Keskkonnaprogrammi finantseerimise kord

 Lae kehtiv finantseerimise kord oma arvutisse (pdf)

1 Üldsätted
1.1 Käesolev kord reguleerib Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) poolt antavate toetuste kasutamist ja keskkonnaprojektide elluviimise aruandlust.
1.2 Käesolev kord reguleerib KIKi tegevust keskkonnatasude seaduse alusel KIK poolt antavate toetuste menetlemisel.
1.3 KIKi ülesandeks on keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnakaitseliste projektide ja - tegevuste finantseerimine. KIK ei täida projektides toetuse saaja, riikliku tellija ega projektijuhi ülesandeid.
1.4 Taotluste esitamine, hindamine ja rahastamise otsuste tegemine toimub vastavalt keskkonnaministri 17.veebruari 2006.a määrusele nr 13.

2 Kasutatavad mõisted
2.1 Sihtfinantseerimine: sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud KIKi poolne toetus, mida tohib kasutada ainult teatud liiki kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks, kusjuures toetuse andja (KIK) kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist antakse tegevuskulude katteks ja põhivara soetamiseks
2.2 Keskkonnaprogramm: keskkonnaministri määruses nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord" §1 nimetatud valdkondlike programmide kogum.
2.3 Projekt: kindla eesmärgi saavutamiseks kavandatud ühekordse iseloomuga ajaliselt piiritletud tegevuste kogum.
2.4 Kiireloomuline taotlus: on rahastamise taotlus mille kiire rahuldamine on hädavajalik keskkonnakahju vältimiseks, keskkonnareostuse likvideerimiseks või inimese tervise kahjustamise vältimiseks või mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena toob kaasa olulise programmi eesmärke täitva projekti ära jäämise.
2.5 Jätkuprojekt: pikaajaline projekt mida viiakse ellu etappidena mitme aasta jooksul.
2.6 Taotlus: KIKi poolt kinnitatud vormi kohane dokument, milles sisaldub informatsioon tegevuse kohta, mille elluviimiseks finantseerimist taotletakse.
2.7 Toetuse saaja: isik või asutus, kelle seadusest tulenevaks ülesandeks või põhikirjaliseks eesmärgiks või huviks on projekti tulemus või kes tulemust hiljem kasutab. Toetuse saajaks on taotluse esitaja, projekti arendaja ja tööde tellija.
2.8 Teostaja: isik või asutus, kellega toetuse saaja on sõlminud projekti elluviimiseks töövõtu- vms lepingu ning kellele ta on kohustatud selle lepingu alusel tööde eest tasuma.
2.9 Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm: keskkonnateadlikkuse programmi maakondlik osa, mille koostamist juhib ja koordineerib KIKi maakondlik esindus.
2.10 Omafinantseering: toetuse saaja või kolmanda osapoole (kaasfinantseerija) rahaline osalus projektis.
2.11 KIKAS: KIKi elektrooniline andmesüsteem mille kaudu toimub projekti finantseerimise taotlemine, sihtfinantseerimise lepingute sõlmimine ja toetuste väljamaksmine.
2.12 Ettevõtja: konkurentsiseaduse §-s 2 nimetatud isikud ja asutused.

3 Finantseerimise taotlemine
3.1 Projekti finantseerimise taotlemiseks täidab toetuse taotleja KIKASes vormikohase taotluse ja esitab selle KIK'ile elektroonselt KIKASe kaudu või paberkandjal.
3.2 Informatsiooni taotlusvooru kohta avaldab KIK vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva Keskkonnaministeeriumi ja KIKi kodulehel. Taotlusi saab esitada kaks korda aastas.
3.3 Kiireloomulise taotluse esitamisel ei pea toetuse taotleja järgima p. 3.2 nimetatud tähtaegasid.
3.4 Ettevõtjast taotleja peab enne toetuse taotlemist veenduma, et tema toetamine ei ole riigiabi andmine või selleks on olemas õiguslik alus (nt vähese tähtsusega abi või KIKi regionaalabi grupierand), ja/või teadvustama, millisesse lubatava riigiabi kategooriasse tema projekt võiks kuuluda ja milliseid toiminguid (nt riigiabi loa taotlemine Euroopa Komisjonilt) tuleb riigiabi saamiseks täiendavalt teha.

4 Omafinantseering.
4.1 Omafinantseering peab olema rahaline ning vastama abikõlblikkuse nõuetele.
4.2 Avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (v.a riigiasutused) peab omafinantseering olema vähemalt 10% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest. Kui avalik-õiguslik juriidiline isik taotleb toetust punktides 4.3, 4.5, 4.6, 4.7, 4.8, 4.9, 4.10, 4.13, 4.14 ja 4.15 kirjeldatud tegevuste rahastamiseks või juhtudel, siis kehtivad nimetatud punktides kehtestatud omafinantseeringu tingimused.
4.3 Omafinantseering ei ole nõutav omavalitsustelt, kui hooldatakse või korrastatakse riigi maal või omandis olevaid objekte. See erand ei kehti veemajanduse programmi pinnaveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammist, joogivee alamprogrammist ja reoveekäitluse alamprogrammist rahastatavate objektide korral.
4.4 Kui riigiabi reguleerivatest õigusaktidest ja vastavatest Euroopa Komisjoni otsustest lubadest ei tulene suuremat omafinantseeringu määra, peab ettevõtjatel olema omafinantseering vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest (v. a punktis 4.5 toodud juhtudel juhul, kui taotlejaks on vee-ettevõte, mille osa- või aktsiakapitalist 51% või rohkem kuulub kohalikule omavalitsusele).
4.5 Veemajanduse programmi reoveekäitluse või joogiveevarustuse projektide arendamisel peab omafinantseering olema vähemalt 15% KIKi finantseeritava projekti või projektietapi kulutuste maksumusest (v.a punktides , 4.6, 4.7 ja 4.8 toodud juhtudel).
4.6 Kui kanalisatsiooni ja/või reoveepuhasti rekonstrueerimise või ehitamise korral põhjustab üle 50% reostuskoormusest tööstusreovesi, siis peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.
4.7 Kui veetorustiku ja/või puurkaev-pumpla rekonstrueerimise või ehitamise korral tarbib üle 50% joogiveest tööstus, siis peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.
4.8 Lahkvoolse kanalisatsioonitorustiku (sademeveetorustiku) rajamise või rekonstrueerimise korral peab omafinantseering olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest.
4.9 Päikese- ja tuuleenergial ning soojuspumpadel põhinevate elektri või küttesüsteemide ehitamisel peab omafinantseering olema vähemalt 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejateks võivad olla ainult avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja neile kuuluvad asutused.
4.10 Elektri ja soojuse koostootmise arendamisel, katlamaja üleviimisel taastuvale kütusele või taastuval kütusel töötava katlamaja rajamisel peab omaosalus olema 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest.
4.11 Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel on soovitatav omafinantseering vähemalt kümme protsenti KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulude maksumusest (v.a punktis 4.5, 4.6, 4.7, 4.8, 4.9, 4.10 ja 4.14 toodud juhtudel).
4.12 Kui sihtasutuse või mittetulundusühingu projekti eesmärk või tulemus on seotud sihtasutuse ja/või mittetulundusühingu asutajate ja/või liikmete ja/või partnerite ettevõtlusega ja/või projekti tulemust kasutatakse hiljem otseselt või kaudselt ettevõtluses, lähtutakse p-st 4.4.
4.13 Omafinantseering ei ole nõutav keskkonnateadlikkuse programmis avalikelt alus-, põhi- ja keskharidust andvatelt haridusasutustelt ning huvikoolidelt (v.a punktis 4.4 ja 4.14 toodud juhtudel).
4.14 Keskkonnateadlikkuse programmist filmi tootmiseks toetuse taotlemisel peab omafinantseering olema vähemalt 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest ja KIKi toetuse suurus ei tohi ületada 65 000 eurot ilma käibemaksuta.
4.15 Kui p-s 7 nimetatud riigiabi tingimustest tuleneb suurem omafinantseeringu nõue, järgitakse riigiabi tingimusi. Kui riigiabi võib anda väiksema omafinantseeringu määraga, võib KIK põhjendatud juhtudel kohaldada väiksemat omafinantseeringu määra.

5 Abikõlblikud kulutused ja kulutuste abikõlblikkuse periood
5.1 Tulenevalt keskkonnaministri 17. veebruari 2006.a määruse nr 13 § 23 lg-s 2 sätestatud kohustusest tagada riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel võib KIKi toetust kasutada ainult abikõlblike kulutuste tegemiseks.
5.2 Abikõlblikuks loetakse toetuse saaja kulutused, mis on vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärkide elluviimiseks.
5.3 Projekti kulutuste abikõlblikkuse tingimused on sätestatud käesoleva korra lisas 1 „Abikõlblikud kulutused".
5.4 Sihtfinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse perioodi vahemik algab taotlusvooru tähtajast ja lõpeb rahastamise otsuse kehtivusaja möödumisel (vt p.6.4). Projekti abikõlblikkuse periood määratakse sihtfinantseerimise lepingus projekti alguse ja lõpuga ning see peab jääma eelpool nimetatud vahemikku.
5.5 Omafinantseeritavate kulutuste abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avalikustamise kuupäevast, kui see on eraldi kokku lepitud sihtfinantseerimise lepingus ja lõpeb sihtfinantseerimislepingus märgitud lõpptähtajaks, mis ei tohi ületada rahastamise otsuse kehtivusaega (vt p.6.4.).
5.6 Punktides 5.4 ja 5.5 kehtestatud kulutuste abikõlblikkuse periood ei kehti riigiabi korral, kui Euroopa Liidu riigiabi alastest õigusaktides või Euroopa Komisjoni vastavast otsusest tulenevalt on kehtestatud kulutuste abikõlblikkuse perioodile teistsugused nõuded.
5.7 Euroopa Komisjoni poolset riigiabi luba eeldatavate projektide puhul ei tohi töödega alustada s.h siduvaid lepinguid sõlmida enne vastava riigiabi loa saamist.

6 Taotluste hindamine ja rahuldamine
6.1 Taotluste nõuetele vastavuse hindamise viib läbi KIK vastavalt keskkonnaministeeriumiga sõlmitud halduslepingule. KIK kontrollib projekti vastavust keskkonnaministri määrusele nr 13 ja KIKi finantseerimise korrale. Nõuetele vastavad projekti rahastamise taotlused edastab KIK hindamiseks keskkonnaministeeriumile, mittevastavatest taotlustest informeerib KIK toetuse saajat kirjalikult KIKASe kaudu.
6.2 KIK võib nõuda taotluses esitatu täpsustamist ja konkretiseerimist. Samuti võib KIK
nõuda toetuse taotlejalt põhjendatult muude lisatingimuste täitmist või dokumentide
esitamist, mis on vajalikud projekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja teostatavuse hindamiseks.
6.3 Taotluste sisulist hindamist korraldab vastavalt keskkonnatasude seaduse § 59 lg-le 1 Keskkonnaministeerium (v.a keskkonnateadlikkuse maakondlik programm). Hindamise tulemuste põhjal koostab keskkonnaministeerium valdkondlike programmide eelnõud ja esitab need otsustamiseks KIKi nõukogule. Seadustest ja määrustest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega seotud projektitaotluste rahastamise otsustab keskkonnaminister vastavalt KeTS § 59 lg-le 2.
6.4 Rahastamise otsuse kehtivusaeg on 24 kuud alates KIKi nõukogu otsuse tegemise kuupäevast.
6.5 Valdkondlikust programmi kinnitamisest ei teki KIKil varalisi kohustusi taotlejate ees. Varalised kohustused tekivad sihtfinantseerimise lepingu alusel ning käesolevas korras ja selle lisades sätestatud finantseerimise tingimuste täitmisel.
6.6 KIK võib keelduda taotluse hindamisest, kui toetuse saajal on KIKi ees aruande või muid võlgnevusi või toetuse saajal on maksevõlgnevused riigile (v.a ajatatud maksevõlgnevused) või aruande võlgnevused riiklikele registritele.

