Content section

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kes me oleme?

KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus. Meie põhitegevus on rahastada keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). Samuti saab KIKist taotleda sihtotstarbelist keskkonnalaenu soovitud projekti elluviimiseks.

Meie visioon:

Eesti ökoloogiline jalajälg on vähenenud tänu KIKi ja partnerite tõhusale koostööle.

Meie missioon:

Suunata iga euro maksimaalselt efektiivselt Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursisäästliku arengu heaks.

Meie põhiväärtused:

Asjatundlikkus

Tunneme oma valdkonda. Kasutame tööks parimaid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Arendame end, et saada paremaks, asjatundlikumaks.

Avatus

Tunnustame ja väärtustame ideede ja lahendite mitmekesisust, hindame lihtsust ja läbipaistvust. Oleme tolerantsed ja oma organisatsioonile lojaalsed, pakume väärtusi loovaid lahendusi.

Ausus

Oleme ausad ja põhimõttekindlad ning oma organisatsioonile lojaalsed. Me ei aktsepteeri raha väärkasutust. Hindame koostööd partneritega, kes jagavad samu väärtusi.

Sihikindlus

Teame oma eesmärke. Tegutseme pühendunult ja tõhusalt, et neid saavutada.

Koostöö

Väärtustame ja loome koostööd, mis soodustab keskkonnateadlikku käitumist ning tagab keskkonnainvesteeringute maksimaalse positiivse mõju.

Ajalugu

Mai–juuni 2000

Rahandusminister Siim Kallas allkirjastas KIKi asutamisotsuse, asutus registreeriti sihtasutuste ja mittetulundusühingute registris.

Juuni 2000

KIKi nõukogus tehti esimesed otsused keskkonnaprojektide rahastamiseks keskkonnakasutusest laekuvatest tasudest.

Jaanuar 2001

KIK nimetati ELi eelstruktuurifondi ISPA välisabi projektide elluviimisel rakendusüksuseks.

Oktoober 2001

Eesti sõlmis rahandusministeeriumiga lepingu Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenude vahendamiseks keskkonnaprojektidele.

Juuli 2002

Üllitati esimene aastaraamat.

Aprill 2004

KIK nimetati aastatel 2004–2006 toetuste vahendamisel Ühtekuuluvusfondi (ÜF) rakendusüksuseks. Seni ISPA eelarvest rahastatud projektid viidi siitpeale ellu ÜFi reeglite ja vahenditega.

Alustati keskkonnalaenude andmist.

Mai 2004

KIK nimetati aastatel 2004–2006 toetuste vahendamisel Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) rakendusüksuseks.

Detsember 2005

Igas Eesti maakonnas avati KIKi esindused

Võeti vastu Keskkonnatasude seadus, mille alusel keskkonnatasudest laekunud summasid KIK väljastab.

Mai 2006

Esimest korda tunnustati edukamaid keskkonnaprojektide arendajaid, Aasta Sipelga auhind anti Antsla vallavalitsusele.

Jaanuar 2008

KIK nimetati abiperioodi 2007–2013 toetuste vahendamisel ÜFi, ERFi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakendusüksuseks.

August 2008

KIK kolis uude kontorisse – varasema Rävala pst 8 asemel sai uueks asukohaks Narva mnt 7a.

September 2009

KIK ja rahandusministeerium allkirjastasid laenulepingu, mille alusel sai KIK edasilaenamiseks osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) võetud laenurahast.

Mai 2010

KIKi asutamisest möödus 10 aastat.

Juuli 2010

KIK ja keskkonnaministeerium sõlmisid halduslepingu, mille alusel peab KIK CO2 heitkoguse ühikutega (AAU) kauplema ning rohelist investeerimisskeemi (RIS) rakendama.

November 2013

KIKi ja keskkonnaministeeriumi vahelist halduslepingut täiendati punktiga, mis võimaldab ka KIKil endal keskkonnavaldkonnas korraldada tegevusi, mis aitavad kaasa valdkonna arengule ja esitatavate projektitaotluste kvaliteedi tõusule.

Jaanuar 2014

Rahastusperioodil 2014–2020 jätkab KIK ÜFi ja ERFi toetuste jagamisel rakendusüksusena.

Mai 2015

KIK tähistas tegutsemise 15. aastapäeva konverentsiga, mis tõi kokku keskkonnavaldkonna tegijad. Aasta parimate projektide elluviijate tunnustamiseks taaselustati Maakonnasipelga konkurss.

September 2015

Eelarveperioodil 2014–2020 pikendas valitsus 2009. aastal KIKile antud laenu veeprojektide kaasrahastamiseks 30 miljoni euro ulatuses.

September 2015

KIKi nõukogu kinnitas valdkondlike programmide korraldamise reglemendi ning pilootuuringu teema.

Detsember 2015

Haapsalus toimunud rahvusvahelisel seminaril võeti kokku seitsme Eesti linna tänavavalgustuse uuendamise projekt, mis vältas üle kahe aasta ning maksis 16,2 miljonit eurot. KIK oli projektis nii toetuse suunaja kui esimest korda ka projektijuht.

Põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
1.2 KIKi asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium.
1.3 KIKi asukoht on Tallinn.
1.4 KIK on asutatud määramata tähtajaks.

II KIKi EESMÄRK

2.1 KIKi eesmärk on keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastootmisele ja keskkonnakahjustuste heastamisele suunatud projektide finantseerimine.
2.2 Punktis 2.1 nimetatud eesmärgist tulenevalt on KIKi ülesandeks:
2.2.1 täita keskkonnatasude seadusest tulenevat haldusülesannet;
2.2.2 täita struktuuritoetuse rakendusüksuse haldusülesannet;
2.2.3 täita muid seaduse alusel antud ülesandeid;
2.2.4 korraldada muude annetuste, eraldiste ja laenude kasutamist seaduses nimetatud keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarbel.
2.3 KIK täidab oma eesmärki laenude, toetuste ja garantiide andmisega või muul viisil, mis ei ole vastuolus asjakohaste õigusaktidega. Sealhulgas võib KIK korraldada laenude, toetuste või garantiide vahendamist olemata ise nende andja.
2.4 KIK võib oma eesmärgi täitmiseks laenu võtta ja selleks otstarbeks laenu- või kapitalirendilepinguid sõlmida ning osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud KIKi eesmärgi saavutamisega vaid kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.

III KIKile VARA ÜLEANDMISE KORD JA KIKi ARVELDUSED JA EELARVE

3.1  KIKi vara allikad on:
3.1.1 KIKi asutamisel KIKile üle antud vara;
3.1.2 eraldised riigieelarvest;
3.1.3 eraldised valla- ja linnaeelarvest;
3.1.4 välisriikide, välismaa juriidiliste ja füüsiliste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonide annetused ja sihtotstarbelised eraldised;
3.1.5 muud annetused ja eraldised;
3.1.6 KIKi finantstulu;
3.1.7 muu KIKile üleantav vara.
3.2 KIKile üleantav raha kantakse KIKi e-riigikassa kontole. KIKile üleantava muu vara võtab vastu KIKi juhatus ning selle kohta koostatakse asjakohane akt. Kui vara üleandev isik soovib, sõlmib KIK temaga lepingu, milles lepitakse kokku kõigis vara üleandmise tingimustes.
Vara üleandmisega ei või panna KIKile kohustusi, mis ei ole kooskõlas KIKi eesmärkidega või mis annavad vara üleandjale eelistusi võrreldes teiste isikutega, kellel on õigus saada väljamakseid.
3.3 KIKi vara kasutatakse seaduses ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel. Vara käsutab juhatus nõukogu poolt määratud ulatuses ja korras.
3.4 KIKile üleantavat vara kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see ei ole vastuolus seaduse ega käesoleva põhikirjaga.
3.5 Riigilt kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingu sõlmimisega võtab KIK endale kohustuse hüvitada riigile 65% nimetatud vara omandamise hetke harilikust väärtusest, kui kõnealune vara võõrandatakse või sellele seatakse hoonestusõigus eraõigusliku juriidilise isiku kasuks 10 aasta jooksul pärast selle omandamist. Hüvitis tuleb kanda kolme kuu jooksul tehingu päevast arvates riigivara valitsejale, kellelt vara omandati.
Kõnealuses lepingus võtab KIK endale kohustuse maksta leppetrahvi vara mittesihtotstarbelisel kasutamisel vähemalt 25% vara harilikust väärtusest selle üleandmise hetkel.
3.6        KIKi arveldused tehakse alates 01.01.2011. a riigikassa kaudu.
3.7 KIKi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.
3.8 KIK koostab ja esitab Rahandusministeeriumile igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks KIKi eelarve koostamisel.

IV NÕUKOGU

4.1 KIKi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu.
4.2 Nõukogu kavandab KIKi tegevust, korraldab KIKi juhtimist ja teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle.
4.3 Nõukogusse kuulub 9 liiget, kellest neli nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul ja neli asutajaõiguste teostaja poolt arvestades põhikirja peatükis VI sätestatut. Keskkonnaminister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Asutajaõiguste teostaja nimetab kolm nõukogu liiget keskkonnaministri ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks. Nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda.
4.4 Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
4.5 KIKi nõukogu:
4.5.1 määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed;
4.5.2 määrab juhatuse pädevuse;
4.5.3 otsustab vara ja sihtotstarbeliste eraldiste kasutamise;
4.5.4 kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid ja eelarve;
4.5.5 kinnitab majandusaasta aruande;
4.5.6 määrab ja kutsub tagasi audiitori;
4.5.7 kehtestab laenude andmise ja võtmise põhimõtted;
4.5.8 kinnitab keskkonnatasude seaduse täitmiseks koostatavad finantseerimisprogrammid;
4.5.9 otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise;
4.5.10 otsustab muud KIKi tegevuses tekkivad küsimused, kui see ei ole vastuolus seadusega ega ole antud KIKi juhatuse pädevusse.
4.5.11 koostab majandusaasta lõpus ülevaate selle kohta, kuidas on  nõukogu KIKi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, näidates ära nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa ja nõukogu liikmete osalemise nõukogu koosolekutel.
4.6 Nõukogu esindab KIKi vaidlustes ja tehingutes juhatuse liikmega.
4.7 Nõukogu kehtestab nõukogu töökorra.
4.8 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Nõukogu liikmetele edastatakse kutsed nõukogu määratud korras. Nõukogu esimees esitab rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.
4.9 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
4.10 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nimetatud viisil otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada KIKi nõukogu töökorras. Nõukogu esimees esitab nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu rahandusministrile samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
4.11 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. Protokolli koostamisel peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid kui need on kehtestatud. Nõukogu esimees esitab protokolli koos koosoleku materjalidega rahandusministrile ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist.
4.12 Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist KIKi poolt.
4.13 Nõukogu liikme tasustamise otsustab asutajaõiguste teostaja lähtudes järgmistest põhimõtetest:
4.13.1 nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;
4.13.2 nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;
4.13.3 nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
4.13.4 kui KIKi nõukogu esimees ei täida temale käesoleva põhikirja punktides 4.8, 4.10 ja 4.11 toodud kohustusi, võib talle tasu määranud isik otsustada nõukogu esimehele tasu maksmise peatamise või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud;
4.13.5 lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõikest 3, § 521 lõikest 6, § 79 lõikest 4 ja § 83 lõikest 6 ei maksta nõukogu liikme tasu ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.
4.14 Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused avalikustatakse KIKi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

V JUHATUS

5.1     KIKil on kuni kolmeliikmeline juhatus, kes juhib ja esindab KIKi ning käsutab KIKi vara põhikirjast tulenevate ja nõukogu poolt antud volituste piires. Juhatuse iga liige võib esindada KIKi kõigis õigustoimingutes. Juhatuse liikme(d) määrab nõukogu kolmeks aastaks. 
5.2 KIKi juhatus:
5.2.1 täidab KIKi nõukogu otsuseid ja korraldusi ning korraldab KIKi igapäevast tööd;
5.2.2 esindab KIKi oma volituste piires suhetes kolmandate isikutega;
5.2.3 esitab nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul aruande KIKi majandustegevusest ja majanduslikust seisundist ning annab ka muul viisil nõukogule aru KIKi tegevuse kohta;
5.2.4 korraldab KIKile keskkonnatasude seaduse alusel rahastamiseks esitatud taotluste läbivaatamist, süstematiseerimist, hindamist ning esitamist nõukogule;
5.2.5 teeb rakendusüksuse pädevuses olevad struktuuritoetuse andmise otsused ja toimingud ning nendega seotud või neist tulenevad otsused ja toimingud;
5.2.6 korraldab kontrolli KIKi raha sihipärase kasutamise üle;
5.2.7 korraldab KIKi raamatupidamist ning esitab KIKi nõukogule kinnitamiseks majandusaasta aruande;
5.2.8 täidab muid õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid ülesandeid;
5.2.9 teeb kõik endast oleneva KIKi eesmärgi täitmiseks.
5.3 Juhatus peab oma tegevuses järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ja piiranguid.
5.4 Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
5.5 Juhatuse liikme tasustamine:
5. 5.1 juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid KIKile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;
5.5.2 juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab KIKile seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu;
5.5.3 juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
5.6 Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse KIKi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

VI NÕUDED NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMELE

6.1 Nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik:
6.1.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
6.1.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
6.1.3 kellel on ärikeeld;
6.1.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
6.1.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
6.1.6 kellel on KIK-iga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on KIK-ile oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
6.2 Punktides 6.1.1–6.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist.
6.3 Punkti 6.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
6.4 Nõukogu liikmeks ei või olla isik:
6.4.1 füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui KIK;
6.4.2 täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui KIK;
6.4.3 isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui KIK;
6.4.4 KIKiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga.

VII ARUANDED JA AUDIITOR

7.1  KIKi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. KIK korraldab raamatupidamist lähtudes raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest ning heast raamatupidamistavast.
7.2  KIKi nõukogu nimetab igal aastal majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitori ning määrab audiitori tasu. Nõukogu võib audiitori igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
7.3 Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande esitades need audiitorile selliselt, et nõukogu jõuaks auditeeritud aruande kinnitada enne  seaduse ja põhikirjaga sätestatud tähtaja möödumist.
7.4 Juhatus esitab mitte hiljem kui 4 kuud pärast majandusaasta lõppemist Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia ja punktis 4.5.11 nimetatud aruande.
7.5 KIK avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks.
7.6 KIK on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
7.7      KIK on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult. Asutaja eelneval nõusolekul ning nõukogu otsuse alusel võib KIK loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult ebaotstarbekaks.
7.8   Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud korras auditi komitee. Auditi komitee ülesandeks on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.
7.9 Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

VIII PÕHIKIRJA MUUTMINE JA KIKi LÕPETAMINE

8.1 KIKi põhikirja võib muuta ning KIKi lõpetada asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
8.2 KIKi lõpetamisel tagastatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara isikutele, kes on selle vara KIKile üle andnud. Kui isikut ei ole võimalik tuvastada või konkreetset vara eraldada, antakse vara üle asutajaõiguste teostajale.
8.3  KIKi ühinemise ja jagunemise otsustab asutajaõiguste teostaja üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel. KIK võib ühineda ainult samalaadse eesmärgiga sihtasutusega.

 

Põhikiri on kinnitatud rahandusministri 25.04.2014 käskkirjaga nr 64.

Rahastusallikad

KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasudest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile ja Eesti CO2 kvoodimüügist. Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel on välisabi projektide maht need märkimisväärselt ületanud.

Keskkonnatasusid kehtestab Eesti riik ning neid on kahte tüüpi: loodusvara kasutusõiguse tasu ning saastetasu. Neist esimene on mõeldud tasuks loodusvara kasutamise eest ning teine tegevusest tuleneva saastamise hüvitamiseks. Mõlemat liiki tasud puudutavad nii kaudselt kui ka otseselt meid kõiki. Saastetasu maksab näiteks prügila ning prügifirma kehtestatud tasude kaudu maksame ka meie. Loodusvarade kasutamine on muuhulgas ka kalapüük või jahipidamine ning mõlema tegevuse tarbeks on vaja luba, mille tolle soetamiseks makstav raha ongi kasutusõiguse tasu.

Keskkonnatasude seadus paneb paika tasude suuruse ning keskkonnaministri määrus annab suunised tasudest saadud raha kasutamiseks. KIKi kaudu toetusteks jagatav raha kannab koondnimetust keskkonnaprogramm, mis koosneb kümnest valdkonnast: kalandus, veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse, metsandus, keskkonnakorraldus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse, keskkonnateadlikkus. Lisaks on osa KIKile laekunud keskkonnatasudest suunatud keskkonnalaenude (sihtotstarbeline laen keskkonnaprojekti läbiviimiseks) andmiseks.

Keskkonnaprogrammi projektide rahastamise elutsükkel seadusloomest kuni projekti eluviimiseni on näidatud joonisel:


 

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamine ning tasakaalustatud areng on ELi üks peamisi prioriteete. Erinevuste vähendamiseks on loodud ühtne regionaalpoliitika ning seda teostatakse erinevate fondide vahendusel. Abi andmine toimub ELis seitsmeaastaste perioodide kaupa ning iga liikmesriigi esitatud programmide alusel.

Eesti liitus ELiga 2004. aastal. Sel ajal oli käimas abiperiood 2000–2006, mistõttu oli Eestile vahendite kasutamise aeg lühem ehk programmperioodiks oli 2004–2006. Praegu on käimas abiperiood 2014–2020. Aastatel 2014-2020 on Eestile erinevate valdkondade toetusteks eraldatud 4,4 miljardit eurot, täpsem info SIIT.

Lisaks kahele nimetatud perioodile sai Eesti toetusi ka enne ELiga liitumist. ISPA (Instrument for Structural Policies Pre-Accession) kaudu rahastati ettevalmistavaid töid suurte taristuprojektide koostamiseks ning jäätme- ja veemajanduse projekte. Eesti liitumisel ELiga muutusid sel hetkel pooleli olevad projektid automaatselt Ühtekuuluvusfondi projektideks ning on esitatud 2004–2006 perioodi ülevaates.

Lisainfot ja nõu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega arvestamise kohta nii taotlustes kui ka rahastuse saanud projektides saate Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuselt. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse veebilehe leiate SIIT.

Euroopa Liidu toetuste andmise loogika ja taotlemise elutsükkel on näidatud joonisel:

 

2009. aasta 25. mail allkirjastas Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium 550 miljoni euro ehk 8,6 miljardi kroonise laenulepingu. Laenuga kaasrahastatakse välistoetuste projekte ning rahastatakse investeeringuid tee-ehitusse. Sellest rahast 130 miljonit eurot ehk veidi üle 2 miljardi Eesti krooni laenas rahandusministeerium omakorda KIKile, et suunata see laenuna edasi vee-ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele Ühtekuuluvusfondist toetatud veemajanduse taristu projektide omafinantseeringu kindlustamiseks.

2009. aastal alanud majandussurutise valguses tagab KIKi laen ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste likviidsuse suurprojektide elluviimisel, sest pankadest laenu saamise tingimused on karmistunud. Sihtotstarbeline laen on ka tunduvalt soodsam kui erapankade pakutavad laenud. Laenu antakse maksimaalselt kahekümneks aastaks ning kõigil laenuvõtjatel on pikk maksepuhkus, mis tähendab, et kuni kaks aastat pärast projekti valmimist maksab laenusaaja vaid intressi. Laenuintressi baasi on kuue kuu Euribor, millele lisandub riskimarginaal, mis jääb üldjuhul alla kahe protsendi.

2010. aasta juulis sõlmisid Keskkonnaministeerium ja KIK halduslepingu, mille alusel on KIKil ülesanne kaubelda riigi kasutamata CO2 saastekvoodiga ning rakendada rohelist investeerimisskeemi ehk saadud tulust keskkonnasäästlikele projektidele toetust jagada.
 

Kyoto Protokolli järgne CO2 kvoodimüük 

2008-2012 aastate riigi kasutamata CO2 saastekvoodi müük on võimalik tänu Kyōto protokollile, mis lubab riikidel müüa teistele riikidele oma vabad lubatud CO2 heitkoguse ühikud (AAU-d). Eestil tekkis 2008-2012 perioodil AAU-de ülejääk tulenevalt majanduse põhjalikust ümberkujundamisest peale taasiseseisvumist, mil võeti kasutusele tänapäevasemad tehnoloogiad ja alternatiivsemad energiatootmisviisid, hakati enam kasutama taastuvaid energiaallikaid ning energiakasutuses rakendati säästumeetmeid jm.

Eesti oli AAU-de müügis ning saadud vahendite kasutamises väga edukas ning perioodil 2010-2013 sõlmiti kokku 22 tehingut kogusummas 392,6 miljonit eurot Austria Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning mitme Jaapani suurkorporatsiooniga. Saadud raha toel viisid erinevad asutused ellu rohelise investeerimisskeemi programme, mille järgselt suunati raha tegevustesse, mis vähendavad CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni.


Riigi kasutamata saastekvoodi müügitehingud aastatel 2010-2013
 

Euroopa Liidu Suurtööstuste CO2 ühikute enampakkumiste süsteem

Alates 2005.aastast toimib Euroopa Liidus direktiivi 2009/29/EÜ järgne Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteem (ETS), kuhu kuulub 46 Eesti käitist, mis tegelevad energeetika (tootmine võimsusega üle 20MW), mineraalsete materjalide töötlemise, metallurgia või keemiatööstusega. Kauplemine toimub enampakkumise teel Euroopa Liidu loodud platvormis. Selles peavad Euroopa Liidu liikmesriigid müüma kõik lubatud heitkoguse ühikud (LHÜ-d) mida ei eraldata käitistele tasuta ning suunama vähemalt 50% tuludest kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud meetmetesse ja projektidesse. Vastavalt Eesti riigi eelarvestrateegiale (RES) eraldatakse osa enampakkumisest laekunud tulust ka arengumaade abistamiseks.

2016.aasta RES-i järgne enampakkumistulu prognoos on kokku 145,3 miljonit eurot, millest 118,93 miljonit eurot suunatakse energeetika meetmetesse ning 26,28 miljonit eurot keskkonnahoiu meetmetesse. Enampakkumistulu prognoosi uuendatakse vähemalt kaks korda aastas ning vajadusel uuendatakse siis ka rahastatavate meetmete loendit, mis on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt siit.

KIK rahastab ETS enampakkumistuludest järgmisi programme:

Euroopa Liidu lennunduse CO2 enampakkumiste süsteem

Alates 2014. aastast alustati direktiivi 2009/29/EÜ järgselt ka lennunduse lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumistega, mille järgselt tuleb 100% enampakkumisel saadud tulust kasutada kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Riigieelarve strateegia järgne tuluprognoos aastateks 2013-2020 on kokku 0,4 miljonit eurot ning info vahendite kasutamise kohta on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt siit. 
 

Euroopa Liidu suurtööstuse väline CO2 kauplemine

Riigi kasutamata CO2 saastekvoodiga võimalik kaubelda Euroopa Liidu jagatud kohustuse otsuse (406/2009/EÜ) alusel, mis seab Euroopa Liidu liikmesriikidele kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustused sektorites, mis ei kuulu ülalnimetatud suurtööstuseid puuudutavat Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ETS). Nendeks sektoriteks on transport, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslikud protsessid (sh F-gaaside tekitamine) ja väikesemahuline energiatootmine (alla 20 MW nimivõimsusega seadmetes), sh hoonete sektor. Euroopa Liidus tervikuna moodustab nende sektorite heide 55% ja Eestis ligi 30% riigi koguheitest, kuid selle osakaal Eesti koguheites suureneb ajas.

Käimasoleval perioodil aastani 2020 nõudlus nende kvoodiühikute (AEA) järgi praktiliselt puudub. Suuremat nõudlust on ette näha 2020-2030 perioodil, mille osas ülalnimetatud õigusakti pikendatakse ning eesmärkide ambitsioonikust suurendatakse. Selleks et kaubelda, tuleb riigil senisest enam rakendada tõhusaid kasvuhoonegaaside vähendamisele suunatud poliitikaid ja meetmeid, et tagada esmalt riigile seatud iga-aastate eesmärkide täitmine ning tekitada kauplemiseks kvoodiühikute ülejääk.
 

Kõikide fondide ja meetmete tasandil hinnatakse rahastustegevust iga-aastase seirearuande alusel. Aruande põhiandmed paneb kokku KIK ning seda täiendab Keskkonnaministeerium, lisades sinna hinnangud keskkonnapoliitiliste eesmärkide täitmise ja mõjude hindamise kohta. Seirearuanne annab ülevaate meetmete tulemustest (aruande see osa koostatakse toetuse saaja edastatud projektide aruannete põhjal), lisaks analüüsitakse nii finants- kui ka sisunäitajaid (mida toetuse abil saavutati). Samuti vaatleb aruanne abi laiemat mõju keskkonnaseisundile ning Euroopa Liidu horisontaalsete poliitikate elluviimisele (regionaalne areng, tööhõive, sooline võrdõiguslikkus jms).

Selline koondaruanne annab laiemale avalikkusele infot, mida euroabiga on tehtud ja kuidas projektide elluviimine edeneb. Lisaks saavad rahastusreeglite koostajad kokkuvõtte põhjal arusaama sellest, kas abivaldkonna fookust või reegleid on vaja muuta.

Elukeskkonna arendamise rakenduskava seirekomisjoni töö ja aruannete kohta saab rohkem informatsiooni Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Arengukava

KIKi arengukava paneb paika meie arengusuunad ning on aluseks iga-aastastele tööplaanidele ja igapäevase töökorralduse uuendustele, aidates meil kindlalt ja kiirelt liikuda missiooni ning visiooni täitmise suunas.

KIK arengukava 2014-2020

KIK arengukava 2009-2013

Hanked

KIKi välja kuulutatud riigihanked alates lihthanke piirmäärast on leitavad Riigihangete registri kodulehel https://riigihanked.riik.ee. Otsingumootorisse tuleb kirjutada Hankija nimetus „Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus“ ja soovi korral täita ka muud väljad, nagu avaldamise ajavahemik, riigihanke nimetus, CPV kood jne. Informatsioon avaldatud riigihangete kohta on huvilistele Riigihangete registris avalikult kättesaadav.

Nõukogu

Marko Pomerants
Nõukogu esimees

Kalvi Kõva
Nõukogu liige

Valeri Korb
Nõukogu liige

Evelin Oras
Nõukogu liige

Tarmo Leppoja
Nõukogu liige

Rein Randver
Nõukogu liige

Aivar Kokk
Nõukogu liige

Merle Mäesalu
Nõukogu liige

Mati Raidma
Nõukogu liige

Struktuur

KIKi stiiliraamat ja logod

Keskkonnainvesteeringute Keskuse visuaalne keel on ära toodud asutuse stiiliraamatus. See sisaldab reeglistikku, kuidas kasutada KIKi logo, tunnuslauset ning kuidas kujutada  KIKi identiteeti erinevatel infokandjatel või meenetel. Kõik KIKi visuaalse kuvandiga seotud küsimused on oodatud kommunikatsiooniüksusele.

Kui soovite kasutada KIKi logo keskkonnaprogrammi toetusele viitamiseks, siis selle kohta saab infot KIKi toetusele viitamise juhendist. 

KIKi logo on kolmes keeles: eesti, inglise ja vene. Lisaks klassikalisele suurtähtlogole saab KIKi logo ka alternatiivis kasutada horisontaalsena. Täpsemalt KIKi logokasutuse kohta loe stiiliraamatust.KIKi eestikeelne logo

Kuidas me ise keskkonda hoiame?

Arvestades KIKi missiooni, visiooni ja eesmärke, mis on suunatud terve elukeskkonna hoidmisele, soovime suurendada oma töötajate keskkonnateadlikkuse kaudu KIKi positiivset keskkonnamõju. Selleks järgime oma igapäevategevuses järgmisi Rohelise Kontori ehk vastutustundliku töö- ja keskkonnahoiu põhimõtteid:

  • parandame oma tegevuse ressursitõhusust ja rakendame energiasäästu meetmeid;
  • tutvustame paberivaba toimetamist ja paberi tõhusama kasutamise korraldamist;
  • väldime jäätmeteket ja edendame jäätmete liigiti kogumist;
  • toodete ja teenuste ostmisel (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, paber, kemikaalid, kontoritarbed, infopäevade toitlustus jne) lähtume keskkonnahoidlike hangete põhimõtetest ehk rohelisest ostupoliitikast;
  • võimalusel vähendame töölähetustest tulenevat keskkonnamõju ning edendame säästvat transpordikorraldust;
  • tagame oma töötajatele tervisliku ja sotsiaalselt vastutustundliku töökeskkonna (ergonoomilised töötingimused, võimalused tervise edendamiseks, töötajate teadlikkuse tõstmine tervise- ja sotsiaalteemadel jms);
  • jälgime ja hindame oma keskkonnategevuse tulemuslikkust;
  • jagame oma töötajatele ja partneritele keskkonnateadlikkuse suurendamiseks igakülgset informatsiooni. Mõtleme, arutleme ja otsustame koos, kuidas keskkonnahoiu põhimõtteid parimal viisil rakendada.

KIK püüab nimetatud põhimõtteid oma igapäevategevustes võimalikult palju arvestada ja rakendada. Rohelise Kontori põhimõtteid on tutvustatud ning kättesaadavad kõikidele KIKi töötajatele.

Dokumentide esitamine ja vastuvõtmine

Toetuse taotlemine, sh dokumentide esitamine keskkonnaprogrammis käib andmesüsteemi KIKAS kaudu ja struktuuritoetuse puhul E-toetuse keskkonna kaudu. 

Dokumentide esitamine ja vastuvõtmine SA- s Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Dokumente võib esitada paberkandjal või digitaalselt. Dokument loetakse ametlikult KIK-i saabunuks, kui see on esitatud allkirjastatult paberkandjal või digitaalselt allkirjastatud e-posti teel. Dokument peab vastama .doc, .docx, .rtf, .pdf, .xls, .xlsx, .dwg, .bdoc ja .ddoc vormingule.

Kõik digitaalselt allkirjastatud dokumendid tuleb esitada elektroonselt e-posti teel üldaadressile info [at] kik.ee. Digitaalallkirjastamiseks tuleb kasutada AS Sertifitseerimiskeskuse tarkvara Digidoc Client.

KIK-i saadetavate digitaalselt allkirjastatud dokumentide mahu piirang on 10 MB. Mahukamate dokumentide esitamiseks kasutada dokumendivahetuskeskust (DVK) või KIK-i failivahetuskeskkonda https://failid.kik.ee//.

DVK on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem.
KIK-i failivahetuskeskkonda saavad kasutada kõik kliendid, kes lehele minnes peavad end esmalt registreerima.

Posti teel või käsipostiga saadetud dokumendid edastada aadressile:

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Narva mnt 7A
10117 TALLINN

KIK kontor on avatud tööpäevadel kella 8.45 – 17.15.
Lisainfo telefonil 627 4171.

Dokumentide edastamisest:

• Võimaluse korral esitada üht konkreetset teemat käsitlevad dokumendid ühesugusel viisil – elektroonselt või paberil.
• Dokumentide edastamisel paberkandjal kasutada kaaskirja, kus on täpselt märgitud, mida ja kellelt saadetakse. Dokumentide edastamisel elektroonselt lisada vajalik info e-kirja pealkirja ja sisusse.
• Projektiga seotud dokumentatsiooni edastamisel märkida alati projekti number ja nimi.
• Elektroonselt saadetavate failide nimetused märkida korrektselt ja selgelt (nt VMT 1, KDNK 1, arve nr 1250 jne).
• Võimalusel esitada projekti taotlused, väljamakse taotlused (VMT), hankedokumendid, aruanded, hankeplaanid jne erinevates digikonteinerites. Näiteks VMT nr 10 dokumendid koondada ühte ja ühe hankega seotud dokumendid teise digikonteinerisse.

Kõik saabunud dokumendid registreeritakse SA KIK dokumendihaldussüsteemis. Peale registreerimist suunatakse dokumendid vastavalt valdkonna täitjale menetlemiseks.

Praktikakohad

SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus on erialast praktikat võimalik sooritada üliõpilastel, kes omandavad kõrgharidust majandus- või keskkonnavaldkonnas. Praktikakoha taotlemiseks on vajalik esitada taotlus ning elulookirjeldus. Tutvu praktikapakkumisega siin.

Praktikakoha taotlusesse on tarvilik märkida:

1. praktikakoha taotlemise põhjendus:

miks on soov praktiseerida just Keskkonnainvesteeringute Keskuses?

mis on praktika eesmärk, millega täpsemalt soovitakse tutvuda?

2. praktika kestus ning ajakava

3. eelnevalt kirjutatud kursusetööde või uurimistööde lühikirjelduscv [at] kik.ee

Taotlus ja elulookirjeldus palun saata: Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-mailile CV [at] kik.ee.

Kõik saabunud praktikataotlused vaadatakse läbi ning kandidaatidega võetakse ühendust.

Täiendav informatsioon:
Katrin Ligi
Haldusüksuse juht - personalijuht
627 4172
katrin.ligi [at] kik.ee

Tööpakkumised

Praegu tööpakkumisi ei ole. 

Koostööpartnerid

KIK teeb aktiivselt koostööd ministeeriumite, keskkonna-alaste asutuste ja organisatsioonidega, kohalike omavalitsuste, ametiliitude, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja äriühingutega jms.   

Kuidas meid leida