Aivi Allikmets: kliima- ja energiakavad - üks samm edasi puhtama ja parema elukeskkonna suunas

26. veebruar 2021 | 09:29

Looduses on kõik omavahel tihedalt seotud ning ühe näitaja muutus muudab ka teisi näitajaid. Inimtegevuse tagajärjel tekib suures koguses kasvuhoonegaase, mis omakorda põhjustavad kliimamuutusi ning  tõsiseid tagajärgi maakerale, inimestele ja elurikkusele.

Euroopa riigid on võtnud eesmärgiks, et 2050. aastaks on Euroopa kliimaneutraalne, see tähendab, et süsihappegaasi ei eritata rohkem, kui seda ära siduda suudetakse. Euroopa majanduspiirkonnas (EMP) on käivitunud programm „Kliimamuutuse leevendamine ja nendega kohanemine“, mille raames Norra, Island ja Liechtenstein toetavad teiste hulgas ka Eestit kliimaeesmärkide saavutamisel. Doonorriigid suunavad keskkonnavaldkonnas kokku Eestisse kuus miljonit eurot, millele Eesti riik lisab üle miljoni euro.

Programmi fookuses on kolm suunda: ökosüsteemide ja ringmajanduse põhimõtete tugevdamine ning kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamisele ja kohanemise võimekuse suurendamisele kaasaaitamine. Täpsemalt tähendab viimane seda, et kohalikel omavalitsustel on võimalus saada toetust oma piirkonna kliima- ja energiakavade koostamiseks.

Iga Eesti piirkond on eriline 

Kliima- ja energiakava koostamine aitab kohalikul omavalitsusel paremini mõista, millised on just selle piirkonna võimalused kliimamuutuste leevendamiseks ja seada konkreetsed eesmärgid, mida soovitakse saavutada. Võimalus on lisada kliima- ja energiavaldkond olemasolevasse arenguplaani või koostada eraldi kohaliku omavalitsuse või konkreetse piirkonna kava. 

Oluline on, et kohalikud omavalitsused omaksid visiooni ja mõistaksid, et nad saavad ise kaasa aidata oma piirkonnas kliimamuutuste mõjudega paremaks toimetulekuks elu- ja looduskeskkonna, transpordi, maakasutuse, elamumajanduse, ettevõtluse, töö- ja tervishoiu, hariduse ja julgeoleku valdkondades. Näiteks võib KOV koostada hallatavate hoonete energiaauditid ja mõelda läbi, kas hooned vajaksid rekonstrueerimist. Või siis üle vaadata, kuidas on kohalikul tasandil soodustatud ja toetatud energiasõbralikud liikumisviisid (jalgrattad, tõukerattad, elektriautod ametlikeks sõitudeks) või hoopis analüüsida, kuidas on maandatud üleujutusriskid. Üheks variandiks on ka piirkonna põllumeeste ja talupidajate kaardistamine ning kohalike saaduste turustamise soodustamine oma elanikele, vähendades seeläbi toodete transportimisest tekkivate heitgaaside kogust. Variante on mitmeid.  

Programmi raames on KOVidel suurepärane võimalus kaasata doonorriikide Norra, Islandi ja Liechtensteini eksperte ja nende teadmisi. Välisekspertide kaasamine annab projektile lisaväärtuse ja kõrgemad hinded. Kuna neil riikidel on Eestiga teemad sarnased ja asume suhteliselt sarnastes loodustingimustes, siis nende kogemused ja teadmised on igati asjakohased ja väärtuslikud. Norras, Islandis ja Liechtensteinis on kohalikul tasandil kliima- ja energiakavad juba koostatud ja elluviimisel.

KIK on abiks kliimakavade koostamisel

26. veebruaril avabki KIK taotlusvooru kliima ja energiakavade koostamiseks, kust saavad toetust küsida kohalikud omavalitsused, nende  hallatavad asutused ning maakondlikud omavalitsusliidud. Taotluste esitamise tähtaeg on 26. aprill 2021. Vooru eelarve on 400 000 eurot. Toetussumma miinimum on 5 000, maksimum 50 000 eurot ning toetusmäär on kuni 90%. Toetuse tutvustamiseks toimub infopäev veebis 10. märtsil kell 10. 

Programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" operaator on Keskkonnaministeerium ning partner Norra Keskkonnaagentuur. Lisaks on oluline roll riikidevahelises koostoimimises Norra Saatkonnal Eestis.

Aivi Allikmets, KIKi projektikoordinaator

Artikkel ilmus 26. veebruaril 2021 Eesti Päevalehe nädalalõpulehes LP.

Info kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamise taotlusvooru kohta leiab SIIT.

Taotlusvooru infopäev toimub 10. märtsil kell 10 ja sellele saab registreeruda SIIN.