Kohalikud omavalitsused astuvad jõudsaid samme rohepöörde elluviimiseks

13. september 2021 | 13:29

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab 400 000 euroga Tartumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Lääne-Viru ja Võrumaa omavalitsuste liitude ning Keila, Narva, Pärnu, Rakvere ja Jõgeva omavalitsuste energia- ja kliimakavade koostamist. Kavad peavad valmis olema 2022. aasta lõpuks.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul on kliima- ja energiakavad head teeviidad, mida mööda minema hakata, et ühiste pingutuste tulemusel jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni. „Tänu kliimakavadele saavad omavalitsused teha pikaajalisi strateegilisi otsuseid, et elukeskkonda säilitada ja parandada,“ märkis Mölder.

„Kliimapaketi arutelul on riikliku planeerimise kõrval oluline märgata ka piirkondlikke erisusi ja võimalusi. Kogukondadega maailma muutmine annab arusaamise rohetegevuse mõjust ja kasust ning ka kiire muutuse, mis nakatab omakorda teisigi,“ sõnab KIKi arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg.  „Õnneks on Eestis hulganisti tublisid algatusi juba olemas ning loodetavasti pakuvad peatselt üle Eesti valmivad strateegiadokumendid veel välja mõtestatud ja terviklikke lahendusi, kuidas ühes kohalike inimeste, ettevõtete ja asutustega astuda samme kestlikuma majanduse ja ühiskonna suunas. Oleme kindlasti KIKis kohalikele omavalitsustele toeks parimate võimaluste leidmiseks ja mõtete koondamiseks,“ lisab Sulg.

Kliima- ja energiakavade koostamiseks saavad toetust Tartumaa Omavalitsuste Liit 45 000 eurot, Pärnumaa Omavalitsuste Liit 44 595 eurot, Läänemaa Omavalitsuste Liit 31 404 eurot, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit 44 235 eurot, Võrumaa Omavalitsuste Liit 39 951 eurot, Rakvere ja Narva Linnavalitsused saavad kumbki 50 000 eurot, Keila Linnavalitsus 14 620 eurot, Pärnu Linnavalitsus 43 744 eurot ja Jõgeva Vallavalitsus 36 450 eurot.

Kliima- ja energiakavade koostamiseks toetust saanud omavalitsuste liidud ja kohalikud omavalitsused. Allikas: KIK

Läänemaa Omavalitsuste Liidu arendusjuhi Grete Kindeli sõnul soovivad nad kava koostamisel kaardistada eelkõige olemasoleva olukorra, et teada saada, millistes avaliku sektori poolt hallatavates valdkondades on Lääne maakonnas kõige suurem energia ebamõistlik kasutus ning seejärel seada eesmärgid ja meetmed, mille abil energia kasutust tõhustada. „Projekti eesmärk on näidata Läänemaa elanikele, et avalik sektor on edasi astumas sammu, vähendamaks inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale, julgustades seeläbi elanikke sama tegema. Meie fookus rohepöördes on mugavustsoonist väljumine, muutes oma käitumist, harjumusi, mõttemaailma ja suhtumist loodusesse ning astudes sammu kaasaegsemate ja keskkonnasäästlikemate lahenduste poole – isegi kui see muutus on esialgu ebamugav,“ lisab Kindel.

Kliima- ja energiakavad ei sea kohalikele omavalitsustele ette konkreetset raami, vaid aitavad tuvastada just konkreetses piirkonnas kliimamuutuste kohanemise ja leevendamisega seotud valdkonnad ja vajalikud arendused. Näiteks võivad need hõlmata tervise, sotsiaalhoolekande, päästevõimekuse, maakasutuse, looduskeskkonna, majanduse, kogukonna, teadlikkuse, koostöö, taristu ja ehitiste ning energeetika ja varustuskindluse teemasid.

„Kohalikele omavalitsustele on meil sel aastal Euroopa Majanduspiirkonna programmi raames avanemas veel kaks toetust – uuenduslike ringmajanduse lahenduste väljatöötamine ning energia- ja kliimakavade koostamise jätkuvoor kliimameetmete elluviimiseks, kuhu ootame taotlema kõiki kohalikke omavalitsusi,“ lausub KIKi projektikoordinaator Aivi Allikmets ja lisab, et kui toetuste taotlemise tingimused on koostatud, pannakse info üles KIKi kodulehele.

Energia- ja kliimakavade koostamise toetus on osa Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014-2021 programmist „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“, millel on kolm fookusteemat - ökosüsteemide ja ringmajanduse põhimõtete tugevdamine ning kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemise võimekuse suurendamisele kaasaaitamine. Programmi operaator on Keskkonnaministeerium ning partner Norra Keskkonnaagentuur. Lisaks on oluline roll riikidevahelises koostoimimises Norra Saatkonnal Eestis.