7 Riigiabi
7.1 Kui KIKi poolt antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes järgitakse tingimusi, mis on sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis ja järgmistes Euroopa Liidu õigusaktides:
7.2 Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3-47);
7.3 Regionaalabi suunised aastateks 2007-2013 (ELT C 54, 4.03.2006, lk 13-44);
Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised (ELT C 82, 1.04.2008, lk 1-33); Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT C 323, 30,12,2006, lk 1-26).
7.4 Kui KIKi poolt antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, järgitakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5-10). Kalanduse ja põllumajanduse valdkonnas tuleb järgida nende valdkondade reegleid.
7.5 Riigiabi puhul peavad toetuse saajad lisaks p-s 2.1 nimetatud vormikohasele taotlusele esitama KIKi nõutavas vormis kogu teabe, mis on vajalik hindamaks, kas toetus vastab riigiabi andmise nõuetele.
7.6 Kui riigiabi andmise tingimused seda nõuavad, esitab toetuse saaja tõendi selle kohta, et ta vastab punktis 3.1 nimetatud üldise grupierandi määruse I lisas toodud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja määratlusele.
7.7 Toetust taotlevad äriühingud peavad esitama KIKile koos projekti finantseerimise taotlusega teatise saadud riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega riigiabi ja piiratud riigiabi saamise kohta viimase kolme aasta jooksul.
7.8 Kui käesolevas punktis viidatud õigusakt asendatakse uue õigusaktiga, tuleb järgida uut õigusakti.

8 Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimine
8.1 Projekti finantseerimiseks sõlmib KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu (lisa 3 ja 4)
8.2 Sihtfinantseerimise leping projekti või selle osa finantseerimiseks tuleb esitada KIKi kuue kuu jooksul, arvates nõukogu või keskkonnaministri otsusest projekti finantseerida.
8.3 Toetuse saaja täidab KIKASes sihtfinantseerimise lepingu projekti, allkirjastab selle koos lisadega ning edastab KIKASe kaudu või paberkandjal KIKile.
8.4 KIKi esindaja allkirjastab sihtfinantseerimise lepingu 15 tööpäeva jooksul, arvates selle registreerimisest KIKis. Juhul kui on vaja täpsustada sihtfinantseerimise lepingu tingimusi ja lisasid, pikeneb nimetatud tähtaeg täpsustamiseks kulunud aja võrra. Paberkandjal allkirjastatud sihtfinantseerimise lepingu ühe eksemplari saadab KIK tagasi toetuse saajale.
8.5 KIK võib nõuda sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel taotluses esitatu täpsustamist ja konkretiseerimist ning põhjendatud juhtudel näidislepingu tingimusi muuta ja täiendada.
8.6 KIK ei sõlmi jätkuprojekti rahastamiseks sihtfinantseerimise lepingut enne kui eelneva projekti etapi kohta on esitatud aruandlus ja see on KIKi poolt aktsepteeritud.
8.7 KIK võib keelduda sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisest ja toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on KIKi ees aruande või muid võlgnevusi ning toetuse saajal või tööde teostajal on maksevõlgnevused riigile (v.a ajatatud maksevõlgnevused) või toetuse saajal on aruande võlgnevused riiklikele registritele.

9 Nõuded lepingutele
9.1 KIK ei allkirjasta sihtfinantseerimise lepingut enne, kui lepingu lisades on esitatud kõik vastava projekti finantseerimiseks ja toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed (lisa 5).
9.2 Toetuse saaja ja teostaja vahelistes lepingutes ei või olla ebatavalisi ega ebamõistlikke punkte, millega loobutakse antud valdkonnas tavalistest tellija või ostja õigustest või piiratakse neid. Lepingud peavad vastama antud valdkonna heale tavale ja sisaldama kõike olulisi punkte nagu täpne tööde kirjeldus, maksumus, maksete tegemise kord, tööde üleandmine ja vastuvõtmine, antavad garantiid jne.
9.3 Toetuse saaja on kohustatud projekti lepingute sõlmimisel vältima huvide konflikti st olukorda, kus mõnda taotlejat võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu, nõustamine vms) temaga seotuks ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest KIKi ja leppima kokku huvide konflikti vältimise meetmetes.
9.4 KIK võib nõuda toetuse saajalt põhjendatult muude lisatingimuste täitmist, mis on suunatud toetuse sihipärase kasutamise tagamisele ja KIKi nõukogu või keskkonnaministri taotluse rahuldamise otsuse täitmisele.

10 Nõuded hangetele
10.1 Toetuse saaja on kohustatud järgima kõikide projekti kulude tegemisel riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning olema suuteline nende põhimõtete järgimist mõistlikult tõendama, arvestades järgmistes alapunktides sätestatut.
10.2 Kui toetuse saaja kasutab KIKist saadavat toetust töövõtu-, müügi- vms lepingu eest tasumiseks, millise sõlmimiseks pole avatud-, liht- või muud hankemenetlust vastavalt riigihangete seadusele vaja läbi viia, nõuab KIK toetuse saajalt pakkumuste võtmist vähemalt kolmelt pakkujalt, ehituslike tööde puhul alates 30 000 eurost ilma käibemaksuta ning asjade ostmisel ja teenuste tellimisel alates 6000 eurost ilma käibemaksuta ja lepingu sõlmimist majanduslikult kõige soodsama pakkumuse teinud pakkujaga.
10.3 Pakkumusi ei pea võtma juhul, kui selles valdkonnas ei ole mitut pakkujat või kui avatud hankemenetluse piirmääradest suuremate hangete korral võimaldab riigihangete seadus kasutada lisaks avatud hankemenetlusele muid hanke menetlusi (v.a võrguettevõtted). Toetuse saaja peab sihtfinantseerimise lepingu lisades oma hanke menetluse ja pakkuja valikut põhjendama.
10.4 Kui KIKilt toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes või on võrguettevõte ning tööde maksumus ületab riigihangete seaduses ehituslikele töödele ning asjade ostmisele või teenuste tellimisele kehtestatud avatud hankemenetluse piirmäärasid, peab toetuse saaja leidma tööde teostaja läbi avaliku konkursi. Pakkumuse kutse tuleb avaldada oma kodulehel ja vähemalt ühes üleriigilises ajalehes. Avatud hankemenetluse piirmääradest väiksemate maksumuste korral kehtib punktis 10.2 nimetatud kolme pakkumise nõue.

11 Toetuse väljamaksmine
Toetuse väljamaksmiseks tuleb täita KIKASes väljamaksetaotlus ja esitada allkirjastatuna KIKASe kaudu või paberkandjal KIKile. KIK maksab toetuse välja, tehes ülekande toetuse saaja pangakontole. Kui tegemist on täies ulatuses toetuse saaja poolt tellitava töö või teenusega, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse teostajale, millega KIK täidab sihtfinantseerimise lepingust tuleneva kohustuse toetuse saaja ees ning sellega seotud toetuse saaja kohustuse teostaja ees. Eeltoodu ei ole aluseks õigussuhte tekkimisele KIKi ja teostaja vahel. Pärast toetuse ülekandmist teostajale edastab KIK toetuse saajale viie tööpäeva jooksul asjakohase teatise.

12 Ettemaks
12.1 KIK võib maksta toetuse välja teostajale ja toetuse saajale ettemaksuna enne tööde teostamist ehitusprojektide puhul kuni 30 protsenti ning teiste projektide puhul kuni 50 protsenti sihtfinantseerimise lepingu kogusummast.
12.2 KIK-st taotletud ettemaksu tagasiarvestusmeetod kirjeldatakse KIKASes ettemaksu esitamisel.
12.3 Ettemaksu tasumiseks teostajale esitab toetuse saaja KIKile väljamaksetaotluse ja koopia teostaja ettemaksu arvest toetuse saajale. Muudel juhtudel esitab toetuse saaja väljamaksetaotluse.

13 Vahemaksed
13.1 Ettemaksule järgnevad maksed teeb KIK pärast seda, kui toetuse saaja või töö teostaja on kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud.
13.2 KIK teeb makse töö teostajale, kui toetuse saaja on sõlminud KIKiga vastava sihtfinantseerimise lepingu (lisa 4), esitanud KIKile väljamaksetaotluse, teostaja poolt toetuse saajale esitatud arve koopia (millel on toetuse saaja raamatupidamiskirjend, raamatupidaja nimi ja allkiri), koopia teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist, mis peab sisaldama vähemalt KIKi näidises (lisa 9 näidis 1 ) sisalduvaid andmeid ja kuludeklaratsiooni .
13.3 KIK teeb makse toetuse saajale, kui toetuse saaja on sõlminud KIKiga vastava sihtfinantseerimise lepingu , esitanud KIKile väljamaksetaotluse, kuludeklaratsiooni ja koopia teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist (lisa 9 näidis 1). Akti ei esitata, kui tööde iseloomust tulenevalt või muul põhjusel pole üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine mõistlik või kohane.

14 Lõppmakse
14.1 Lõppmakse minimaalne suurus on 20 protsenti sihtfinantseerimise lepingu summast.
14.2 KIK teeb lõppmakse pärast KIKASe kaudu esitatud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande heaks kiitmist. Makse saamiseks peab toetuse saaja esitama KIKile väljamaksetaotluse, teostajale tasumisel koopia teostaja arvest toetuse saajale (millel on toetuse saaja raamatupidamiskirjend, raamatupidaja nimi ja allkiri), koopia üleandmise-vastuvõtmise aktist, kuludeklaratsiooni, sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande koos nõutud lisadega, nagu raamatupidamise väljavõte projekti tulu- ja kulukontost jne.

15 Väljamakse tegemise aeg
15.1 KIK teeb makse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast toetuse väljamaksetaotluse registreerimist KIKis. Väljamaksetaotluse ja sellega kaasnevate lisadokumentide täpsustamisel pikeneb maksetähtaeg lisadokumentide esitamiseks kulunud aja võrra.

16 Erandid
16.1 Põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võivad KIK ja toetuse saaja leppida kokku käesolevas korras sätestatust erinevates maksete määrades ja tähtaegades.

17 Projektipõhise arvestuse pidamise kohustus
17.1 Vastavalt hea tava ning läbipaistvuse ja mõistetavuse printsiibile peab toetuse saaja sihtfinantseeritava projekti kohta pidama projektipõhist raamatupidamisarvestust (RTJ 12, riigiraamatupidamise üldeeskiri). Projektidega seotud majandustehingute kajastamisel oma raamatupidamises on toetuse saaja kohustatud kirjutama kõigile algdokumentidele, mis kuuluvad KIKist finantseerimisele, raamatupidamiskande. Raamatupidamiskanne peab sisaldama kande tegemisel kasutatud raamatupidamiskontosid (kontonumbreid), projekti nime (või projekti tunnuskoodi, numbrit). Riigiraamatupidamiskohustuslased ja riigi konsolideerimisgrupi üksused lisavad kontodele nõutavad koodid (tehingupartner, tegevusala, allikas).

18 Keskkonnateadlikkuse maakondlik alamprogramm
18.1 Keskkonnateadlikkuse maakondliku alamprogrammi eelarve suuruse järgmiseks kalendriaastaks otsustab KIKi nõukogu.
18.2 Programmi koostamist koordineerib KIKi maakondlik esindus.
18.3 Programmi taotlused esitatakse KIKi punktis 3 nimetatud tähtaegadel.
18.4 Programmi koostamiseks ja taotluste hindamiseks on moodustatud igas maakonnas töörühm. Töörühm hindab taotlusi vastavalt keskkonnaministri määruses nr. 13 toodud hindamiskriteeriumitele. Töörühma tööd juhib ja koordineerib KIKi maakondlik esindus.
18.5 Töörühma hindamistulemuste põhjal koostab KIKi maakondlik esindus programmi eelnõu. Programmi kinnitab KIKi nõukogu.
18.6 Programmi projektide finantseerimiseks sõlmib KIK sihtfinantseerimise lepingud toetuse saajatega vastavalt finantseerimise korrale.
18.7 Programmi projektide suhtes kehtivad kõik käesolevas korras sätestatud asjakohased tähtajad, piirangud ja nõuded.

19 Dokumentide esitamise koht
19.1 Maakonna piires teostatava projekti finantseerimiseks esitab toetuse saaja projekti finantseerimise taotluse, sihtfinantseerimise lepingu, väljamaksetaotluse, sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande ja muudatuste kirjad menetlemiseks KIKi vastava maakonna esindusse.
19.2 Üleriikliku projekti finantseerimiseks esitab toetuse saaja projekti finantseerimise taotluse, sihtfinantseerimise lepingu, väljamaksetaotluse, sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande ja muudatuste kirjad menetlemiseks KIKi Tallinna esindusse.

20 Muudatused
20.1 Põhjendatud juhtudel võib KIK nõustuda projekti muudatustega võrreldes taotluses kavandatuga.
20.2 Kui toetuse saaja soovib teha projektis (tegevustes, eelarves, tähtaegades, partnerites jms) muudatusi võrreldes taotluses ja/või sihtfinantseerimise lepingus esitatuga, tuleb esitada KIKile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud taotlus, milles on näidatud ära kõik asjakohased andmed, mh - programmi nimetus ja eelarveaasta, projekti nimi ja projekti number ja eraldatud summa, sihtfinantseerimise lepingu number ja kuupäev (kui leping on sõlmitud), muudatuse alus ja põhjendus ning muudatuse sisu.
20.3 Projektide kallinemisel võib KIK toetuse summat suurendada maksimaalselt kuni 30 protsendi võrra toetuse esialgse summaga võrreldes
20.4 Kuni KIK ei ole teatanud muudatuse aktsepteerimisest, käsitleb KIK projekti elluviimist taotletust ja/või lepingus kokkulepitust erinevalt toetuse saaja kohustuste rikkumisena ja võib lugeda KIKiga kokkulepitust erinevad kulutused abikõlbmatuteks.
20.5 Taotluses või sihtfinantseerimise lepingus esitatud eelarve piires võib toetuse saaja põhjendatud vajadusel KIKiga eelnevalt kooskõlastamata suurendada kululiigi esialgset summat kuni kümne protsendi ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 3200 eurot. Kululiigi esialgse summa vähendamist ei pea KIKiga eelnevalt kooskõlastama. Põhjendused tuleb esitada sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel ja sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes.
20.6 Kui taotluse ja sihtfinantseerimise lepingu summa on väiksem kui 2000 eurot võib toetuse saaja teha eelarve piires põhjendatud muudatusi eelarve kululiikide kaupa ilma KIKiga eelnevalt kooskõlastamata. Põhjendused tuleb esitada sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel ja sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes.
20.7 Kui projekti elluviimise käigus projekti maksumus odavneb, siis väheneb KIKi ja omaosalus projekti finantseerimisel vastavalt taotluses esitatud osaluse proportsioonidele.

21 Struktuuritoetustest või rahvusvahelistest allikatest rahastatavate projektide kaasrahastamine.
21.1 Kaasrahastamise saamiseks tuleb taotlus esitada KIKile punktis 3. nimetatud tähtaegadel ja enne põhirahastaja poolse rahastamise otsuse saamist. KIK ei kaasrahasta projekti, kui põhirahastaja poolne rahastamise otsus on tehtud enne KIKile kaasrahastamise taotluse esitamist.
21.2 KIK kaasrahastab kuni 50% projekti kogumaksumusest. Kaasrahastamise korral toimub toetuse eraldamine ja aruandlus kaasrahastatava projekti finantseerimise tingimuste kohaselt. Toetuse taotleja esitab KIK-le põhirahastaja tingimused, sh abikõlblikkuse tingimused koos põhirahastajale esitatud rahastamise taotlusega. Kui KIKi osalus projektis on üle 50%, siis kohaldatakse keskkonnaministri määruses nr 13 sätestatud taotluste hindamise ja rahastamise otsuse tegemise korda ning rahastamine toimub KIKi finantseerimise korra kohaselt.
21.3 Projekti kaasrahastamiseks sõlmib toetuse saaja KIKiga kaasrahastamise lepingu (lisa 6).
21.4 Projekti kaasrahastamisel toimuvad väljamaksed väljamaksetaotluse alusel.
21.5 Eelpool nimetatud nõuded ei rakendata kui vastava programmi rakendamise protseduurides on kehtestatud teisiti.

22 Kontroll, finantseerimise peatamine ja toetuse tagasinõudmine
22.1 KIK kontrollib projekti elluviimist s.h viib läbi kohapealset eelkontrolli, investeeringu kasutamise kontrolli, järelkontrolli ja teostab auditeid vastavalt vajadusele.
22.2 KIKil on nii projekti teostamise ajal kui ka pärast teostamist õigus kontrollida projektis tehtu ja tulemi vastavust lepingule viie aasta jooksul pärast projekti lõpparuande kinnitamist.
22.3 Kui selgub, et toetuse saaja pole kinni pidanud käesolevast korrast, EV õigusaktidest ja sihtfinantseerimise lepingu tingimustest, on KIKil õigus finantseerimine peatada ja juba makstud summad vastavalt lepingule toetuse saajalt tagasi nõuda.
22.4 Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamisele kohaldatakse konkurentsiseaduse § 42.

LISAD

EELMISED VERSIOONID