Hästi tehtud
Häid projekte on KIK rahastanud palju ning me ei näe põhjust kiitust headele tegijatele vaka all hoida. Kutsume teid üles järgnevate projektidega tutvuma ning miks mitte inspiratsiooni saama.
Päästeamet päästab ka keskkonda
Euroopa Regionaalarengu Fondi toel saab Päästeamet endale hulganisti kasulikku varustust, millega võidelda erinevate loodusõnnetustega nagu metsatulekahjud või reostused.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudil (EMHI) on Euroopa Regionaalarengu Fondi toel käimas suured uuendused. Nimelt paigutatakse Eesti rannikule 8 uut seirejaama ning juba olemasolevates vahetakse välja aegunud tehnika. Nii peaks edaspidi olema välditav näiteks 2005. aasta jaanuaritormi sarnased juhtumised, mille põhjustatud ulatuslikud üleujutused paljud inimesed vetevangi jätsid.
"Kui Sõrve jaam peaks registreerima Liivi lahes veetaseme ohtliku tõusu, saab sellest aegsasti Pärnusse teate saata, et oldaks valmis võimalikeks ebamugavusteks. EMHIst liigub info kiirelt Päästeametile, kes omakorda teavitab kohalikke elanikke," kirjeldab tulevikku EMHI hüdroloogiaosakonna juhataja Mari Sepp. Lisaks ilma prognoosimise tõhustamisele saab selle projekti valmimisel koguda ka rohkem andmeid ka välisõhu kvaliteedi, veekogude seisundi, osoonikihi õhenemise ja kliimamuutuste kohta.
Euroopa naaritsa tagasitulek
Veel 30-40 aastat tagasi oli Euroopa naaritsa näol tegemist üsna tavalise jahiulukiga. Praeguseks on see liik Eestis 
ja enamuses Euroopast sisuliselt välja surnud. Liigi kadumises on süüdi eelkõige inimene, kes asustas Euroopa loodusesse Ameerika mandrilt pärit Ameerika naaritsa ehk mingi. Põhjuseks oli muidugi mingi ilusam kasukas. Palju loomi on lahti pääsenud (või ööpimeduses lahti päästetud) ka karusloomafarmidest. Territoriaalne konkurents ja ühine toidubaas on viinud selleni, et mink kui suurem ja tugevam liik, on Euroopa naaritsa välja tõrjunud.
Möödunud sajandi lõpul tekkis mõte taastada Hiiumaal Euroopa naaritsa asurkond. Selleks tuli esmalt kinni püüda looduses elutsevad mingid, keda sel hetkel oli Hiiumaal ca 60 isendit. Selgituseks nii palju, et minki ei ole Hiiumaale kunagi tahtlikult asustatud ja asurkond oli moodustunud kohalikust karusloomafarmist põgenema pääsenud isenditest. Peale minkide väljapüüki algas pikk ja vaevaline protsess Euroopa naaritsa taasasustamiseks Hiiumaale. KIK on toetanud Euroopa naaritsa asurkonna taastamist Hiiumaal läbi 7 keskkonnaprogrammi projekti aastatel 2003-2008. (Foto: Madis Põdra)
Mukrisse matkama
Kehtna Vallavalitsus Raplamaal on koostöös KIKiga muutnud Mukri raba
loodussõpradele kergemini ligipääsetavaks. Nelja keskkonnaprogrammi projekti raames on looduskaitsealusesse Mukri rabasse ehitatud vaatetorn, laud- ja puitlaastteed ning parkimisplatsil asuv puhkemaja kompleks loodussõpradele ja puhkajatele.
Rada koosneb vahelduvalt puitlaastkattest ja laudteest, millest esimene on rajatud tugevama kandvusega alale ja älveste ning teine laugaste aladele. Loodusrada algab maantee äärsest puhkemaja ja infostendiga parklast, kulgeb rabamändide vahel älveste ja laugasteni ning jõuab puidust vaatetornini, millest avaneb kaunis vaade rabamaastikule. Peale vaatetorni jõuab laudtee Eidapere järveni, loogeldes edasi mööda järve kaldaäärt. Kandvama pinnasega rabanõlval läheb rada jälle üle puitlaastrajaks ning möödub kunagistest turbakarjääridest. Loodusrada võimaldab vältida rabapinnase tallamist, säästetakse maastikukaitsealal olevaid erinevaid taimekooslusi ja maastikuvorme. Kompleks tervikuna võimaldab aga tõsta huvi looduse vastu.
Kuidas meriforelli Läänemerre juurde saada?
Meriforelli varud Läänemeres ei ole kuigi suured ja looduslik juurdekasv ei ole piisav. 
Viimase puhul on oluliseks põhjuseks kudejõgede vähesus. Hiiumaal Õngu noorkalakasvatuses on KIKi keskkonnaprogrammi toel alates 2001. aastast igal aastal ette kasvatatud ja loodusesse lastud ca 20 000–30 000 meriforelli. Sugukalad on püütud Mardihansu lahest, Õngu ojast või Vanajõest. 2-aastased kalad on lahti lastud kas rannikumerre või Hiiumaa jõgedesse.
Osaliselt tänu sellele on alates eelmise sajandi lõpust meriforelli saak Väinamerest pidevalt kasvanud. Kui 1999. aastal püüti Hiiumaa ja Saaremaa vetest 1,97 tonni meriforelli, siis 2009. aastal oli saak juba 4,53 tonni. Õngul kasvatatud ja Carlini märgisega märgistatud kalu on leitud ka Soomes. Seda küll mitte kalameeste poolt püütuna vaid Porvoo röövtiirukolooniast. Peale noorkalade kasvatamise on Hiiumaal KIKi toetusel parandatud ka meriforelli looduslikke kudemistingimusi jõgedes, rajades nn jämedamast kruusast kudepadjandeid meriforelli kudejõgedesse. (Illustratsioon: Intermet)
Matsalu lahe elupaigad
Riiklik Looduskaitsekeskus (nüüdne Keskkonnaamet) korrastas Matsalu sadama ning hooldas Natura 2000 elupaiku. Projekti toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.
Värav looduse võlumaailma
Emajõe looduskaunil kaldal asub Emajõe-Suursoo looduskeskus. Hoone renoveeris 
2004. aastaks keskkonnaministeerium, sealt edasi on KIKi abil looduskeskuse juurde rajatud loodusõpperada, tähistatud kaitseala piirid ning pandud üles suured infotahvlid. Keskuse juures töötab ka automaatilmajaam.
Aastatel 2006–2009 tegutses keskuses Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni talitus. Selle aja jooksul loodi mitu loodushariduslikku programmi, mis tuvustas loomade ja looduse eluringi ning kalade elu. Emajõe lammirajal toona toimunud loodusretkedest võttis osa üle 1300 inimese. Keskust külastas kokku üle 5000 inimese. Loodushariduslike õppeprogrammide huvitavamaks muutmiseks koostati näiteks pilveaabits ning loodi väliklass, Peipsi kalastiku püsiekspositsioon toodi aga üle Kallastelt.
Täna kuulub Emajõe-Suursoo looduskeskus Riigimetsa Majandamise Keskusele. Kaitseala tutvustava püsiekspositsiooni, loodusfilmide ning -kirjanduse kogu ja pilkupüüdvate näitustega on see piirkonnas aktiivne loodushariduse edendamise keskus.
