

Trammiliinide rekonstrueerimise I etapis 2014. aastal uuendati ja viidi betoonalusele rööbastee Pärnu maanteel Vabaduse väljakust Tondini, kaasa arvatud Vana-Lõuna tänava trammiring. Vahetati välja trammide toitmiseks vajalik kontaktvõrk Kadriorust Tondi lõpp-peatuseni, rekonstrueeriti veoalajaamad ning uuendati trammitee all olevad kommunikatsioonid. Lisaks trammiteede rekonstrueerimisele teostati Kommunaalameti tellimusel ning Tallinna linna rahastusel Pärnu maantee ja Tondi tänava sõidutee ning kõnniteede taastusremont, paigaldati uus tänavavalgustus ja teostati Pärnu maantee viadukti kapitaalremont. Uute trammide vastuvõtuks rekonstrueeriti 2014-2015 jooksul ka Pärnu maantee trammidepoo. Trammiliini läbimurre Majaka tänavalt üle Peterburi tee oli teostatud juba 2013. aastal.

2015. aastal jätkusid trammiliini rekonstrueerimistööd Lasnamäe suunal, kus vahetati välja rööpad Lubja tõusust Majaka tänava otsani (Peterburi teeni) ja trammide kontaktliin Maneeži tänavast Ülemiste lõpp-peatuseni. Peterburi tee 2 territooriumile ehitati ca 700 meetrit uut trammiteed koos tagasipöörderingi ja kontaktvõrguga, mis on eelduseks lennujaama ühendamisele trammivõrguga. Rekonstrueeriti ka Viru ring, kus vahetati trammipöörangud, rööpad, trammirööbaste ristkohad ja kontaktvõrgu  kandepostid koos tänavavalgustusega. Täiendavat rekonstrueeriti Pae tänava ja Ülemiste peatuse vaheline trammitee.

Trammiliinide uuendamine eeldas ka seniste liiklusskeemide muutmist, trammipeatuste ooteplatvormide ümbertõstmist või täiendavate ehitamist ning muid tänavate ümberehitusega seonduvaid meetmeid. Töötati välja ning rakendati valgusfooridel põhinev trammide prioriteedisüsteem. Seoses uue trammiveeremi kasutuselevõtuga rekonstrueeriti ka veoalajaamad – kuue füüsiliselt vananenud alajaama tehnika vahetati välja moodsama ning keskkonnasõbralikuma vastu, sealhulgas rekonstrueeriti ka Viru ringil asuva alajaama ajalooline hoone.

"3. ja 4. trammiliini rekonstrueerimine ning uute trammide kasutuselevõtt toob pika ajalooga Tallinna trammid nüüdisaega. Kuid veel käesoleval aastal algavad tööd selleks, et Eesti Vabariigi juubeliks oleks võimalik trammiga sõita lennujaama. Samuti plaanime kevadel alustada 1. ja 2. trammiliini infrastruktuuri uuendamist Kopli suunal. 2017. aasta lõpuks saab sellega rekonstrueeritud kogu Tallinna trammiliinivõrk. Meil on kavas renoveerida ka kuni 14 senist trammi, s.h. madala keskosaga KT-6 tüüpi trammid ja osa KT-4-sid, mis saavad kaasajastatud salongi ja välimuse, maha pole veel maetud ka plaane täiendavate uute trammide ostmiseks. Linna ja riigi koostöös suudame peagi pakkuda täiesti uut kvaliteeti trammiga reisijatele ning loodame seeläbi pidurdada Tallinna linna autostumist," ütles TLT juhatuse esimees Enno Tamm.

„Valminud on Tallinna jaoks suur ja oluline ehitus, mille tulemust näevad uute trammide näol paljud. Tegemist oli rahvusvahelise koostööprojektiga, mis hõlmas ettevõtete teadmisi ja kogemusi ning materjale Eestist, Soomest, Tšehhist, Austriast, Lätist ja Rumeeniast. Täies ulatuses betooni valatud trammitee tagab kõrge kvaliteedi ja vastupidavuse, rööbaste ümber paigaldatud spetsiaalne isolatsioonimaterjal vähendab trammi liikumisel müra ja vibratsiooni ning uue kontaktliini puhul kasutatud spetsiaalne õhuliini kaabel peab vastu Eestile iseloomulikele suurtele temperatuurimuutustele,“ kirjeldas ehitustöid peatöövõtja AS Merko Ehitus Eesti insenerehitusdivisjoni direktor Arno Elias. „Täname meid usaldanud tellijat, samuti professionaalseid koostööpartnereid KMG Inseneriehituse AS-i ja Ratatek OY ning kõiki teisi, kes andsid oma panuse tööde õigeaegsesse valmimisesse,“ lisas ta.

Lisainfo:

Elina Kink

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Kommunikatsioonijuht
5687 5797