Uuring näitab, kuivõrd on Eesti inimesed ohustatud maapinnalähedase osooni õhusaastest

05. detsember 2016 | 09:56

Homme, 6. detsembril kell 14 tutvustab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) koostöös Tartu Ülikooliga (TÜ) KIKi keskkonnaprogrammist rahastatud uuringut „Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang“. Üritus toimub Rahvusraamatukogu kuppelsaalis. 

Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuivõrd on Eesti inimesed ohustatud maapinnalähedase osooni õhusaastest ning millised on selle tervisemõjud ja mõjude majanduslikud tagajärjed.

Välisõhu hea kvaliteedi määrab õhu puhtus ehk võimalikult väike saasteainete sisaldus. Kui õhk on saastunud, st seal leidub negatiivse mõjuga komponente (osakesed, gaasid jt saasteained) – avaldavad need otsest või kaudset mõju meie tervisele. Õhk võib olla saastatud nii linnades kui maal, sellel võivad olla nii inimtekkelised kui looduslikud põhjused.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru selgitab, et maapinnalähedane osoon põhjustab peamiselt hingamisteede haiguseid, kuid uusima teadmise alusel aitab kaasa ka südame-veresoonkonna haiguste tekkele. Kuna tegemist on sekundaarse saasteainega (tekib atmosfääris keemilistes protsessides), on peale lokaalselt tekkivate eeldusainete väga suur roll osooni eeldusainete kandel teistest riikidest. Seetõttu ilmnesidki suurimad osoonisisaldused Lääne-Eestis ja Harjumaal.

„Analüüsi tulemusena põhjustab maapinnalähedane osoon pikaajalisel kokkupuutel Eestis keskmiselt kuni 134 varajast surma aastas, mis teeb kokku 1 287 kaotatud eluaastat aastas ning keskmine oodatava eluea kaotus elaniku kohta on ligi 1,5 kuud. Samas on sellise hinnangu puhul arvestatud asjaoluga, et epidemioloogiliste uuringute alusel ilmnevad tervisemõjud sihtväärtusest väiksemate sisalduste puhul – eelmisel aastal ületati osooni sihtväärtust Eestis vaid Vilsandil viiel korral. Võrreldes Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikidega on meie sisaldused oluliselt väiksemad.“

Et vähendada elanike ekspositsiooni õhusaastele ning sellest tulenevat tervisemõju, tuleks Orru sõnul vähendada üle-Euroopaliselt mootorsõidukite hulka ja luua paremad tingimused jalakäijatele ning jalgratturitele kergliikluseks, sest väiksem autokasutus vähendab osooni eeldusainete teket. Kindlasti tuleks teavitada elanikkonda õhusaaste negatiivsetest mõjudest ja suurema saastega piirkondadest ja ajaperioodidest, et inimesed saaksid teha terviseteadlikke otsuseid oma igapäevases elus.“ Orru sõnul on oluline edendada ka linnaelanike tervislikke eluviise, et suurendada organismi vastupanuvõimet õhusaastele ning vähendada  terviseriski.

Uuringu ja ürituse päevakava leiab KIKi kodulehelt.

Üritusele on oodatud ka kõik ajakirjanikud. Lisainfo ja üritusele registreerimine: kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar, telefon 525 8569 või e-post kati.raudsaar [at] kik.ee.

Uuringu valmimist toetas KIK, kes rahastab siseriiklikust keskkonnaprogrammist valdkondlike uuringute ja arendustööde toetamist.