KIK toetab kohalikke omavalitsusi kliima- ja energiakavade koostamisel

01. märts 2021 | 10:38

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamise taotlusvooru, mille raames on omavalitsustel võimalus lisada kliima- ja energiavaldkond olemasolevasse arenguplaani või siis koostada eraldi kava konkreetse piirkonna jaoks. Eelarve on 400 000 eurot ja taotluste esitamise tähtaeg on 26. aprill 2021.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tuleb kliima- ja energiakavade koostamiseks linnadel ja valdadel põhjalikult läbi mõelda, kuidas olla rohelisem ning pakkuda oma elanikele järjest atraktiivsemat elukeskkonda. „Rohepööre Eestis ei saa toimuda kohalike omavalitsuste panuseta. Vastupidi, omavalitsused peaks näitama eeskuju kasvuhoonegaaside vähendamisel ja kliimakindlal planeerimisel,“ lausub Mölder.

„Norras kasvab kohalike omavalitsuste roll kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel,“ sõnab Norra suursaadik Else Berit Eikeland ja kinnitab, et Norra omavalitsused peavad arvestama kliimaaspektiga kõikide otsuste tegemisel teemaplaneeringutest kuni autoostudeni välja. „Ootame väga, et Eesti ja Norra kohalikud omavalitsused saaksid selle kliimaprogrammi raames vahetada oma parimaid kogemusi, “ lisab Eikeland.

KIKi juhataja Andrus Treier rõhutab, et kohalikud omavalitsused toovad rohepöörde võtmetegijatena kokku inimesed, kogukonnad, ettevõtted ja avalikud teenused. „Kui kõik koos mõtlevad ja analüüsivad, kuidas transporti, maakasutust, elamumajandust, ettevõtlust, töö- ja tervishoidu tõhusamalt ja energiasäästlikumalt arendada, saame ühiselt astuda suure sammu parema homse nimel. Seetõttu on kliima- ja energiakava koostamine selle teekonna alguses mõtete korrastamiseks vajalik,“ sõnab Treier. „KIKis saame keskselt olla abiks suuna seadmisel, teekaartide loomisel ning tervikpildi nägemisel, et kliimaneutraalsuse ambitsioon saaks selgete sammudega sisustatud,“ lisab ta.

Valdkondi, mida kohalikud omavalitsused (KOV) saavad kliimakavade koostamise raames analüüsida on mitmeid. KOV võib koostada hallatavate hoonete energiaauditid ja mõelda läbi, kas hooned vajaksid rekonstrueerimist või analüüsida, kuidas on maandatud piirkonna üleujutusriskid. Või siis näiteks koostada ülevaate kohalikest põllumeestest ja talupidajatest, et soodustada kohalike saaduste turustamist oma elanikele ja seeläbi vähendada toodete transportimisest tekkivate heitgaaside kogust. Kui kohalikel omavalitsustel on energia- ja kliimakavad koostatud, on plaanis avada jätkuvoor, mis on mõeldud kliimameetmete elluviimiseks.

Taotlusvoorus annab Norra, Islandi ja Liechtensteini välisekspertide kaasamine projektile lisaväärtuse ja kõrgemad hinded. Doonorriigi partneri leidmisel saab abi Keskkonnaministeeriumist (kertu.sepp [at] envir.ee).

Vooru eelarve on 400 000 eurot. Toetussumma miinimum on 5 000, maksimum 50 000 eurot ning toetusmäär on kuni 90%. Toetust saavad küsida kohalikud omavalitsused, nende  hallatavad asutused ning maakondlikud omavalitsusliidud. Toetuse tutvustamiseks toimub infopäev veebis 10. märtsil kell 10. Täpsemat informatsiooni taotlemistingimuste kohta ja infotunnile registreerumise võimaluse leiab KIKi kodulehelt.

Energia- ja kliimakavade koostamise voor on osa Euroopa majanduspiirkonnas käivitunud programmist „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“, millel on kolm fookusteemat - ökosüsteemide ja ringmajanduse põhimõtete tugevdamine ning kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemise võimekuse suurendamisele kaasaaitamine. Programmi operaator on Keskkonnaministeerium ning partner Norra Keskkonnaagentuur. Lisaks on oluline roll riikidevahelises koostoimimises Norra Saatkonnal Eestis.

Taustainfo

Euroopa Majanduspiirkonna laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 15 Euroopa riiki 1,548 mld euroga, millest 95,8% moodustab Norra 3% Islandi ja 1,2% Liechtensteini toetus. Toetuste eesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel.

EMP toetuste raames rahastatakse erinevaid programme Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Küprosel, Eestis, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.

Rahastamisperioodil 2014-2021 on Norra, Islandi ja Liechtensteini toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" kaudu otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks.