Hästi tehtud

Häid projekte on KIK rahastanud palju ning me ei näe põhjust kiitust headele tegijatele vaka all hoida. Kutsume teid üles järgnevate projektidega tutvuma ning miks mitte inspiratsiooni saama. Lisaks soovitame huvilisel vaadata ka siia koondatud projekte ja ideid.

Alatskivil vesineitsiku ja metsakuklasel külas
Alatskivi mõisapargi külje all asuvast Alatskivi looduskeskusest ligikaudu kümne kilomeetri kaugusel on Padakõrve looduskaitseala, mis on tuntud rikkaliku sipelgapopulatsiooni poolest. Alatskivi järvedest voolab aga läbi jõgi, mis suubub Peipsisse. Loodusharidusprogramm "Vesineitsikul ja metsakuklasel külas" keskendubki kohaliku vee-elustiku ja sipelgakaitseala tutvustamisele.

Vesineitsik on üks tavalisim ja eksimatult äratuntav kiililiik Eestis. Seetõttu on vesineitsik valitud ka vee-elustiku programmi maskotiks ning ühtlasi tutvustatakse vesineitsiku abil kõiki meie kiile, nende elutsüklit ja vaenlasi. Sipelgate elu tutvustab lahtikäiv sipelgapesa makett, mis on üks osa metsaelustikku tutvustavast programmist. Külastajad peaksid pärast maketiga tutvumist ära käima ka Padakõrve kaitseala radadel, et paremini ette kujutada, kuidas sipelgariik toimib. Vesineitsiku ja metsakuklase eluga on viimasel kahel aastal (2008 ja 2009) käinud tutvumas üle 2500 huvilise.

Kullamaa metsatargad
MTÜ Kullamaa Arboreetum on Lembitu ja Silvi Tarangi eestvedamisel viinud enam kui kümne aasta jooksul läbi keskkonnateadlikkuse programme, korraldades koolinoortele ekskursioone ja matku nii kohalikel loodusradadel kui ka kaugematel kaitsealadel. Samuti on korraldatud koolitusi metsaomanikele.

Lembitu sõnul on neil abikaasaga pisik noortega tegeleda juba sellest ajast, kui kunagi oldi koos tööl Luua tehnikumis. "Ega maalaps ka praegu tihtipeale ei tee kase- ja lepalehel vahet," selgitab Lembitu, miks võeti nõuks noor loodusega sinasõprusele aidata. Hobikorras rajati ka Eesti üks silmapaistvamaid erakätes olevaid dendroaedu, kus loendati selle aastatuhande algul kokku üle 500 taksoni. Tänaseks on see arv mõnevõrra kahanenud, kuid jääb siiski julgelt üle 300.

Dendropark on osa ka väikesest loodusrajast. Veidi enam kui kilomeetrisel rajal on sildikestega tähistatud kopra elupaigad, erinevad niidutüübid, sipelgapesad ja vääriselupaigad. Tänavu on Lembitul ja Silvil kavas korraldada õppekäike Kullamaa keskkooli õpilastele.

Detektiivid lisaainete jälil
Saaremaa koolides on kahel viimasel õppeaastal (2007-2009) tegeletud omamoodi detektiivitööga. Nimelt püüdsid sealsed õpilased saada jälile karastusjookidesse varjunud lisaainetele. Esimese etapina uuriti jookide silte ning sealt tuvastatud e-ainete tegeliku olemuse avas lektor. Mõne aine omadusi määrati ka keemiliselt – näiteks happelisust.

Saaremaa ühisgümnaasiumi keemiaõpetaja Anneli Teigamägi sõnul oli projekti "Lisaained jookides I ja II" otseseim tagasiside see, kui õpilased valisid uurimisobjektiks mõne oma senise lemmikjoogi, kuid pärast lähemat tutvumist selle koostisega, otsustati joogieelistusi muuta. Nii mõnigi laps sai koolis õpitu põhjal asuda kodus vanemaid koolitama.
Koolid on Teigamägi sõnul tundnud seesuguse programmi vastu huvi ka sel õppeaastal.

Kuna 2009. aastal tekitas palju kõneainet transrasvade teema, on õpetajatelt ja lapsevanematelt tulnud ettepanek, et võiks lähemalt uurida ka kiirtoidu ja maiustuste plusse ja miinuseid. (Foto: Intermet)

Kilekott on killerkott!
„Kilekott tundub alguses olevat hea sõber. Aitab kraami poest koju tassida ja hoiab asju määrdumast. Kuid kõik see heasoovlikkus lõppeb hetkel kui sa ta loodusesse viskad. Siis saab kilekotist killerkott" Niisuguse hoiatuse ja palju muudki mõtlemapanevat leiame Junior Chamber International GO Koda eestvõttel veebi üles riputatud kodulehelt www.killerkott.org.

Kilekottide masskasutuse vastaseid kampaaniaid on korraldatud mitmel pool maailmas ja need on leidnud suurt vastukaja. Hoolimatult tagantkätt minema visatud kilekotid lagunevad helvesteks või ei lagune üldse ja kujutavad endast surmaohtu miljonitele loomadele. Plastik ummistab nende sooltoru, lämmatab neid või mürgitab lihtsalt ära. Lisaks on kilekottide masskasutuse näol tegemist taastumatu loodusvara raiskamisega, sest kilekottide lähtematerjaliks on naftasaadused. Pole väga suur pingutus vähendada oluliselt kilekottide kasutust ja pruukida nende asemel riidekotte. On ju see eelkõige teadlikkuse küsimus!

KIKi toetusel viis JCI GO Koda 2009. aasta kevadel ka Eestis läbi ulatusliku kilekotivastase meediakampaania. Hoiatavad reklaamid kilekottide ohtlikkusest olid silmatorkaval kohal tele- ja raadiokanalites ning paljudes trükiväljaannetes, samuti välimeedia pindadel. Kampaania eestvedajad esinesid meedias ja selgitasid probleemi tõsidust. Küsitluste kohaselt märkas kampaaniat ümmarguselt kolmveerand Eesti elanikkonnast. Selgus, et kõige kiiremini on Eestis vähenemas kilekottide tarbimine suurema sissetulekuga nooremas keskeas olevate inimeste seas. Tõusmas on ka riidekotte kasutavate ja kilekotte uuesti kasutavate inimeste osakaal. Kasvab ka nende inimeste arv, kes teavad, milliseid ohte loodusele kilekotid endas kätkevad.